Tõrvikurongkäigust on vabariigi juubeliaastaks kujunenud iga-aastane tava

Tõrvikurongkäik 2017

Millal tõusis esimene tõrvikuleek Eestimaa kohale? On selge, et tõrviku ja eestlase suhe on määratult vanem kui sajandat sünnipäeva tähistav rahvusriik.

Kindlasti oli tõrvikul nii praktiline kui ka rituaalne tähendus juba kaugel muinasajal. Teame ju lugusid märgutuledest, mis süttisid Jüriöö ülestõusu ajal. Lähemast minevikust teame tõrvikurongkäike, mida korraldas 1930. aastatel rahvusmeelne vabadussõjalaste liikumine. Okupatsiooniaastail sai üliõpilaste tõrvikurongkäigust passiivse vastupanu sümbol.

Tõrvikurongkäik on ülimalt eestlaslik viis pühitseda oma rahvuslikku meelsust. Sarnaselt laulupeoga toob see välja eestlaste parimad omadused: see on sügavaimas mõttes meeleavaldus oma rahva poolt ja päevapoliitikast kaugemale ulatuva ühise eesmärgi nimel. Me tahame hoida esivanemate tuld ja teeme seda. Kes on kordki tõrvikurongkäigul käinud, teab, et Eesti eest sammuvaid rahvahulki valdavad rõõm ja hardus. Mitte viha.

Tänavu korraldab EKRE noorteühendus Sinine Äratus vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigu juba viiendat korda. Esimesest tõrvikurongkäigust aastal 2014 võttis osa 120 inimest, kahel viimasel korral on tänavail olnud juba tuhanded. Nende nelja aastaga on Eesti poliitikas muutunud tohutult palju. Oleme astunud suure sammu uue ärkamise poole, 21. sajandi rahvuslus on saanud küpseks. Kuid seesama võimas ja pühalik aastapäevaõhtune tunne oli kohal juba esimesel korral.

Esimesest rongkäigust alates on kaasa löönud külalised võõrsilt, et üheskoos kanda Euroopa rahvaste vabaduse leeki. Ei ole ime, et tõrvikurongkäigud on levimas üha enamatesse aktiivse rahvusliku meelsusega maadesse. Oma rongkäigud olid juba enne meid Läti ja Ukraina rahvuslastel. Meie jälgedes on tulnud juurde soomlased ja leedukad.

Et väliskülalisi on iga korraga Tallinna tulnud üha enam, anname neilegi sõna. Päev enne tõrvikurongkäiku, 23. veebruaril korraldab Sinine Äratus teist aastat konverentsi ETNOFUTUR, kus astuvad üles rahvuslased Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Poolast, Ukrainast, Suurbritanniast ja USA-st. Sellega on tõrvikurongkäik saamas ka rahvusvahelise tähtsusega sündmuseks, kus vahetavad oma mõtteid ja kogemusi ning peavad plaane rahvuslased üle Euroopa ja kaugemaltki.

Aastapäeva tähtsündmus ise, tõrvikurongkäik algab nagu ikka õhtul kell seitse Vabaduse väljakult. Tee viib läbi vanalinna, põigates ka sel otstarbel osaliselt suletavale Pärnu maanteele. Tund pärast algust jõuab rongkäik tagasi Vabadussõja võidusamba jalamile, kus kõlavad kõned ja isamaaline muusika.

Vabariigi 100. aastapäeva tõrvikurongkäigu sõnum on „Sada aastat seljataga. Tuhat aastat veel”. Usume, et eesti rahvuse parimad päevad on alles ees. Olles püsima jäänud ka raskeimatel aegadel, ei saa meid kuidagi murda globalistide hädised huilged. Ikka ja jälle tõusevad põlvkonnad, kes juhatavad kätte värskendava rahvusliku ärkamise. Killuke sellest kuulub igale tõrvikut hoidvale käele.

TÕRVIKURONGKÄIK 2018

Laupäeval, 24. veebruaril kell 19

  • Kell 18 kogunemine Vabaduse väljakul.
  • Kell 19 Eesti hümn ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme kõne.
  • Rongkäigus toimub ühislaulmine. Ühislaulmise lugusid edastab Tre raadio ja Ring FM-i programm, mida on võimalik kuulata Tallinnas sagedusel 105,8 MHz.
  • Pärast rongkäiku kell 20 on kavas sõnavõtud ja ühislaulmine. Lisaks armastatud ja tuntud Eesti lugudele esineb ühe värskeima isamaalise lauluga „See maa” lauljatar Renate Saluste.
  • Sündmusele paneb punkti kitarrist Brad Jurjens, kes esitab kitarril Eesti hümni.

 

 

Kommentaarid