Intervjuu Itaalias elava eestlanna Mae Meruskiga

Elad pikemat aega Itaalias või õigemini Sitsiilias. Kas seal on immigrantide osas midagi muutunud, mäletan neidsamu tüüpe hängimas suurte hulkadena Catanias juba 2006 aastal, kas nüüd on olukord kuidagi eriti hulluks läinud, Itaalia on ju isegi pöördunud abi saamiseks Euroliidu poole? Kas see kajastub kuidagi rohkem tänavapildis, olmes või muul moel, et segatakse juba turiste nagu Kreekas…

Mina elan Sitsiilias ja ausalt öeldes on elu siin isegi rahulikum kui mujal Itaalias. Põgenikud küll saabuvad kas siia lõunarannikule või Lampedusa saarele aga üldjuhul jaotatakse nad üle Itaalia laiali, kuna kohalikud  struktuurid neid vastu võtta ei suuda. Paljud hakkavad ka omal käel põhja poole liikuma, sest nad on ise teleinterviuudes väitnud, et nende sihiks ei ole mitte Itaalia vaid kas Belgia, Norra, Rootsi, Saksamaa. Aga mõnedes Itaalia paikades on olukord ikka päris hull, on linnaosasid, kuhu itaallane enam hea meelega ei lähe, kohalikud elanikud kardavad oma julgeoleku pärast, keeldutakse nende naabruses elamast  ja on korraldatud ka demonstratisoone uute pagulaskeskuste loomise vastu.

Ma olin ise paar kuud tagasi Põhja- Itaalias Bergamos ja see mis toimus näiteks sealse bussi- ja rongijaama vahelisel alal õhtul kella kümne paiku oli ausalt öeldes jube – purjus ja lärmavad neegrid ja põhja-aafriklased, õllepudelid käes. Ei ühtegi itaallast. Õnneks olime mitmekesi, naisterahval üksi hakkaks sellises kohas ikka päris kõhe.

Samuti on hädas Milaano, mille raudteejaama kutsutakse juba Põhja-Itaalia Lampedusaks, sest paljud siit omal käel lahkunud illegaalid on mingitviisi sinnani jõudnud aga edasi enam ei pääse, sest raha pole. Seal põrandal ja tänaval siis magatakse ja elatakse, vabatahtlikud söödavad ja katavad neid. Prantuse ja Austria politsei ei lase ennast sedamoodi lollitada kui siinne ning just oli televisioonis saade, kuidas Prantuse piiri ületada püüdvad dokumentide ja piletiteta põgenikud kõik rongist maha aeti ja Itaalia poole tagasi toimetati. Osad panid muidugi mööda raudteed jooksu Prantsusmaa suunas..

Hulluks teeb olukorra minu meelest see, et neid, kes siin laevadest maha tulevad, ei suudeta kontrollida, paljudel pole dokumiente, paljud lasevad lihtsalt juba enne kogunemiskohtadesse viimist jalga. Sedamoodi tuleb siia kes iganes. Ka haigused hakkavad sedamoodi levima. Palermo raudteejaamast magamast leiti terve punt pagulasi, kellel kõigil avastati näiteks sügelised.

Sul ilmus äsja suurepärane artikkel tugevatest nooretest meestest nn “põgenikest” Itaalias ja sellest, et riik ning rahvas on ka ise selles üsna süüdi ja veelgi enam lausa osaleb protsessis aktiivselt. Mängus olevat suured rahad? Äkki räägiksid sellest ka Uutele Uudistele lähemalt..

Ma arvan, et enamus Itaalia rahvast ei taha neid põgenikke – eriti nüüd kui olukord on ikka päris hulluks läinud. Aga sellest kartusest veel suurem hirm on endale rassismitemplit külge saada ja siis aetaksegi sellist ümmargust juttu. Inimesed avavad suu alles siis, kui keegi immigrantidest on neid röövinud või kui pagulasi hakatakse majutama nende kõrvalkorterisse – vot siis enam ei sobi. Ainukene, kes on ajanud pidevalt pagulusevastast poliitikat on partei Lega Nord ja selle esimees Matteo Salvini – tema on vist ka ainuke, kes pole kunagi kartnud oma arvamusi välja öelda.

Rahad on mängus küll. Ma ei tea, kas Eesti ajakirjandus seda kajastas aga mõned kuud tagasi oli suur kära sesose Mafia Capitale´ga ehk siis Pealinna Maffiaga. Skeem oli lihtne: põgenikelaagreid, seal elamist, toitlustamist, mõnel pool isegi keelekursuseid jne. koordineerisid koperatiivid, kes siis küsisid valitsuselt raha oma plaanide eluviimiseks. No näiteks küsiti ühe põgeniku kohta söögiraha päevas üheksa eurot aga toitlustajale maksti sellest tegelikult kuus. Kui korrutada nüüd need „ülejäänud“ kolm eurot tuhandete inimestega, kelle pealt see teenistus tuli, siis oli täiesti ilmne, et teeniti miljoneid. Ja nii mitmes vallas. Ühesõnaga mida rohkem immigrante, seda suurem teenistus. Pätid väitsid isegi pealtkuulatud telefonivestlustes, et immigrandiäri on palju tulusam kui näiteks narkoäri. Ja ma miskipärast arvan, et see on ainult jäämäe tipp… Ei ole ju normaalne, et riik jätab hätta oma inimesed, aga võõraid toidab ja elatab tausta. Ka Itaalias on palju vaesust, on inimesi, kes kaotanud töö ja kodu ning elavad autodes (olemata sealjuures asotsiaalid) … nemad ei saa riigilt mingit abi.

