Jurist Maido Pajo: viis aastat Rahvakogust – EKRE võimalus

maido-pajo

Tänavu aprilli algul möödus viis aastat Rahvakogust, mis tookord andis lootust poliitilise süsteemi tervendamiseks ning sellisteks muutusteks, et valitsejad oleksid sunnitud rahva häält rohkem kuulda võtma. Kahjuks on senised võimuparteid jätkanud endises, möödanikku meenutavas – keelan-käsen vaimus.

Enamgi veel, vaadates kuidas Eesti loodusest Rail Balticu trassiga üle sõidetakse, kuidas eesti rahvale kuuluvaid metsi lageraietega rüüstatakse ning kuidas tahetakse suruda uus tselluloositehas Eestimaa südamesse Emajõe äärde, siis tundub, et Rahvakogu ja sellele eelnenud aeg on hakanud valitsejatel kahjuks ununema. Aeg on seda kõike uuesti meelde tuletada.

Usalduskriis tekkis valitsejate ülbuse ja teerullipoliitika tõttu

Aastaks 2013 oli rahva sügav pahameel ja rahulolematus valitsejate ülbusega (meenutame tolleaegse peaministri Ansipi soovitust fooliumimüts pähe panna ja vähem seemneid süüa) jõudnud sellisesse staadiumisse, et  Reformierakonna toel presidendiks tehtud T.-H. Ilvesel ei jäänud muud üle, kui kanaliseerida ühiskonnas tekkinud usalduskriis Jääkeldri ja Rahvakogu protsessi kaudu.

Meenutan lühidalt, et Rahvakogu veebikeskkonda laekus üle 3000 (!) ettepaneku osalusdemokraatia arendamiseks, valimissüsteemi muutmiseks, erakondade rahastamise ja poliitreklaami ohjeldamiseks . Seejärel toimunud teemaseminaridel valiti välja kõige mõjusamad ettepanekud ning 6. aprillil 2013. a. korraldati Lauluväljaku saalis lõpparutelu, kus osales 314 inimest. Teemasid arutati 8-10-liikmelistes laudkondades, misjärel igaüks valis iseseisvalt oma eelistatuima lahendusvariandi.

Arutelu tulemusena vormistati 15 ettepanekut, millised president Ilves Riigikogule üle andis. Üleandmisel ütles president: „Efektiivne esindusdemokraatia töötab siis, kui rahva rahulolematust ja ettepanekuid arvestatakse ka valimistevahelisel ajal. Kui parlamenti peetakse omaks ja omasuguste inimeste koguks. Kui kodanik tõepoolest näeb saadikus eelkõige omaenda esindajat, aga mitte erakonna liiget, kes kuulub kas võimuliitu või vastasleeri….. Eesti ühiskond nõuab avatud arutelu, ta tahab olla selles protsessis tegelik ja sisuline osaleja. Ma siiralt palun Teil, austatud Riigikogu liikmed, võtta Rahvakogu ettepanekuid tõsiselt.“ Aga sinna see jäigi.

Reformierakond juhtiva valitsusparteina eiras Rahvakogu tahet

Nähes, et tänu presidendi sekkumisele pääseti terve nahaga, hingas RE ladvik kergendatult ning jätkas oma võimupositsiooni nautimist peenhäälestamise vaimus. (Muuseas ei ole välistatud, et Härma talule eritingimustel antud ja tagasinõudmata jäetud eurotoetused võisid olla RE, IRL ja sotside kui toonaste valitsusparteide ühiseks tänutäheks Ilvesele).

Mööndusena ja silmapetteks nõustuti tegema kosmeetilisi muudatusi, mis ei ohustanud seniste kartelliparteide võimupositsiooni. Rahvakogu 15 ettepanekust arvestati üksnes kolme. Erakonna moodustamiseks vajalike liikmete arvu vähendati 500-ni, seadustati pöördumine Riigikogu poole 1000 allkirjaga ning mõnevõrra muudeti riigieelarvelise toetuse jaotust sõltuvalt valimistulemustest. Hiljem loodi ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, kuid nagu juba märgitud, siis kõige tähtsamad ja mõjuvamad ettepanekud jäeti tolmu koguma.

Keskerakond jätkab reformierakondlikus vaimus

Peenhäälestamise ajastu lõppemise järel 2016.a. novembris oli korraks lootust põhimõttelisteks muutusteks Eesti poliitikas. Nii lõpetati ära Riigikogu liikmete kuulumine riigiettevõtete nõukogudesse. Kuid lootus, et rahvale antakse suuremad õigused hakata tähtsate küsimuste otsustamisel riigielus kaasa rääkima, on olnud asjatu. Kõik varasemad lubadused rahva tahtega arvestamiseks, osalusdemokraatia edendamiseks, opositsiooni kaasamiseks ning ja teerullipoliitika lõpetamiseks on jäänud tühjaks jutuks.

Juba eelviidatud Rail Baltica ja tselluloositehase rajamisega ning metsade üleraidega seotud probleemid on kõik sellise kaaluga ja tagajärgedega, mis muudavad ja hakkavad tugevalt mõjutama kogu eesti rahva elukeskkonda ning meie loodusväärtusi.  Neid küsimusi ei ole kellegi, isegi mitte Riigikogul,  õigust otsustada rahva seljataga. Valitsusele on vajalik meele tuletada, et Põhiseaduse § 5 kohaselt – Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Rahval on õigus panna käsi ette, kui seda Põhiseaduse aluspõhimõtet tahetakse rikkuda.

Rahvakogu ettepanekud rahvaalgatuse ja rahvahääletuste korraldamiseks tuleb seadustada

On ilmne, et selline valitsemisstiil, kus rahva käest ei küsita nõusolekut ega isegi mitte arvamust Eesti rahvale, keelele ja kultuurile elutähtsate küsimuste otsustamisel, samuti elu- ja loodukeskkonna pöördumatul muutmisel ning rahvale kuuluvate loodusrikkuste kasutamisel, tuleb lõpetada.

Seda saab lõpetada üksnes siis, rahvaalgatus ja rahvahääletamine ühiskonnale elutähtsates küsimustes seadustatakse, nii nagu Rahvakogu valdav enamus, tervelt 95 %, seda nõudis.

Samuti on vajalik seadustada Rahvakogu ettepanekud, mis oluliselt piiraks poliitreklaami ja sellega kaasnevat ajupesu, mis tõstaks iga valija hääle kaalu ning ka Riigikogu liikmete vastutust valijate ees. Siin ei ole vaja jalgratast leiutada, vaid asuda Rahvakogu ettepanekuid ellu viima.

Rahvakogu tahte eiramine vanade kartelliparteide poolt oli muu hulgas see, mis EKRE Riigikogusse tõi. EKRE-t ei kammitse vanade kartelliparteide toiduahelad. Meie viime rahva ja Rahvakogu tahte ellu pärast 2019.a. Riigikogu valimisi.

Maido Pajo on EKRE volikogu liige, Jõelähtme Vallavolikogu liige ja Eesti Juristide Liidu volikogu liige

 

Kommentaarid