Poola ei soovi liituda probleemide käes vaevleva euroalaga

Poola keskpanga juhi Marek Belka (pildil) sõnul ei soovi Poola liituda euroalaga. Seda kindlasti mitte niikaua, kuni euroala püsib ebastabiilsel kursil. Ühtlasi hoiatab Belka järgmise finantskriisi eest, millega maailmal ei ole enam ressursi silmitsi seista.

The Telegraph’ile antud intervjuus rääkis Poola endine rahandus- ja peaminister, et ei ole mõtet tormata suitsevate rusude vahele. See ei ole turvaline. Niikaua kuni eurotsoonis on endiselt probleeme praeguste liikmesriikidega, ei ole Poola kindlasti entusiastlikult valmis eurot kasutusele võtma. Samas hoiatab Belka järgmise võimaliku finantskriisi eest: „Meil ei ole enam võimalik alandada intressimäärasid. Üha vähem riike saavad panustada abi andmisse. Oleme palju halvemini ette valmistunud.“

Belka soovitab Poolal paari järgneva aasta jooksul euroalaga mitte liituda , olgugi, et ELi ühinemisleping riiki selleks kohustab. Ta usub, et lähiajal jätkub poliitilisel areenil liikumine parempoolsuse suunas. Belka sõnul ohustab euroalaga liitumine, teatud suletud ringi sattumist. Suurem fiskaalne integratsioon muutub üha keerulisemaks, seda struktuurireformide ja kasinuspoliitika tõttu. Ta usub, et niikaua kuni kestavad probleemid mõningates riikides, ei ole võimalik luua tugevat alust tõsiseltvõetavale fiskaalliidule euroalas.

Belka rääkis ka, et Kreeka jaoks on äärmiselt oluline saada oma kreeditoridelt laenukergendusi, nii nagu näiteks Poola sai üheksakümnendatel aastatel. “Ma arvan, et võlakokkuleppega saavutatud lahendused on vaid ajutised. Kreeka jaoks on kõige olulisem anda uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule. Ilma selleta Kreeka probleemid vaid jätkuvad;” ütleb Belka.

Täispikk intervjuu Marek Belkaga:

Mida arvate teie Kreeka praegusest olukorrast?

Ma arvan, et võlakokkuleppega saavutatud lahendused on vaid ajutised. Kreeka jaoks on kõige olulisem anda uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule. Ilma selleta Kreeka probleemid vaid jätkuvad. Kuid loomulikult tuleb loota, et plaanitud reformid aitavad Kreekal liikuda heas suunas. Kahjuks võtavad niisugused reformid enne positiivsete tulemusteni jõudmist väga palju aega.

Kas teie meelest vajaks Kreeka laenukergendusi?

Ma nimetaksin seda pigem laenude ümberstruktureerimiseks, mis on põhimõtteliselt sama,, kuid kõlab veidi paremini ning on poliitiliselt vastuvõetavam. Kuid igal juhul arvan, et varem või hiljem tuleb Kreekas seda teed minna.

Millised on võimalused, et Poola liitub euroalaga?

Ei ole mõtet tormata suitsevate rusude vahele. See ei ole turvaline. Niikaua kuni eurotsoonis on endiselt probleeme praeguste liikmesriikidega, ei ole Poola kindlasti entusiastlikult valmis eurot kasutusele võtma.

Kas euroala vajab ellujäämiseks fiskaalliitu?

Ma arvan, et vajab küll. Ma ei usu, et euroala on piisavalt tugev vaid mõningate fiskaalliidule omaste tunnustega. Kuid niikaua kuni valitsevad erimeelsused ja erisused euroala liikmete vahel, on niisuguse liidu loomine nii poliitiliselt kui ka majanduslikult äärmiselt keeruline. Olen kindel, et näiteks Põhja-Euroopa riikide vahel ei oleks mingit laadi fiskaalliidu loomine kuigi suur probleem.. Ent niikaua kuni kestavad probleemid mõningates riikides, ei ole võimalik luua tugevat alust tõsiseltvõetavale fiskaalliidule euroalas. Tegemist on veidi nagu suletud ringiga, nii näeme seda praegu meie.

Mis muudaks euroala Poola jaoks piisavalt atraktiivseks?

Euroala peab tugevnema ja looma püsiva aluse oma valuutale, fiskaalliidule ja ühtsele majanduspoliitikale. Neid protsesse ei saa me loomulikult täielikult kontrollida. Tegemist on pigem nagu liikuva märklauaga.

Milline on praegu Poolas valitsev meeleolu euroalaga liitumise osas?

Kreekas toimuv ei ole arusaadavalt kuigi usaldusttekitav ning kui Poola poliitiline meelsus jätkab liikumist  parempoolsuse suunas, siis muutub ka meie  liitumine euroalaga üha küsitavamaks.

Mis te arvate, kui kaua võtab euroalal probleemide lõplik lahendamine aega? Kas see võib toimuda ühe põlvkonna jooksul?

Meil ei ole nii palju aega. Kuid väga kiiresti see paraku toimuda ei saa.

Mida te oskate öelda oma kogemuste põhjal IMFi rolli kohta võlakriisis?

Ma arvan, et IMFi jaoks oli kummaline tegutseda kolmikuna, st mitte iseseisvalt. Saavutatud kokkulepe oli kompromiss IMFi soovituste ja Euroopa integratsiooni põhimõtete vahel. Tegemist ei ole ju lihtsa koostöökolmikuga. Brüsseli prioriteedid võivad paljuski erineda Washingtoni prioriteetidest. Raske ja ebatavaline ülesanne. Teisest küljest , kuidas saaks IMF ignoreerida olukorda Kreekas ja teistes Euroopa maades? Nii kaotaks IMF oma positsiooni maailmas. Nii et tulemus sõltus teatud olukordadest ja kompromissidest.

Millised on suurimad riskid globaalsele majandusele?

Suurimaks riskiks oleks järgmine kriis, kuna  eelmiste kriisidega toimetulemiseks kulutatud ressurssidest ei ole enam palju järel. Meil ei ole enam võimalik alandada intressimäärasid. Üha vähem riike saavad panustada abi andmisse. Oleme palju halvemini ettevalmistunud. Juhul kui satume uude kriisi, on meil palju väiksem relvavaru sellega võitlemiseks.

Allikas:  The Telegraph

Kommentaarid