Ettevõtja ja endine vabadusvõitleja Robert Vill: e-valimisi saaks teha paremini

Ettevõtja ja endine vabadusvõitleja Robert Vill: e-valimisi saaks teha paremini

17.07.2017

E-valimised ja jaoskonnas toimuvad valimised on arusaadavatel põhjustel kaks eri toimingut. E-valimised ei saa olla salajased, jaoskonnas toimuvad seda on. Seega ei ole e-valimised ja jaoskonnavalimised ühetaolised. Vastuolu on ilmne. See, et e-valimised ei saa olla salajased, ei ole Eesti põhiseaduses otseselt ära keelatud. Sellele lubatud võimalusele toetun ka mina oma ettepanekut tehes.

E-valimiste pooldajate põhiargument on, et globaliseerunud maailmas on kodanike liikumine nii suur, et sellega tuleb arvestada. Sel põhjusel leitakse, et e-valimised olevat parim viis demokraatia toeks, mis tõstab kodanike valimisaktiivsust. Olukorras, kus muu maailm on e-valimiste suhtes ettevaatlik või turvariskidele viidates need ära keelanud, on need Eestis lubatud. Kas vastutulek eemalviibivatele või lihtsalt mugavatele (laiskadele) kodanikele on demokraatia progress või hoopis regress (tagasikäik)? See jäägu juba lugejate otsustada.

E-valimiste puudulik turvalisus on ühtlasi peamine põhjus, miks seda promotakse kõige kõrgemal tasemel. Selle seltskonna katus oma petistele võimaldab karistamatult toimetada ja seda vähest demokraatiatki, mis meil on, veelgi õõnestada. Pange tähele, Keskerakond, kes sai valitsusse, enam sellel teemal sõna ei võta. Sellest tuleneb omakorda e-valimiste probleemi keerukas lahendamine. Arvan siiski, et võimalusi on. Kuid nagu kaugelearenenud haiguse puhul, tuleb siingi kasutusele võtta skalpell. Praegune olukord ei rahulda ausaid kodanikke. Loodan, et ka parteilaste hulgas on inimesi, kes mõistavad olukorra tõsidust.

Üks võimalik viis, kuidas e-valimised võiks toimida, on nende maksimaalne avatus.

Lahendus: nimeline valimine

Eesti valitsejaile meeldib ennast eksponeerida, pildile upitada. Seda ei saa neile keelata. E-valimised on üks võimalus ja seda kasutatakse ära. Kuna e-valimiste põhiprobleem on turvalisus, siis tulen idee pooldajatele appi. Pakun ühe ja tõhusaima retsepti selle puuduse kõrvaldamiseks. See oleks maksimaalne avatus ehk personaalne valimine.

Kodanikud, kes viibivad eemal ega saa valimisjaoskonda minna, või need, kes lihtsalt mugavad, peavad olema piisavalt julged, et avalikult, oma nime all, osaleda valimistel, e-valimiste teel: avalikustades oma valitud kandidaadi ja ka enda nime ning alalise elukoha. Põhiseaduses on kirjas, et valimised on salajased, kuid avalik hääletamine ei ole otseselt keelatud. Eesti võiks olla siin üheks demokraatia eestkõnelejaks ja eeskujuks maailmas.

Boonusena julgetele eesminejatele võiks olla võimalus moodustada oma saadiku valijakogu, mis saaks võimaluse saadikut seaduslikult ohjata ja kui vaja, siis too koguni tagasi kutsuda. Vahetu ja kestev (neli aastat) kontakt oma saadikuga on väärtus omaette. See võib mõne kartellipoliitiku ära ehmatada, aga seda oleks demokraatiale hädasti vaja. Säärastel e-valimistel oleks jumet ning ta oleks demokraatiat edasiviiv aktsioon.

Ma ei kahtle, et mulle vaidlevad salajase hääletamise pooldajad vastu. Kuid rahu! Ma ei taha teilt anonüümse hääletamise võimalust ära võtta. Pakun alternatiivi. Arvan, et salajase hääletamise kõrval võiks kodanikel olla võimalus avalikult hääletada, koos võimalusega ohjata oma saadikut. Saagem aru, ka valija võib eksida ja vale inimese valida. Ärgem võtkem valijalt ära võimalust eksida, mis on inimlik. Anname valijale võimaluse – valimistevahelisel ajal oma viga parandada. Saadiku „püha lehma“ staatus tuleb lõpetada. Arvan, et säärane saadik on demokraatiale ohtlik. Riigikogu ongi juba muutunud „kummitempliks“ ja saadikud parteide teenriteks (eriti valitsevate parteide omad). Selline süsteem soodustab seisakut ning on ummiktee. Mõelda tuleb sellele, miks on parteilased valitsuse, mitte rahva teenrid ja mida tuleks teha, et olukord muutuks.

Vaja oleks ka uut põhiseadust

Arvan, et põhiseaduse lõputu parandamise asemel tuleb hoopis uus põhiseadus teha. Tuleb tunnistada tõtt: kunagine, kommunismihõngulise Ülemnõukogu 1938. aasta põhiseaduse ja rahvuslike ühenduste 1920. aastate põhiseaduse kompromissina sündinud „lapsuke“ on praeguseks demokraatia arengule jalgu jäänud. Kuidas ja kes uue võiks teha, on küsimus suurele ringile.

Praegune valitsev kartell sellega loomulikult tegeleda ei taha. See paneb, nagu kunagi ammu, taas proovile kodanike võime organiseeruda ning algatada suuri ning rahvale ja riigile olulisi edasiviivaid tegemisi.

Minu pakutud avalikud e-valimised oleks suur samm valijakeskse esindusdemokraatia suunas, sest ma pakun valijale võimalusi igapäevases poliitikas kaasarääkimiseks. Koos enda valitud saadikuga, saaks inimene osa ka sellega kaasnevast poliitilisest vastutusest.

FOTO: PM/Scanpix

Kommentaarid

Kommentaarid puuduvad

Ütle sõna sekka

Hetkel kommentaarid puuduvad

Sa võid olla esimene, et alustada vestlust.

Sinu andmeid ei avalikustata!Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Samuti ei jagata Sinu andmeid kolmandate osapooltega.