Minister Mailis Reps, lasteaiad tähendavad lastehoidu koos lapsepõlvega, mitte kohta, kus eksperimenteerida!

Lasteaia ainus ideoloogiline moment võib olla see, et eesti lapsed saaksid sealt kaasa austuse oma vanemate, isamaa ja emakeele vastu.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on lasteaiad oma erilise tähelepanu alla võtnud ja algatusi tuleb nagu Vändrast saelaudu. Mitte kõik aga pole head.

Haridusministeerium korraldas kolmapäeval pressikohtumise, kuna peagi läheb kooskõlastusringile uus alushariduse seaduse väljatöötamiskavatsus. Suuremaid muudatusi selles on ministeeriumi plaan muuta alusharidus ehk lasteaias käimine kohustuslikuks või vormistada see koduõppeks.

Ministeeriumis kolmapäeval tutvustatud alushariduse tulevikuplaanide järgi hakatakse näiteks eraldama lisaraha selleks, et iga laps saaks 20 tundi nädalas tasuta lasteaias käia ja keegi ei jääks alusharidusest kõrvale, lisaks vaadatakse üle lasteaedade õppekava ja pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate ettevalmistusse.

Ühes asjas on minister juba soganud, väites, et Soomes olevat lasteaed kohustuslik. Soomlased on alles asunud välja töötama plaani, et aastaks 2022 käiksid kõik lapsed alates viiendast eluaastast tasuta eelkoolis. Nagu kirjutab Aamulehti, on see ettepanek aga Soomeski problemaatiline, sest see on kallis ja õpetajatest on suur puudus. Soomes on kodused üle 25 protsendi 3-5-aastastest lastest. Isegi 5-aastasest lastest on üle 20 protsendi kodused.

Kolme- kuni viieaastaste kohustuslikust lasteaias käimisest ei ole Soomes juttugi. Samuti ei toimu Soomes mitte mingit iganädalast koduste laste kohustuslikku läbivaatamist. Probleemsete lastega tegeleb lastekaitse, kes reageerib siis, kui tuleb sellekohane kaebus, vahendab Lõunaeestlane.

Tasuta alushariduse moment on kahtlemata hea, kuid oleneb, mida see hõlmab. Lasteaiakohad on väga vajalikud, et vanemad saaksid tööl käia, perele elatist teenida ja ka järgmiste laste sünnitamise rahulikult ette võtta, lapsed aga saaksid enne kooli pisut sotsialiseeruda. Hirmutav aga on Repsi rõhk kohustusele. Selle tagant kumab läbi soov teha lastest riigilapsed, kehtestada nende üle kontroll, teha nad varakult kakskeelseteks ja multikultuurseteks, hoida neid rohkem riikliku ideoloogia ning vähem rahvuslikult ja perekeskselt mõtlevate vanemate mõju ja kasvatuse all. Kõigele sellele viitab juba jutt sellest, et kakskeelses lasteaias käimine aitab kaasa lapse keeleoskustele, mis tuli välja varasemast ERR-i uudisest.

Tegelikult peaks lasteaed olema kohaks, kus kasvav põlvkond on seni, kuni vanemad on muu elulisega hõivatud, muidu aga peaks nad rohkem aega veetma isa-ema ja vendade-õdede seltskonnas, eriti varases lapsepõlves – teismeliseeas kaovad nad nagunii eakaaslaste seltskonnas oma tegemiste juurde ja just siis peaks haridusüsteem neid tegevust pakkuma.

Kuni aga lapsed on väikesed, peaks ka riik toetama pigem nende lapsepõlve pere keskel ja omas kodus, mitte aga rõhuma kohustuslikele lasteaedadele, kus tegelik algab varajane ajupesu, alates sellest, et haridussüsteemi on jõudnud homoagenda, kuni lasteaedade stressirohkuseni. Kuivõrd Mailis Reps soovib tuua eeskujuks Soome, siis oleks paslik vahendada eestinen.fi LUGU “Midagi on viga Soome lasteaedades – väikelapsed on üha vägivaldsemad nii täiskasvanute kui üksteise suhtes”, mis räägib tegelikult ülerahvastatud lasteaedades toimuvast. Vaid üks tsitaat sellest: “Hammustamised, togimised, löömised, sülgamised ja asjade loopimised on muutunud Soome lasteaedades üha tavalisemaks. Põhjuseks on lasteaiatöötajate ülekoormus ja inimeste vahetumine. Kõige rohkem kannatavad need lapsed, kes vajaksid rohkem tuge!”

EKRE haritoimkond taunib täielikult Repsi plaane. Rahvuskonservatiivid on seisukohal, et lasteaed on vaid hädavajalik koht lastehoiuks ja osaliselt ka tema arenemiseks, kuid mingil juhul ei tohi sellele panna lapse emotsionaalse ja moraalse kasvatamise kohustust, seda peaks järeltulijatele edasi andma vanemad ja vanavanemad. Riiklik ideoloogia, mis on praegu võtnud suuna multikultuursuse ja geiagenda toetamisele, ei tohi asuda lasteaedades väljaarenemata mõttemaailmaga laste ajupesu teostama. Et seda asutakse tegema, seda näitavad ka kasvatajate ja õpetajate arvukad kursused, kus õpetatakse kas sallivust või multikultuurses lasteaias töötamist — töökohta vajavad inimesed asuvadki ideoloogiatöötajate positsioonile.

Kohustusliku lasteaia asemel võiks riik anda lasteaiakoha nn pearaha ulatuses toetust hoopis neile vanematele, kes on lastega kodus — ehk siis saaksid saaks pere selle raha oma käsutusse, mille riik kohustuslikus lasteaias muidu nende lapse päevahoiukuludeks kasutaks. Seda saab siduda ju ka koduõppega, mida kodused vanemad kahtlemata teevad ja on nõus tegema. Sest eestluse aluseks on tugev Eesti pere selle traditsiooniliste väärtustega ja kõik, mis seda toetab, on ainuõige, lasteaia roll inimese kujunemisel aga on teisejärguline ehk peret abistav.

Eesti võtab kuidagi järjekindlalt üle Lääne ühiskonna mudelid, kus lapsepõlv surutakse üsna lühikeseks kokku ning lastest hakatakse varasest east kujundama tarbijaühiskonnale vajalikku oskustööjõudu, millele viitab ka jutt mitme keele oskusest juba lasteaias. Täiesti vastuvõetamatu ja lubamatu aga on homoõpetus, mis räägib juba väikestele lastele, et ema ja isa asemel võib olla ka kaks issit.

Kommentaarid