Arhiiv

Lätis jõustub uuel aastal seadus, mis kohustab õpetajaid olema riigile lojaalsed

Lätis jõustub 1. jaanuaril nn õpetajate lojaalsuse seadusmuudatus, mille alusel on võimalik vallandada Läti riigile ebalojaalseks hinnatud haridustöötajaid. Läti seim kiitis haridusseaduse muudatuse heaks novembri lõpus. Muudatuse poolt hääletas 56 ja vastu oli 35 rahvaesindajat. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Läti haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on eelnõu eesmärk vältida ohte riiklikule ja avalikule huvile, demokraatiale, julgeolekule ning piirata Lätile ebalojaalsete õpetajate ning direktorite ebaseadusliku tegevuse kasvu, vahendas BNS. Läti õpetajaid võib nüüdsest vallandada, kui nad ei täida oma kohust kasvatada “vooruslikke, ausaid ning vastutustundlikke Läti kodanikke, kes tunnevad, et nad kuuluvad Läti Vabariiki,” teatas ministeerium. Uue seaduse alusel võidakse vallandada õpetajaid ja direktoreid, kui nad pole lojaalsed Läti riigile või selle põhiseadusele, juurutades õpilastes vale suhtumist ellu, ühiskonda ja riiki, lisati avalduses.

Loe edasi

Türgi pidas kolm päeva kinni Islamiriiki kajastavat ajakirjanikku

Ärileht Wall Street Journal teatas laupäeval, et Türgi pidas lehe ühte ajakirjanikku kinni pea kolm päeva enne, kui tal lubati riigist lahkuda. Toimetaja Gerard Baker ütles laupäeval avalduses, et julgeolekureporter Dion Nissembaumil ei lubatud sel perioodil helistada ei oma perele, toimetajatele ega advokaadile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Wall Street Journali pressiesindaja sõnul arvab leht, et Nissenbaumi kinnipidamine on seotud keeluga, mis ei luba Türgis kajastada Islamiriigi videosid. Türgi tippametnik hoiatas nädala algul, et ajakirjanikud ei tohi jagada videot, milles väidetavalt näidatakse kahe Türgi sõduri põletamist elusalt. Türgi peakonsulaat New Yorgis ning USA välisministeerium pole WSJ teatele vastanud. Nissenbaumi sõnul koheldi teda kinnipidamisasutuses hästi.

Loe edasi

Rumeenia piirivalve leidis šokolaadiautost 48 iraaklast

Rumeenia piirivalve avastas Bulgaaria piiril ametlikult šokolaadikarpe vedavast autost 48 Iraagi kodanikku, vahendavad BNS ja Breitbart. Doonau kaldal Giurgius asuva piiripunkti ametnike teatel tehti avastus neljapäeva õhtul. Veokisse peidetud inimesed reetist sellest eraldunud tavatu kogus süsihappegaasi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Selgus, et šokolaadi asemel oli autos 22 meest, 9 naist ja 17 alaealist. Rumeenia piirivalve ütles laupäeval avalduses, et autot juhtis bulgaarlane. Dokumendid näitasid, et lastiks on Bulgaaria šokokaadikarbid, mis viiakse Ungarisse. Migrandid ütlesid politseile, et nemadki tahtsid Ungarisse pääseda. Juht väitis, et ei teanud autos olnud inimestest midagi.

Loe edasi

Putini ja Erdoğani sidemed tihenevad

Venemaa president Vladimir Putin mainis oma Türgi ametivennale Recep Tayyip Erdoğanile saadetud uusaastasoovis rahulolu kahepoolsete suhete paranemise käiguga, edastas Kremli pressiteenistus. “Uusaastaõnnitluses Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile märkis Putin rahuloluga, et viimase poole aasta jooksul on õnnestunud Vene-Türgi suhetes käima lükata järk-järguline poliitilise, majandus-, humanitaar- ja teadus-tehnilise koostöö paranemise protsess,” seisis pressiteenistuse avalduses. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Venemaa riigipea väljendas ka veendumust, et kaks riiki teevad innukat koostööd piirkondlike ja rahvusvaheliste küsimuste lahendamisel. “Vene riigipea väljendas veendumust, et tuginedes saavutatud tulemustele, jätkavad riigid koostööd kahepoolsete suhete arendamisel ning jätkavad innukat koostööd piirkondliku ja rahvusvahelise päevakorra küsimuste lahendamisel mõlema riigi rahvaste huvides Euraasia mandri julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks,” edastas pressiteenistus.

