Heino Lõiveke: kelle president on Kersti Kaljulaid?

Heino Lõiveke: kelle president on Kersti Kaljulaid?

31.12.2016

Enne ametisse astumist rõhutas Kersti Kaljulaid, et ta tahab olla ühendavaks lüliks kõigi  Eesti Vabariigis elavate erinevate rahvuste, inimgruppide ja rühmituste vahel.

Üleskutse saada sõpradeks oli nii lootusrikas. Seda oli väga meeldiv kuulda. Kahjuks tegelikus elus on proua presidendi käitumine näidanud midagi muud. Tema jäigalt eitav hoiak kristluse ja Jõulukirikus käimise suhtes üllatas ja hämmastas kõiki kristlasi. Jah, meil on usuvabadus ja ka vabadus olla eitav usu suhtes, kuid see ei anna veel presidendile õigust väljendada oma seisukohta usklike tundeid solvaval viisil nagu see tuli välja laupäevases ajalehes Meie Maa ilmunud intervjuus,  kus Kaljulaidi usutlesid Mart Soidro ja Andrus Kivirähk. Presidendi deklaratiivne seisukoht et tema jõulude ajal kirikusse ei lähe ja tema arvates jõul on ainult  üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga.  Jah, aegadel enne kristlust töesti oli praeguste Jõulude ajal kombeks  pööripäeva pühitseda. Ega keegi ei keela seda ka praegu tähistada. Aga praegu me elame siiski uue ajaarvamise järgi, mida loetakse Kristuse sünnist alates ehk  anno  Domini 2016.  Ja nii saab Jõuludest aru kogu kristlik maailm. Aga president Kaljulaid saaab asjadest teisiti aru  – see on tema kui kodaniku õigus, mida keegi ei saa kahtluse alla seada. Kas aga presidendi institutsioon, mille esindajaks ta on, võimaldab selliselt käituda, kahtlen väga. Meie eelmised presidendid Rüütel, Meri ja Ilves ei ole keeldunud Jõulude ajal kirikusse minemast ja olemast ühel meelel suure osaga Eesti elanikkonnast. Kristlasi, kes on ühe või teise kristliku konfessiooni liikmed, on 2011 a. rahvaloenduse põhjal umbes 24% Eesti  rahvastikust (Statistikaameti andmed).

Kaljulaidi keeldumist kiriklikust ametisse pühitsemisest ei korva muidugi ka Risti kiriku ja kalmistu külastamine, pigem tundub see eneseõigustamisena ja ebasiirana.  Maailma kõige võimsama riigi USA presidendid on kiriklikul ametisse pühitsemisel ametivande andnud käsi Piibli peal , olenemata nende usutunnistusest või selle puudumisest. Ja kogu rahvas on selle heaks kiitnud, kuigi kõik ei ole ka USA-s  kristlased.

Proua presidendil on võimalus oma meelsust ilmutada ja Andrus Kivirähki taoliste tegelaste silmis heakskiitu pälvida juba järgmisel avalikul esinemisel näiteks Vabariigi aastapäeval, kui lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Ilmselt tuleb presidendil  teeselda oskamatust või kõnevõime kaotust kui kolmandas salmis lauldakse ….. „Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa…

Proua Kaljulaidi eitav seisukoht kristluse suhtes ei ole positiivse mõjuga ka kasvavale põlvkonnale. Eitades kristlust peaksime kahtluse alla seadma kogu inimkonna kristliku kultuuri  – kujutava kunsti, väärtkirjanduse , maailma suurimate heliloojate loomingu, kristlike vaadetega teadlaste saavutused jne. Mis siis inimkonna parimast kultuuripärandist järgi jääks?  Mida me pärandame oma järglastele – kas need   “ ühepäevaliblikad “, mida kaasajal nii ohtralt kirjastatakse ja sageli ka ülistatakse ?! Enamus sellest aga vajub unustuse hõlma juba 4-5 aastaga.

Me elame ajastul , mil agressiivne islam ründab nii füüsiliselt kui vaimsel tasandil. Kui meil ei ole kindlust, millele tugineda, nagu siiani on olnud suuri riike ja rahvaid ühendav kristlik religioon , ei ole ka Euroopa Liidul ega meie väikesel Eestimaal lootust ajaloos kestma jääda. Kõik see, mis rahvast killustab ja osadeks lõhub, ässitab üksteise vastu sõna võtma, on riigi tuleviku seisukohalt kahjulik ja äärmiselt ohtlik . Sellest võiksid ka presidendi nõunikud aru saada  ja õigete soovitustega presidendi ees esineda.

Heino Lõiveke,  kristlane , EELK

Kommentaarid

1 kommentaar

Ütle sõna sekka
  1. Revo Jaansoo Rahner
    #1 Revo Jaansoo Rahner 2 jaanuar, 2017, 02:45

    Anglo-Ameerikas, Austriaalias, Euroopas on tänu elufilsoofia puudumisele tõstmas pead nihilistlik ellusuhtimine, millel puudub igasugune moraalne ja vaimne aluspõhi. See on ultraliberalismi üks omadustest, et ta olemasolu rajaneb ainuüksi traditsiooni salgamisel, kõgige selle vastu mässamisel, mis on õilis, ilus ja hea. Kõik see, mis peab reaalseks püsivaid ja absoluutseid alusprintsiipe, kuulutaktase oma vaelnalseks.

    – Kui valitseb materialism, siis see pärsib ühiskondlikku progressi, inimesed “upuvad” üleni ainesse, mis toob endaga kaasa “loodusteaduste ja tehnika, tootmise ja tarbimise ohjeldamatu arengu, nagu me seda tänapäeval kõikjal näeme. Tsükkel lõpeb siis, kui sellesuunaline areng on ammendanud mateerias peituvad võimalused ja viinud tsivilisatsiooni mateeria “põhjani”. Kuid kaugema mineviku kogemus näitab, et on võimalik “tagasipöördumine” – enne lõplikku lõppu algab uus arengutsükkel, ärganud vaimsus, religioon ja metafüüsiline tunnetus loovad vana materiaalse tsivilisatsiooni varemetele uue: sama moodi, nagu allakäinud antiigi varemetele lõi kristlus keskaja tsivilisatsiooni.” Kättesaadav: https://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Gu%C3%A9non. Vaadatud 17.12.2016. Kuid elu püsimise ja progressi seisukohast, oluline on (i) pärilik identiteet, (ii) rahvuslik ja (iii) rahvusülene identiteet kui ka (iv) religioosne identiteet. Need neli identiteeti moodustavad ühtse terviku. Sellepärast on peetud oluliseks rõhutada, et ellu jäävad need vitaalse eluenergiaga rahvad, riigid ja rahvasteliidud, kelle liikmed kannavad endas koosmõjus nii soolist, pärilikku, rahvuslikku ja rahvusülest kui ka religioosset identiteeti.

    Reply this comment

Sinu andmeid ei avalikustata!Sinu e-posti aadressi ei avalikustata. Samuti ei jagata Sinu andmeid kolmandate osapooltega.