Postimees näitas, et ajakirjanduseetika mõiste pole veel siiski kadunud

Postimees avaldas oma veebiväljaandes 27.11 olulistest faktivigadest kubiseva, andmeid kontrollimata ja kõigi osapoolte käest kommentaare võtmata, ülimalt dramaatilise alatooniga uudisloo (“Olen varas ja õpetan teid ka elama“) 1, milles süüdistatakse Uued Uudised väljaannet ja Urmas Espenbergi varguses.

Algselt on uudis avaldatud Eesti Foto.ee võrguväljaandes 2. Vastavalt Karistusseadustikule (§199) on vargus varavastane süütegu ehk kuritegu. Kaupo Kikkas rikub sellise laimuga isikute õigusi, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui selle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Nii räiget käitumist pole ma Eesti avalikus meedias enam ammu kohanud, liiati kunagi soliidsena tundunud Postimehe poolt.

Jääb mulje, et kirjutise autor on nii koledasti põlenud EKRE vastasest vihast, et ta pole pidanud sellest johtuvalt ka vajalikuks toimetusega ühendust võtta faktide täpsustamiseks ning on asunud süüdistama kuriteos tuginedes oma fantaasiale. Tundub, et ilmselt pühitseb eesmärk kõik vahendid nagu tavatsesid tegutseda jesuiidid.

Toimetusega võttis tõepoolest ühendust isik, kes esitles end ühe Uued Uudised.ee lehel olnud pildil kujutletud isikuna. Isikule selgitati pildi kasutamise asjaolusid ning igati vastutulelikult eemaldati pilt lähtuvalt Isikuandmete kaitse seaduse §10 (4) alusel Uued Uudised võrguväljaandest, mille kohaselt isikul on õigus taotleda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist kui see on tehniliselt võimalik ja ei töö kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Pildi eemaldamist ei saa tõlgendada varguse omaksvõtmisena, vaid ennekõike elementaarse inimlikku vastutuleliku reaktsioonina ja õiguskuuleliku käitumisena. Juristide esmasel hinnangul oli teose kasutamine õiguspärane ja mingeid kuriteo tunnuseid ei ilmne. Teos on aastaid tagasi kas teadlikult või ekslikult antud üldisesse kasutusse, millest johtuvalt ka teos heauskselt Uued Uudised kasutusse jõudis.

Autorikaitse seadus sätestab mitmesuguseid piiranguid ja ka erisusi teoste kasutamisele ning mitmetel puhkudel on teoste kasutamine igati õigustatud, ilma et oleks selleks autorilt või teosel olevatelt isikutelt eraldi kirjalik luba. Pealegi. autoriõiguste puhul on suuremas osadel juhtudel tegemist pigem tsiviilasja, kui kriminaalmenetlusega. Õiguslikus mõttes võiks mainida, et kui meediaväljaanne kasutas heauskselt või eksitusest johtuvalt mõnda teost, siis ei ole see sugugi kohe vargus või muu kuritegu, vaid tsiviilõiguslik küsimus, mille peavad omavahel lahendema vastavad osapooled. Kaupo Kikkasel puudub siin igasugune õiguslik alus asuda kohtunikuks või esineda kriminaalsüüdistajana. Ja üldse jääb arusamatuks, miks antud isik nii teravas toonis teda mitte puudutavas juhtumis sõna võtab?

Tänapäeval on võimalik teoseid avaldada võrguväljaannetes mõne hiireklikiga ning teoste avaldajad ei vaevu alati läbi lugema tasuta veebikeskkondade kasutustingimusi, kus tasuta hüvega võib kaasneda omakorda  ka selles keskkonnas avaldatud teoste vaba kasutusõiguse andmine kolmandatele isikutele, seda tingimusel, et teost ei kasutata edasi ärilistel eesmärkidel. Kuna Uued Uudised on tasuta väljaanne siis mingit kasu ega tulu väljaanne vabakasutuses vms oleva pildi näitamisest ei saa.

See, et teoste avaldajad jätavad tasuta veebikeskkondades kasutajatingimused läbi lugemata ning omavad seetõttu ekslikku ettekujutust oma õigustest, ei anna õigustust kolmandaid isikuid süüdistada kuritegudes. Isik, kes soovib veebimajutuse arvelt raha kokku hoida, kasutades selleks tasuta keskkonda, peaks eelnevalt ka tutvuma selle keskkonna kasutustingimustega, mitte elama kujuteldavate õiguste maailmas.

Kui piltnike erialane pisiportaal võib endale õigusalasest ebakompetentsusest johtuvalt ehk taolist „rumalust lubada“, siis Postimees, kes on liitunud Eesti Ajalehtede Liidu eetikakoodeksiga, peaks kinni pidama printsiibist, mille kohaselt avaldatud uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil ja konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled ning ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.

Paraku on ka Postimehe toimetaja võtnud ilmselgelt EKREt ründava positsiooni, pole pidanud vajalikuks fakte kontrollida ega osapooltega ühendust võtta. Sellega lõikab Eesti üks suurimaid portaale küll kellegi huvides poliitilist profiiti, ent väljaande usaldusväärsus kahaneb ja tegu on kui mitte kollastumisega, siis karjuva ebaprofessionaalsusega kindlasti.

Ja kui siin kaasuses üldse kellelgi on alust kohtusse pöörduda, siis alusetult solvatutel, kelle au ja väärikust on jõhkralt määritud.

Urmas Espenberg

Täiendatud 9.12.2015 !

Postimehe vabanduskiri on minu ja Uute Uudiste poolt aksepteeritud!

PS: Kauppo Kikkas ja pildil kujutatud isik, kes käivitasid vabakasutuses olnud pildi juhusliku kasutuse peale, mille eest ka siiralt vabandati, Uute Uudiste ja Urmas Espenbergi vastase räige laimukampaania, pole viimaste ees senini siiralt vabandanud ja peavad oma teguviisi endiselt õigustatuks. Ka pole Kauppo Kikkas kustutanud oma kättemaksust ja valedest läbiimbunud artiklit kodumaiste piltnike veebiportaalist. Lisaks selgus asja uurimise käigus, et Annika Metsla pole kunagi olnud nimetatud foto autor ja üks laimuloo võtmefiguuridest teenib leiba kirikuõpetajana, mis eriti kahetsusväärne, sest kui jumalasulane valetab ja käivitab kättemaksuaktsioone, pole see üldsegi tore. Humaansetest kaalutlustest jäägu tema nimi ja kogudus avalikustamata, kuna ta ise seda väga palus…

  1. arvamus.postimees.ee/3415441/kaupo-kikkas-olen-varas-ja-opetan-teid-ka-elama
  2. www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1513

Kommentaarid