Kalle Grünthal: Totu Kuul ehk Eesti riik kui absurdistseen lasteraamatust

Kalle Grünthal on EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna aseesimees.

EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna aseesimees  Kalle Grünthal võtab oma arvamusloos kokku selle, kuidas riigivõim arutult rahva raha maha laristab, kuid inimlike ja eluliste vajaduste jaoks raha ei leia. Uued Uudised vahendavad tema kirjutise, millele on lisatud ka ühe abivajaja kontaktid.

“Ühel päeval tabasin end mõttelt, millises riigis ma siis tegelikult elan. Kas demokraatlikus, euroopalikest põhimõtetest lähtuvas riigis, mille tunnuseks on ühiskondlike gruppide ja isikute vajaduste arvestamine, või on minu elukohaks hoopis nn „banaanivabariik“, kus elanikkonnast valdav osa elab vaesuses ning rikkus on koondunud väikesearvulise oligarhia kätte ja mille majandust kontrollib võõras kapital ning võim. Otsides küsimusele vastust, tõin enda jaoks välja mõned võrdlusvormid võimul oleva Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide tegevuse osas riigi valitsemisel. Järgnevate näidete varal kinnistub kahjuks üha rohkem arvamus, et me kuulume rohkem mõnede Ladina Ameerika riikide nimekirja kui tänapäeva Euroopasse.

Näide üks – Rail Baltica
Enne võimulesaamist on Keskerakond Eestit poolitava raudtee vastane. Seni kehtinud põhimõtted ja väärtushinnangud heideti pärast võimulesaamist kõrvale ja küsitava väärtusega projektile anti roheline tuli. Tegu on hirmkalli raudteetrassiga, kuhu läheb meeletu loodusressurss, alates kruusast kuni metsa mahavõtmiseni. Trassile ettejäävate põliselanike kodude ja väljakujunenud elukeskkonna hävimine on täpes. Avalikkuse protestid ja 424 Eesti ühiskonnategelase avalik kiri, peatada raudtee ehitus, on kurtidele kõrvadele.

Valitsus läheb isegi nii kaugele, et Rail Balticu maakonnaplaneeringute kehtestamise õiguspärasuse üle toimuvas kohtuvaidluses püüab rahandusministeerium vältida kaebuse arutamist. Planeeringute menetluse ajal muudetakse seadust selliselt, et igaüks ei saaks neid kohtus vaidlustada. Nii saavadki keskkonnaorganisatsioonid: Eesti Geograafia Selts, Eesti Looduskaitse Selts ja Avalikult Rail Balticust, kes olid pöördunud kohtusse, et tühistada Rail Balticu maakonnaplaneeringud praegusel kujul, kaebuse menetlusse võtmise võimaluse alles pärast ringkonnakohtu selle kohast lahendit. Selline on võimul olevate erakondade tegelik suhtumine Eestisse ja tema elanikesse.

Näide kaks – tselluloositehas Tartus
Kui tsiteerida Tartu linnapead Urmas Klaasi, jääb linnapeale arusaamatuks, miks suurte infrastruktuuriobjektide või riiklike objektide nagu sadamate planeeringuks mõeldud seadusesäte on kasutusele võetud eraprojekti tarbeks – milles ikkagi seisneb riigi huvi? Omalt poolt küsiksin asjaomastelt tegelastelt veel juurde, milliseid mehhanisme või hoobasid tuleb kasutada, et huvigrupid suudavad asja üldse sellisele tasandile viia? Valitsuse jaoks on tartlaste protestid ning „Balti kett“ nr 2 Emajõe ääres ainult hääl kurtidele kõrvadele. Kellegi ärihuvide seismisel ei ole valitsuse jaoks tähtis ka Emajõe ja Peipsi järve tervislik seisund, mida mõned on õigustatult nimetanud tuumajaamade analoogiat kasutades Eestimaa Tšernobõliks. Väiksemagi võimaliku avarii korral tehases hävineks Emajõe ja Peipsi järve niigi habras puhtus.

