Silmakirjalikkuse paraad peavoolu poliitikas ja meedias

Peavoolumeedia nuhtleb jätkuvalt mõnuga patriootlikke jõudusid, kes hoiatavad võõraste ja agressiivsete kultuuride ülekandumise eest Euroopasse ja Eestisse. Terve mõistuse hääl, kuigi seda püütakse mustata või ignoreerida, kõlab aga aina tugevamalt võites juurde poolehoidjaid isegi peavooluparteide endi ridades. Nn „tolerantsuse“ eestseisjad näivad aga olevat liiga ruttu unustanud Pariisi veresauna, massivägistamised Saksamaal, Rootsis ja Soomes, kuritegelike rünnete olulise kasvu Euroopa naiste ja laste suhtes ning islami aina jõulisemad pingutused Euroopale oma tavad ja kombed peale suruda. Kas see pole mitte kanapimedus ja silmakirjalikkus või mõlemad korraga?

Räägitakse, et hirmul on suured silmad, kuid inimesed kardavad üsna reaalseid asju ja selle üle ei ole peavoolumeedial ilus ilkuda. Loetagu parem viimast Turu-Uuringute ASi uurimust, asjadest mida inimesed Eestile ohuks peavad. Nr.1 on igal juhul massiimmigratsioon Aasiast ja Aafrikast (vt. ka Uued Uudised 18.02.16) http://uueduudised.ee/uuring-viiendik-vastajatest-peab-pagulasteemat-suurimaks-probleemiks/

Peavoolumeedia ülistab kooseluseadust ja samasooliste abielusid, aga jätab mainimata, et samasooliste seksi seadustamises pole tegelikult midagi armastusväärset ega perekonnaga seonduvat. Ja pole see ka mingi eriline läänelik väärtus, pigem taas üks silmakirjalik mull ja allakäigu ülistus. Meestevahelise seksi poputamiseks pole küll tarvis ei mingisugust paarkonna ega kooseluseadust. Kui sellise sättumusega inimesed teisiti ei saa ega suuda, las siis toimetavad omavahel, aga jäetagu abielu institutsioon rahule. Ei maksa ju tervet tünni mett tõrvatilkadega ära rikkuda ja anda hälbelisele käitumisele võrdsed õigused normiga. 

16.02 toimus Riigikogus taas üks kirbutsirkus kooseluseaduse ümber. No ei tahaks hästi uskuda, et tõeliselt soliidsed inimesed nagu Ain Lutsepp või Raivo Aeg selliseid asju pooldavad? Seda, et Valdo Randpere ja Jevgeni Ossinovski seda teevad, on arusaadav. Sotsid ju ei põlga perekonna hävitamiseks kasutusele võtma ükskõik milliseid vahendeid ning liberaalid pakuvad lubatud heaolu äpardumise varjamiseks (Eesti 5 Euroopa rikkaima riigi hulka) välja aina uusi „vabadusi“. Vabaerakond, mis paljude arvates loodigi poliitilise paremtiiva killustamiseks on veenvalt asunud kokkulepluse teele oma  liberaalidest ja sotsidest isandatega ning ei vääri konservatiivide nime. Seega on isamaaliste ja konservatiivsete väärtuste kandjaks jäänud vaid rahvuskonservatiivid ja mõned vanemad Isamaliidu liikmed.

Punane Päevaleht ning sm. Paris isiklikult tahab hävitada inimeste sood ja kui see utopistlik-sotsialistlik soov läbi läheks ega siis polekski enam tõesti vahet, kes kellega koosellub või kuidas lapsi hangib. Õnneks on kõik sotsialistlikud utoopiad alates õnneimpeeriumist NSVLiidust lõpetades antitiigrite ning jõgede ümberpööramise unelmatega äpardunud ja äparduvad nüüdki.  Puhkigu Paris pealegi niipalju kui soovib ja nõudku ID kaardilt sootunnuse mahakratsimist, sooneutraalsust või õitsvat kesksugu, õnneks selline kole plaan ikkagi läbi ei lähe, sest looduse vastu ei saa, kuigi inimlik lollus on piirideta.

Välisminister ja Riigikogu väliskomisjoni esimees räägivad vankumatust vastuseisust Venemaale, kuid piirilepingu osas minnakse vaenlasega hoopis otsese kokkulepluse teele. Kingitakse ära osa meie territooriumist, kummardatakse ja koogutatakse Venemaa ees kuigi võiks rääkida okupatsioonikahjude kompenseerimisest või vähemasti meilt kunagi röövitud kultuuriväärtuste tagastamisest. Vajadusel loobutakse isegi Tartu rahust. Kas see pole mitte kahepalgeline ja silmakirjalik?

Sama lugu on presidendivalimistega. Peavoolu poolt üles seatud persoone kutsutakse täiesti ebaadekvaatselt rahva lemmikuteks, samas ei mainita poole sõnagagi, et kõik need armsad ja toredad Kaljurannad, Paedad, Tarandid, Kallased, Savisaared, Lauristinid ja teised ei ole kaugeltki „rahva“ lemmikud, vaid piiratud kontingendi valik viimastele küsitlusfirmade poolt ette söödetud persoonidest. Enamus neist pooldavad kõhklematult sedasama äpardunud kooseluseadust, reeturlikku piirilepingut või immigrantide hoogsat maaletoomist. Sellise tegevusega nad aga vaid lõhestavad meie ühiskonda ja toovad probleeme juurde. Milleks meie rahval seda vaja on? Teine osa „presidendikandidaate“ on aga seotud kohtuasjade ja korruptsioonisüüdistustega. Kas rahva mälu peetakse tõesti nii lühikeseks, et selliseid „lemmikud“ ellu äratada? Vaevalt küll, aga jällegi on vohamas ohter mulliajamine, virtuaalne herpes ja kõrgpiloteeritav hämaajamine.

Kuna Konservatiivse Rahvaerakonna toetus on tõusnud pea võrdseks sotside ja vabadikega, toodi välja mitmeid tobedaid põhjendusi, et miks? Keegi arvas, et EKRE populaarsus tugineb kahele sambale – pagulased ja kooseluseadus, teine peavoolumeedia artikkel ütles, et konservatiivide reitingu tõusu peapõhjus, oli sõnasaamine Tallinna TVs. Veel arvati, et nüüd on EKRE toetus lõplik ja see enam ei kasva. Aga juba see taas tõusis protsendi võrra ja on nüüd 13%. Mõni kutsub nii suure toetusega rahvaerakonda endiselt äärmusparteiks. Kas see pole mitte taas silmakirjalik vale? Mitte keegi ei maininud peamist mis võib olla rahvuskonservatiivide pideva ja järjekindla  toetuse kasvu taga. Nimelt asjaolu, et EKRE on ehk eesti rahva viimane võimalus ja lootus, et rahvuskonservatiivid on tegelikult Eesti au ja südametunnistuse ainus allesjäänud oksake. Kõik muud poliitilised jõud on ennast ammu kellelegi maha mänginud. Seega daamid ja härrad, mõelge enne sügavalt järgi kui loete seda mis on peavoolu poolt kirja pandud ja esitatud „absoluutse tõe“ pähe. Nagu nõukogude ajal tuleb nüüdki osata lugeda ridade vahelt, paraku.

Head Vabariigi 98ndat aastapäeva!

Uued Uudised

 

 

Kommentaarid