Arhiiv

Geert Wilders kiidab Donald Trumpi moslemikeeldu

Hollandi islamisisserände vastane parlamendiliige Geert Wilders läks teisipäeval parlamendis välisminsitriga vaidlema USA presidendi Donald Trumpi reisikeelu üle seitsme moslemiriigi kodanikele.

Loe edasi

Mart Helme: hüsteeria Trumpi sammude üle terrorismi ohjeldamisel on kohatu

Trumpi terrorismivastase poliitika mõõdutundetu kritiseerimine näitab vaid seda, et USA Demokaartlik Partei koos vasakliberaalse meediaga on kehvad kaotajad, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. “On selge, et sammud, mida Donald Trump on astunud seoses islamiterrorismi ja selle ennetamisega on läbimõeldud ega ole kantud ksenofoobiast või rassivihast,” ütles Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Helme osutab, et Trump ei ole kehtestanud moslemite sisenemise keeldu. „Ajutine sisenemiskeeld kehtib kõigile Iraagi, Iraani, Süüria, Liibüa, Somaalia, Sudaani ja Jeemeni kodanikele, mitte ainult moslemitele. Pangem tähele, et maailma suurimaid moslemiriike nimekirjas ei ole,“ märgib Helme. „Teiseks, president Trumpi korraldus tugineb Obama ajal koostatud terrorismi tõkestamise aktile. Seal nimetatud riikidele Iraagile, Iraanile, Sudaanile ja Süüriale lisandusid 2016. aastal Liibüa, Somaalia ja Jeemen. Just nendes riikides tegeletakse terroristide treenimise ja eksportimisega.“ Helme märgib, et Trumpi korraldus ei kujuta endast pretsedenti. „1980. aastal keelas president Carter immigratsiooni Iraanist. Ja muide, Obama keelas immigratsiooni Iraagist, seda palju pikemaks ajaks, kui on praegune Trumpi keeld. Tookord ei hüsteeritsenud selle otsuse pärast keegi.“ Helme sõnul on iga riigi presidendil õigus vastavalt oma äranägemisele kaitsta oma maad ja rahvast nii nagu ta seda vajalikuks peab. „Euroopa, kes on islamiterrorismi küüsis vaevelnud juba pikemat aega, peaks USA-ga probleemi lahendamisel pigem hoopis koostööd tegema. Kaasajooksmine lüüasaanud ja väärikalt mitte kaotada oskava obamaistliku vasakliberaalse leeri kisakooriga ei ole arukas samm,” ütles Helme. President Trump allkirjastas reedel määruse, millega ajutiselt keelatakse mitme islamimaa kodanike reisid USA-sse. Otsuse järel peeti mitmed inimesed kinni USA lennujaamades ning lennufirmad ei lubanud USA-sse lennanud lennukite pardale paljusid reisijaid. Valge Maja kõneisik rõhutas, et president Donald Trump “austab rahumeelseid moslemeid, kuid mõistab ühtlasi, et teatud riigid ja teatud piirkonnad sünnitavad inimesi, kes soovivad meile halba”. UU  

Loe edasi

Soome kaitsevägi ei võta tööle Vene topeltkodakondseid

Soome kaitsevägi pole “mõnda aega” võtnud tööle Soome-Vene topeltkodakondsusega inimesi ja on muutnud nende tööülesandeid, kirjutas teisipäeval Soome rahvusringhääling Yle. Yle andmeil on hakatud piirama ka Soome-Vene topeltkodakondsusega ajateenijate ülesandeid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Venemaa sammud Ukrainas ja suhete pingestumine Euroopa Liiduga on pannud Soome võimud mõtlema, kas riik peaks piirama või takistama Soome-Vene topeltkodakondsete ligipääsu teatud riigiametitele. Sellega seoses kaalutakse ka seaduse muutmist, kuid kaitsevägi pole seda ootama jäänud ja rakendab omi reegleid, kirjutab Yle. Igale kaitseväkke tööle tulevale inimesele tehakse taustakontroll. Kui ilmneb, et isikul on Soome-Vene topeltkodakondsus, siis pole teda tööle võetud. Sedasi on talitatud mõnda aega, ütles Yle. Kaitsevägi tegi mõne kuu eest taustakontrolli isikule, kes pidi töö käigus kasutama kaitseväe personali isikuandmeid sisaldavat andmebaasi. Kontrolli käigus selgus, et isik oli Soome-Vene topeltkodakondsusega. Seejärel võeti tema töökohustustest välja ülesanne, mis nõudis andmebaasile ligipääsu. Yle kätte jõudis kaitseväe hiljutine salastatud juhis, mille alusel muudetakse Soome-Vene topeltkodakondsete ajateenistuse väljaõppe sisu. Nendele ei anta enam väljaõpet ülesannetes, mille täitmisel on neil võimalik saada liigipääs julgeoleku seisukohast olulisele teabele. Varasemalt juhistes sellist seisukohta võetud ei ole, kirjutab Yle. NB! Täiendatud  Soome kaitseminister Jussi Niinistö ütles teisipäeval uudisteagentuurile STT, et kaitsejõud ei piira mingil moel Soome-Vene topeltkodakondsusega inimeste töölevõtmist, millest teatas rahvusringhääling Yle. Niinistö sõnul võib tegemist olla infooperatsiooniga, et levitada arvestatava meedia kaudu sihilikult valeandmeid.