Näide kolm – Eesti brändiuuendused
Aastal 2002 loodud Eesti brändi “Welcome to Estonia” loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 eurot. 2017. aasta jaanuaris esitles EAS Eesti tutvustamiseks mõeldud materjale, mille väljamõtlemisele ja valmistamisele kulus üle 200 000 euro ning mille läbivaks kujundiks oli omamoodi rändrahn, mida rahvasuus ka oksendavaks kilpkonnaks ja nutvaks siiliks ristiti. EAS-i disainimeeskonna loodud ja hiljem mitmel pool hukka mõistetud rändrahnu motiiv kasutusse ei lähe.

Neid näiteid võiks tuua veel küll ja küll, kuid arvan, et see on piisav, iseloomustamaks valitsust, kelle huviorbiidis vaid küsitava väärtusega projektid ning raha tuulde loopimine. Kui palju jagub tähelepanu aga lihtrahvale?

Näide üks. Järgmisel aastal suletakse rahapuudusel Valga ja Põlva haigla sünnitusosakonnad. Keskerakondlasest riigihalduse minister Janek Mäggi arvates saab Eestis sünnitada ka põllu peal või autos.

Näide kaks. Mai lõpus saadeti avalikkusele erakordne abipalve: 17-aastane tüdruk vajab annetajate toel elupäästvat kallihinnalist ravimit. Põhjuseks Eesti Haigekassa otsus, keeldumine kompenseerimast kallist ravimit, mida vajab haruldast verehaigust põdev 17-aastane tüdruk. Haigekassa juhi sõnul peab ta olema veendunud, et kas meie ühisest rahakotist ostetavat ravimit me ikka osta jaksame (?). Siinkohal annan edasi ka TÜ Kliinikumi Lastefondi abipalve kõikidele heade inimestele, et katta aasta lõpuni lapsele eluks vajaliku ravimi kulud. Käesoleva aasta lõpuni vajab tüdruk veel 14 doosi, mille maksumus koos käibemaksuga on 210 588 eurot. Last on võimalik toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “17-aastane tüdruk”: Swedbank IBAN EE682200221015828742, SEB IBAN EE261010220014910011.

Näide kolm. Kahjuks peavad annetajad aga arvestama asjaoluga, et heategevuse korras kogutud raha järele sirutab riik küüniliselt oma käe, nõudes kogutud rahalt maksu. Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Riina Sikkuti hinnangul pole vaja annetuste toel soetatud kallitele ravimitele teha mingit maksuvabastust. Müstika! Selle asemel, et ministrina sekkuda ja asi inimmõistuse jaoks loogiliselt ära lahendada, võtab riik lapse elu ja tervise arvelt raha hoopis ära.

Käesolevat olukorda kogumis, sobib kõige paremini iseloomustama katke tuntud lasteraamatust „Totu Kuul“, kus üks marakannidest selgitab Totule, mida rikkad vabal ajal teevad: „Õhtul tullakse kokku, pill pannakse üürgama, tantsitakse, viimaks minnakse nii hoogu, et lõhutakse kogu mööbel, isegi klaver pekstakse puruks. Pärast kodus meenutatakse – no oli alles lõbus oleng!“ Totu poriseb: „Raiskavad asjata raha, võiksid parem vaestele anda.“ Sellele ettepanekule kõlab vastus: „Looda sa seda, see pole huvitav.“
Lähenevate valimiste raames soovin vaid lisada, kui tahate sellise olukorra jätkumist, valige võimu juurde sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond.

Selle loo kohta vastas TÜ Kliinikumi Lastefondi  kommunikatsioonispetsialist Kadri Org Kalle Grünthalile järgnevalt: “Oleme tõstatatud probleemidega nõus ja tänulikud, et te need esile tõite. Täname südamest, et juhtisite muuhulgas arvamusloos tähelepanu ka 17-aastase haruldase verehaigusega tüdruku ravi kompenseerimise probleemile ning tõite välja ka annetusnumbrid. Loodame südamest, et lapse ravimi kompenseerimine leiab aasta lõpuks lahenduse. Seni aga on avalikult probleemile tähelepanu juhtimine ning selle esile toomine üks peamine viis, kuidas riiki rohkem survestada, et tüdrukule oleks tagatud eluks vajalik ravim ja ta saaks Eestisse elama jääda. Loodame, et artikkel jõuab laia lugejaskonnani!”

Kommentaarid