Loe edasi

Ukraina keelas ära Venemaal välja antud Kremli ülistavad raamatud

Ukraina keelas reedel ära Venemaal välja antud raamatud, mis ülistavad Kremlit ja selle juhte või esitavad “totalitaarseid vaateid”. President Petro Porošenko allkirja saanud seadus “keelab agressorriikide propageerimise ja [raamatud], mis loovad agressorriikidest positiivse kuvandi”, seisab Venemaad silmas pidavas sättes. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Keelatud on ka kirjandus, mis õhutab riigipöördele, propageerib sõda ja rassivihkamist. Seaduse järgi hakkab Venemaal välja antud raamatute vastuvõetavuse üle otsustama ekspertrühm. Pisut rohkem kui aasta eest keelas Ukraina maksu- ja tolliamet ära 38 Vene meediakuulsuste teost, mida peeti Ukraina-vastaseks. Kiiev süüdistas nende autoreid fašismi propageerimises ning Ukraina riigi ja rahva alandamises ja solvamises. Reedel jõustunud seadus on laiem ja hõlmab igasugust Venemaal välja antud kirjandust, mille sisu peetakse Ukraina-vastaseks.

Loe edasi

Kataloonia omavalitsusjuht lubas siduvat iseseisvusreferendumit

Kataloonia autonoomse piirkonna omavalitsusjuht Carles Puigdemont lubab televisioonis aastavahetusel edastatavas kõnes “seaduslikku ja siduvat” iseseisvusreferendumit järgmise aasta jooksul, teatas kohalik meedia. Puigdemont on varasemalt lubanud Hispaaniast lahkulöömise referendumi korraldada 2017. aasta septembris. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Hispaania põhiseaduskohus ärgitas oktoobris prokuratuuri uurima, kas Kataloonia regionaalparlamendi spiiker Carme Forcadell sooritas juulis kuriteo, kui lubas parlamendil heaks kiita resolutsiooni, milles väljendati Kataloonia kavatsust liikuda edasi Hispaaniast iseseisvumisega. Referendumil etendatud rolli pärast on juba kohtu all Kataloonia regionaalvalitsuse endine president Artur Mas ja veel kaks ametnikku. Arvamusuuringute kohaselt enamik Kataloonia elanikest toetab iseseisvusreferendumit, kuid on enam-vähem võrdselt jagunenud Hispaaniast lahkulöömise küsimuses. Hispaania konservatiivne Rahvapartei ja veel kaks suuremat parteid on Kataloonia riigi loomise vastu. 2014. aastal korraldatud mittesiduval hääletusel toetas Hispaaniast lahkulöömist umbes 1,6 miljonit Kataloonia elanikku, enamus regiooni 5,4 miljonist elanikust aga ei osalenud hääletusel.

Loe edasi

Taipei lubas mitte alluda Hiina ähvardustele

Taiwani saart kontrolliv Hiina Vabariik ei anna järele Puna-Hiina survele, ehkki too püüab seda vanade hirmutamismeetodite juurde naastes saavutada, ütles president Tsai Ing-wen laupäeval. Puna-Hiinat, kes peab Taiwani oma territooriumi osaks, häirib Taipei viimase aja käitumine. Peking avaldas protesti pärast seda, kui USA presidendiks valitud Donald Trump võttis 2. detsembril vastu Tsai telefonikõne valimisvõidu puhul. Enne seda ei olnud ükski USA president alates 1979. aastast Hiina Vabariigi liidritega ametlikult vestelnud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Puna-Hiina on selle ajel laiendanud sõjaväeõppusi Taiwani lähistel ja püüab jõudemonstratsiooniga vabariiki heidutada. Hiina Vabariigi president manitses uusaastakõnes Pekingit rahu säilitama ja hoiatas, et Puna-Hiina viimase aja sammud kahjustavad väinaülest stabiilsust. “Pekingi võimud pöörduvad vanade Taiwani isoleerimise ja allasurumise kommete poole ning isegi ähvardavad ja hirmutavad,” ütles ta. “Me loodame, et see ei ole Pekingi poliitiline otsus. Me ei allu survele ja me ei naase ka vanale vastasseisu teele.” Taipei liider kutsus Pekingit jätkama dialoogi, et leida “mõistlik” lahendus. Hiina katkestas suhtluse Tsai valitsusega, kui too keeldus aktsepteerimast Pekingi tõlgendust “ühe Hiina” poliitikast.

Loe edasi

Heino Lõiveke: kelle president on Kersti Kaljulaid?

Enne ametisse astumist rõhutas Kersti Kaljulaid, et ta tahab olla ühendavaks lüliks kõigi  Eesti Vabariigis elavate erinevate rahvuste, inimgruppide ja rühmituste vahel.

Loe edasi

Kristlased on maailmas kõige enam tagakiusatud religioosne rühm

Uute religioonide uuringukeskuse (Centre for Studies on New Religions – Cesnur) juht Massimo Introvigne rääkis Vatikani raadiole, et ligi pool miljardit kristlast üle kogu maakera ei saa oma usku vabalt väljendada ja ainuüksi 2016. aastal suri ligi 90 000 kristlast (iga kuue minuti tagant üks) oma usu tõttu.

Loe edasi