Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Henn Põlluaas: Igat hullust, mis häirega inimesele pähe tuleb, ei tohi normaalsuse pähe serveerida

-
12.01.2017
Laadime sisu...

See, mis täna Eesti poliitikas toimub ja mida püütakse ellu viia, on kõige tüüpilisem vasakliberaalne ideoloogia, mis on võtnud enda sihtmärgiks normaalsed euroopalikud traditsioonilised väärtused: perekonna, abielu, armastuse, lapsed, sooidentiteedi, jne.

Kõiki neid väärtusi püütakse labastada, lammutada, ära solkida öeldes, et perekonnas ei pea olema ei ema ega isa ja üleüldse sugusid kui selliseid enam ei ole, et sugu aga on sotsiaalne konstruktsioon. Ossinovski teeb vahet gender’il ja sex’il. Hüva, mingisugused vasakliberaalsed, väärastunud teadlased kuskil roosades ülikoolides, milledele ta viitas, võivad seda ju teha. Aga kõige lihtsam: lööge lahti kas või Google’i translater ja te näete, et mõlema sõna vaste on “sugu”.

Sugu ei ole aga sugugi mingi fiktsioon, mida me võime endale valida. See on antud kaasa loodusega, selle on paika pannud sookromosoomid ja kui tahate, vanajumal ise. Aga tüdruk jääb tüdrukuks, poiss jääb poisiks, mees meheks, naine naiseks, ükskõik mida sotsid, vasakliberaalid või marginaalsed seksuaalsed vähemused võivad soovida. Sugu muuta ei saa, välja arvatud kirurgilisel teel, mis on aga ebanormaalne ja ebaloomulik. Hämmastama paneb jõulisus, millega Ossinovski kaitseb erinevaid väärastumisi, täpselt samamoodi, nagu kaitsti n-ö kooseluseadust. Meile räägiti, kuidas tohutud massid soovivad ja vajavad seda, et see on lausa nende inimõigus. Aga kui paljud on siis seda kasutanud? Selle aja jooksul, kui kooseluseadus võeti vastu, veidi rohkem kui aasta jooksul, on ainult 50 paari, ja mida edasi, seda vähemaks on nende arv jäänud. Kui palju on mingisuguseid transseksuaale, queere, ma ei tea keda, kes tahaksid hakata niimoodi konveiermeetodil iga poole aasta tagant sugu vahetama? Ma tean, et nende arv on tühine (6 inimest aastas senise statistika järgi).

Nende üksikute, psüühiliste hälvetega inimeste nimel ollakse valmis ühiskonda lõhestama, tekitama tohutut vastuseisu riigi ja inimeste vahel. Sest selge on, et inimesed kogevad seda, mida vasakliberaalne valitsus neile peale sunnib, ikkagi riigi sunnina ja see vähendab inimeste lojaalsust, inimeste armastust omaenda riigi vastu, kui riik käitub sellise perversse teerullina, kes teeb mehest naise ja naisest mehe. Probleem on ka, kes on siis näiteks mingid queerid, kes ükspäev tajuvad, et nad on kahesugupoolsed ja siis jälle, et neile ei ole üldse sugu, kuidas nende suured probleemid lahendada, kellena nemad siis ennast passi kirja saavad panna.

Aga kuidas peavad tundma ennast lapsed, kes ei tea enam, kas nende ema on ema või isa on isa. See mõjub laste psüühikale ääretult traumeerivalt. Sa ei tea, mida oma sõpradele vastata, sa ei tea, mida koolis öelda, kui küsitakse, sa ei tea isegi, mida kodus teha, sest et sa ei tea, kas sul on ema või isa või on sul vanemateks mingisugused jumal teab kes, ja kui palju neid veel pealekauba olla võib?

Sugude vahetamise võimalus, mille sotsid ja IRL (praegu veel ei ole kuulda, kuidas Keskerakond sellesse suhtub, aga ilmselt soosivalt) välja käisid, on üks osa suurest rünnakust, mille erinevad elemendid on seesama sugude vahetamise võimalus, homoseadus, Istanbuli konventsioon, mida täpselt samamoodi püütakse meil läbi suruda ja mis täpselt samamoodi kuulutab erinevad sood fiktsioonideks. See on vasakliberaalne revolutsioon ja rünnak normaalsusele ja seeläbi ka normaalsele ühiskonnale ning ühiskonna kestvusele. Selline ühiskond ei ole paraku jätkusuutlik ja hukkub, kui mitte muidu, siis kas või seeläbi, et selles ühiskonnas ei ole kohta enam järeltulevatele põlvedele, ei ole kohta lastele.

Kuna Ossinovski avaldas lootust, et inimesed on õppimisvõimelised, siis avaldan ma väga-väga nõrka lootust, aga siiski loodan, et ka vasakliberaalid suudavad õppida ja mõistuse pähe võtta ning tuletavad meelde kooliõpikutes kromosoomidest räägitu ja muud asjad, mis inimese soo määravad. Kui nad ei usu, mis sugu nad on, astugu peegli ette, vaadaku ennast, katsugu või käega, küsigu oma emalt, kuidas nad ilmale tulid, kas neid sünnitas ema või tegi seda hoopis isa või jumal teab kes, ja unustagu kõik need perverssused, sest me teame, maailm on neid täis. On neid, kes tahavad intsesti seadustada, kes tahavad seadustada zoofiiliat, kes tahavad autodega armatseda või loodusega ühte heita. Selliste haigete inimeste plejaad on lõputu.

Tegelikult on küsimus ikkagi meditsiiniline, psühhiaatriline, kas me ikkagi saame igat hullust, mis maailmas mõnele häiretega inimesele pähe tuleb, normaalsuse ja inimõigusena serveerida ja seda tervele ühiskonnale peale suruda. Loomulikult ei saa me seda teha.