Loe edasi

Vaatamata paljude eestlaste vastuseisule kirjutasid Balti peaministrid Rail Balticu lepingule alla

Kolme Balti riigi peaministrid allkirjastasid teisipäeval Tallinnas Rail Balticu rajamise leppe, mis sisaldab rajamise tähtaegu, marsruuti ning mitmeid tehnilisi detaile. Seda vaatamata paljude Eesti organisatsioonide ja kodanike vastuseisule.

Loe edasi

Euroopa Komisjon: Rail Balticu üle otsustades rahvaküsitlustega ei arvestata

Euroopa Komisjoni teatel ei ole Rail Balticu rahastus tulevasteks eelarveperioodil garanteeritud, ent tulevase rahastusotsuse tegemisel võtab EL arvesse faktoreid nagu jätkusuutlikkus ja lisandväärtus, rahva arvamust Komisjon otseselt arvesse ei võta. “Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) investeerimisotsused tehakse projektide väärtuse alusel. Arvesse võetakse faktoreid nagu EL-is loodud lisandväärtus, projekti küpsusaste, mõju ja kvaliteet. Kriteeriumid on nii CEF-i kui sarnaste finantseerimisasutuste puhul sätestatud õigusaktides ning rahvaküsitlus hinnatavate kriteeriumite sekka ei kuulu,” vastas Euroopa Komisjoni transpordidirektoraat Rail Balticu vastaste leeri kuuluva Priit Humala päringule, kas EL rahastab raudteeprojekti ka siis, kui küsitlused näitavad, et Baltikumis on toetus projektile väiksem kui 50 protsenti. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Vastuses Humalale märkis Komisjon ka, et TEN-T transpordivõrkusid puudutav seadusandlus näeb ette, et EL-i liikmesriigid peaksid programmis ette nähtu ellu viima 2030. aastaks. Kuna programmi kuulub ka Rail Balticu raudteeprojekt, on ka selle tähtaeg aasta 2030. Liikmsesriikidel on kohustus võtta tarvitusele asjakohased meetmed, et tähtajaks tulemused saavutada, kirjutas direktoraat. Humal küsis enda päringus, missugused on Balti riikide võimalused rahastada projekti ülejäänud osa järgmisel EL-i rahastusperioodil, kui ühenduse eelarvest selle jaoks raha ei leita. “Küsimus on hüpoteetiline nii kaua kui tulevane finantsraamistik on teadmata,” vastas direktoraat ja märkis, et alates 2003. aastast on tehtud hulk poliitilisi avaldusi, mis viitavad Rail Balticuga seotud riikide pühendumust projektile. See näitab Komisjoni hinnangul, et projekti motiveerivad EL-i rahastusest hoolimata majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud hüved. Lisaks CEF-ile ja teistele EL-i rahastusinstrumentidele saavad Balti riigid vajaduse korral kasutada ka teisi rahastus- ja finantseerimisallikaid, mis transpordiprojektide puhul tavaliselt kasutusele võetakse. Muuhulgas saaks kaaluda ka laenu Euroopa strateegiliste investeeringute fondist (EFSI), seisab transpordidirektoraadi vastuskirjas. Komisjon lisas, et liikmesriigid peavad ise otsustgama, mis on kõige sobivam lahendus sääraste kõrge prioriteediga projektide elluviimiseks. Seni on EL-i antud kaasrahastus ehk ligikaudu 700 miljonit eurot eraldatud arvestades, et projekt on arenemisjärgus ehk planeerimis- ja ettevalmistusfaasis. CEF annab rahastust konkurentsipõhimõttel, nii et tulevane rahastus pole ühelegi projektile ette garanteeritud, märkis direktoraat vastuseks Humala küsimusele, kas EL saab kinnitada, et katab 80 protsenti kogu Rail Balticu projekti maksumusest, nagu Balti riigid plaaninud on. Samas märkis direktoraat vastuses, et Rail Balticu ehitamine on tõenäoliselt EL-i jaoks kõrge priorteediga projekt ning sellel on võimalus saada vajalikku rahastust. Üks vajalikest eeltingimustest on aga kindlasti see, et edukalt viiakse ellu projekti praegune faas, mille jaoks juba CEF-ist raha eraldatud on, seisab kirjas. NB! OLULINE: Eelmisel sügisel oktoobris räägiti Brüsselis Leedu saatkonnas toimunud mõttekojas Euroopa Liidu ja kolme Balti riigi ühisprojektina valmivat Rail Baltica võrgustikku käsitleval arutelul hoopis teistsugust juttu. Euroopa linnade ja regioonide nädala raames toimunud kohtumisel käidi Tallinnat Berliiniga ühendava ja lisaks Eestile ja Saksamaale ka Lätit, Leedut ja Poolat läbiva raudteeprojekti kohta välja mitu murekohta. Põhjamere ja Balti võrgustiku koordinaator Cathrine Trautmann ütles siis: “Minu sõnum liikmesriikidele on see, et nad peavad koostööd tegema oma regioonide ja linnadega. Side valitsuste ja omavalitsusjuhtide vahel ja side Europarlamendi esindajatega on väga oluline,” rääkis Põhjamere ja Balti võrgustiku koordinaator Catherine Trautmann, kelle sõnul ei saa Rail Baltica projekti ellu viia ilma kohalike inimeste toetuseta, sest raudtee ehitamine mõjutab neid otseselt. Samuti on Rail Baltica üks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitamise tingimus. Uutele Uudistele paistab, et asjad Euroopa Liidus toimuvad nagu Nõukogude Liidus, kus oli palju ilusat juttu, kuid suurehitused viidi ikkagi ellu sunniviisiliselt ja kellegi arvamust küsimata. UU  