Itaalia peaminister Matteo Renzi väitis, et Itaalia laevad käivad Aafrika rannikul põgenikel vastas seepärast, et siis saab arreteerida ka laeva omanikud, kes põgenike käest üle mere reisi eest raha võtavad.  Tema meelest väga tark tegu. Kätte on saadud umbes 1200 laevnikku ja inimsmuugeldajat aga vangis istub neid umbes sadakond. Mis ülejäänutest on saanud ja kus nad on?

Samuti jättis mulle kummalise tunde järgmine juhtum: mõned kuud tagasi toodi Palermosse Lampedusalt sinnasaabunud pagulasi ja paigutati nad ühte pagulaskeskuseks kohandatud suurde hoonesse. Tahtsin teha ühte lugu ja läksin sinna kohale, et mõnega neist rääkida. Väravas oli kaks valvurit, kes mind sisse ei lasknud ja ei lubanud rääkida ka nende immigrantidega, kes sealt aia vahelt välja piilusid.  Kui ma küsisin, et kellelt saab loa põgenikega rääkida, siis teatati, et lube ei anta ja tulgu ma kahe päeva pärast tagasi. Kahe päeva pärast oli laager tühi ja värav lukus … Mida on varjata? Tegelist ei ole ju ometi vangidega, kellega tohib suhelda ainult loa alusel.

Mida arvad Itaaliasse jõudnud pagulaste suunamisest Eestisse…        

Ma arvan, et pagulasi ei tohiks kellegile kohustuslikuks teha, sealhulgas ka mitte Eestile. Vahet ei ole, kas tegemist on rikkama või vaesema Euroopa maaga, mitte kedagi ei ole vaja niisama üleval pidada ning riigi esmane hoolitsus peab olema suunatud ikkagi oma kodanikele. Eestlased armastavad tihti rõhutada oma vaesust – igas Euroopa riigis, mitte ainult Eestis, on vaeseid, kes vajaksid abi. On lausa häbiväärne, et täisjõus noored mehed lõnguvad päevad otsa niisama ringi, kõhud täis ja tasuta riie seljas (Itaalias ka tasuta arstiabi ja isegi telefonikaardid helistamiseks!), samal ajal kui oma riigis on inimesi, kes puudust tunnevad.

Mina ütleks hoopis, et Itaalia jätku nad kõik siia endale ja saagu hakkama, kui nii rumalad olid, et vastu võtsid. Euroliidult on küsitud ainult raha nende maaletoomiseks aga Itaalia pole kunagi küsinud teistelt Euroriikidelt, kas nood on nõus sellise lahtise lõunapiiriga, kust igaüks läbi võib tulla. Kõige hullem selle asja juures on aga see, et too paatide tulek ei ole ju peatunud, immigrante tuleb muudkui juurde.

Kas Euroopal pole aeg hakata oma immigratsioonipoliitikat ümber vaatama,
usud sa et see on võimalik vaadates tänast Itaaliat?

Ma ei ole kahjuks poliitikas väga asjatundja, aga selleks oleks vaja mingit kardinaalset muutust või sündmust, et immigratsioonipoliitikat hakataks ümber vaatama. Aastaid on ju aetud sama juttu: „peame aitama ja peame aitama!“ Miks me peame? Mul on tunne, et poliitikud ei usu ka ise vahel seda, mida nad suust välja ajavad – miks on nii, et astudes mingi partei liikmeks kaotad sa automaatselt oma arvamuse ja pead mõtlema nagu mõtleb partei ladvik?

Kõige tobedam on tuua näiteid eurooplastest, kes peale teist maailmasõda emigreerusid tööotsingutel oma kodumaalt teistesse riikidesse. Aga võõrasse riiki mindi tööle ja oma elu uuesti üles ehitama, mitte nõudma ja saama. Mul on üks tuttav sitsiillane, kes 50-ndatel aastatel emigreerus Saksamaale – ta on mitu korda meenutatud, kuidas teda Saksamaa piiril üle kuulati, et kes ta on ja mis ta teha oskab. Ta võeti paljaks(!), et vaadata, kas tal on hea füüsis ja kas ta on töövõimeline! Ja kuna füüsis sobis, siis saadeti ühte tehasesse tööle ja sealt ta liikuda ei tohtinud, muidu oleks ähvardanud kohene maalt väljasaatmine.  Katsugu tänapäeval keegi immigrandiga midagi taolist teha või kusagile sunniviisiliselt tööle saata …

Poliitikud, kes neid tähtsaid otsuseid vastu võtavad, jäävad tavaelus minu meelest sellest probleemist üsna kaugele. Põgenikke ei majutata ju nende naabermajja, kus nad pidevalt silma all oleksid ja segaksid. Poliitik ei kõnni üldjuhul jala, et ta peaks nendega tänaval maid jagama. Aga poliitik ei pea nägema ainult tänast päeva – mõeldagu ka natuke, mis saab sellisel juhul Euroopast mõnekümne aasta pärast, kui me hakkame sellist sisserännet soodustama? Just nimelt sisserännet, sest kes tuleb tööle või õppima, tuleb dokumentide ja viisaga ning mitte paatidega ega salaja. Ja ma arvan, et legaalsete  tulijate vastu ei ole keegi, vaatamata nende usule ja nahavärvusele.

Mis puutub Itaaliasse, siis siin ei muutu midagi, kui ei muutu valitsus ja kui valitsus ei muutu ning asjad aina hullemaks lähevad, siis ma arvan, et rahvas hakkab lihtsalt ükspäev mässama.

Urmas Espenberg

 

 

Kommentaarid