Loe edasi

Leedu–Poola–Ukraina ühisbrigaad jõudis täieliku lahinguvalmiduseni

Leedu, Poola ja Ukraina ühisbrigaad LITPOLUKRBRIG saavutas jaanuari lõpus täieliku lahinguvalmiduse, teatas Leedu kaitseministeerium teisipäeval. Ühisbrigaadi lahinguvalmidus sertifitseeriti õppusega Common Challenge 16, mis toimus detsembri lõpus, vahendas BNS. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Õppuse käigus tuvastati brigaadi juhatuse tegevuses mõningased puudujäägid ja arenguvõimalused, millele pakuti välja ka lahendused. “Need nõuded täideti ja sertifitseerimiskiri jõustus 2017. aasta jaanuaris,” ütles brigaadi komandör kolonel Zenon Brzuszko. Leedu, Poola ja Ukraina kaitseminister allkirjastasid brigaadi loomise leppe 2014. aasta 9. septembril. Brigaadi koosseisu kuulub rahvusvaheline peakorter ja kolm pataljoni kokku 3500-4000 sõduriga.

Loe edasi

Ornitoloogiaühing: Rail Balticu valitud trass kahjustab loodusväärtusi

Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on puudulik ja valitud trass kahjustab olulisi loodusväärtusi, leidis Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) pärast Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimaseid avalikustamise koosolekuid. EOÜ on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit, teatas ühing teisipäeval BNS-ile. EOÜ hinnangul ei tohi praegusel kujul maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Väljavalitud trassi planeeringu ning selle KSH aruande tulemustega ei saa EOÜ nõustuda, sest trassi planeerimisel ja keskkonnamõjude hindamisel on kaalutud vaid loodusväärtusi ülemääraselt kahjustavaid ja suure negatiivse ökoloogilise mõjuga alternatiive, jättes hindamata keskkonnasõbralikumad võimalused. Samuti pole trassivalikute kaalumise ja keskkonnamõjude hindamise aluseks olev loodusväärtuste uuring piisava ajalise ja ruumilise ulatusega, hindamisel pole kasutatud taristuprojekti ökoloogilistele mõjudele vastavat uurimismetoodikat ja arvestatud mõjude prognoosiga. EOÜ hinnangul pole mitmes eriti kõrge loodusväärtusega piirkonnas alternatiive üldse välja töötatud ja on jäetud isegi Euroopa Liidu tähtsusega Natura 2000 võrgustiku aladele avalduvad mõjud hindamata. Vee ohustab trassikoridori kulgemine loodusmaastikus rohevõrgustiku tuumaladel, kaitsealade, püsielupaikade ja Natura alade vahetus läheduses suurel määral kaitstavate alade elustikku, seal hulgas eriti tundlikku metsalinnustikku ja käsitiivalisi, aga ka suurimetajaid. Looduskeskkonna suhtes ebaõnnestunud trassivaliku „loodusesse surumiseks“ pakutakse EOÜ hinnangul välja hulk ebaefektiivseid ja raskesti kontrollitava tulemuslikkusega leevendusmeetmeid, mis muudavad projekti oluliselt kulukamaks, ent ei hoia ära loodusväärtuste kahjustamist. Ornitoloogiaühing tutvus Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringuga, selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandega ja selle alusel eelistatud trassivaliku põhjendustega ning esitas planeeringu korraldajale mitmeid küsimusi ja ettepanekuid planeeringuga kavandatud trassikoridori ning KSH kvaliteedi ja tulemuste kohta. Oma vastuskirjas lükkas Pärnu maavanem tagasi kõik EOÜ poolt esitatud ettepanekud planeeritava trassi looduskaitseliste mõjude vähendamiseks, vastused olid sisutühjad ja mitmele küsimusele oli jäetud üldse vastamata, teatas ühing BNS-ile. Tulenevalt tõsistest probleemidest Rail Balticu trassikoridori valiku osas ning ebakvaliteetsest keskkonnamõjude hindamisest teeb ühing Pärnu maavanemale ettepaneku planeeringut mitte kehtestada ning keskkonnaministeeriumile ettepaneku mitte kooskõlastada vastavat KSH aruannet. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele esineb keskkonnamõjude hindamisel vastuolu õigusaktidega ning aruandes on puudulik teave, mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohtade ja ettepanekutega Rail Balticu trassivaliku Pärnu maakonnaplaneeringule ja selle KSH aruandele ning Pärnu maavanema vastusega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/node/1004.

Loe edasi

Rail Balticu vastu praegusel kujul andis allkirja 3194 inimest

Viie päevaga digiallkirjastas 3194 inimest petitsiooni, et protestida kiirustatult, läbimõtlemata ja salastatud materjalidel põhineva Rail Balticu projekti allkirjastamise vastu, teatasid algatuse organisaatorid.

Loe edasi

Trump täitis järjekordse valimislubaduse: kaob suur hulk majandust takistavaid regulatsioone

USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval määruse, mille eesmärgiks on laiaulatuslik riiklike regulatsioonide kaotamine. Määrus kohustab valitsusasutusi iga uue regulatsiooni arvelt tühistama kaks kehtivat regulatsiooni. “See on suurim säärane samm, mida meie riik on kunagi näinud,” ütles president Trump määrust allkirjastades. “Regulatsioonid jäävad alles, kontroll jääb alles, aga see on normaliseeritud kontroll.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sellega täitis Trump järjekordse valimiskampaania käigus antud lubaduse. Kampaanias lubas ta vähendada riiklikke regulatsioone, mis tema sõnul mõjusid laostavalt Ameerika väikeettevõtjatele.

Loe edasi

Lennufirmad üle maailma järgivad Trumpi terrorivastast poliitikat

Maailma lennundusettevõtted vaatavad üle USA-sse minevate lennukite meeskondi, et neisse ei kuuluks järgneva 90 päeva jooksul Iraagi, Iraani, Jeemeni, Liibüa, Süüria, Somaalia ja Sudaani kodanikke, kirjutas The Wall Street Journal. Näiteks Emirates Airline (Araabia Ühendemiraadid, Dubai), mis on maailmas reisijate õhuveos esikohal, teatas, et kõrvaldab nende riikide kodanikud USA-sse suunduvate lennukite pilootide ja reisisaatjate seast. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Etihad Airways (Araabia Ühendemiraadid, Abu Dhabi) märkis, et esialgu keeld tema töötajaid ei puuduta, kuid ta rakendab meetmeid, et lähinädalatel ei tekiks muresid. USA presidendi administratsioon ei välista, et keeldu võidakse laiendada muudele riikidele. Lisaks peavad Euroopa, Aasia ja Aafrika lennundusettevõtted keelama mainitud riikide kodanikel Ühendriikidesse suunduvate lennukite pardale pääsu. Air France-KLM-il oli selliseid reisijaid üle 20. EgyptAir esindajad ütlesid, et USA piirangud ei ütle piisavalt selgelt, keda võib lennukisse lasta, keda mitte, seepärast hakati reisijate nimistuid USA võimudele juba ette kinnitamiseks saatma.

Loe edasi