Läti portaal: uusmigratsiooni propaganda on äravahetamiseni sarnane nõukogudeaegsega

Hiljuti avaldati taas uudis sellest, et Läti rahvaarv on järjepidevalt vähenemas ja samas tempos jätkumisel ootab lätlasi ees hääbumine. Portaalis The New Nationalism kirjutab Läti poliitik ja ühiskonnageograaf Ritvars Eglājs, kuidas praegune migratsiooni pooldav propaganda Euroopas ja Lätis meenutab kangesti okupatsiooniaegu.

2015 ja 2016, migratsioonikriisi alguses, oli peamiseks narratiiviks kaastunne nn põgenike vastu. See narratiiv ei osutunud edukaks. Läti on juba niigi täis immigrante Nõukogude okupatsiooni ajast ja uue migratsioonilainega ei olnud lätlased nõus kaasa minema. Viimaseks tilgaks karikasse oli ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) kampaania „We’d do the same“ (Meie teeksime ju sama) ja „We’d flee too“ (Ka meie ju põgeneksime). Läti Kaitseministeerium võttis kampaania vastu teravalt sõna ja nimetas seesugust allaandmismentaliteeti vastuvõetamatuks.

Nüüd on migratsiooni pooldav kampaania taaskäivitatud, kuid veidi teistsuguse narratiiviga. Nimelt: meie rahvas on välja suremas ja on meie endi huvides tuua sisse uut tööjõudu. Sellised väiteid kuulates võib ju kellegi korraks tekkide mõte, et mis seal siis ikka…

Aga ei, inimesed ei ole lihtsalt asendatavad tööjõuühikud. Suurem rahvaarv iseenesest ei ole tingimata parem, sest rahvad ei sure välja ainult madala sündivuse tõttu vaid rahvastiku vananemine on ajutine ja mingil hetkel see peatub. On täiesti vale hurjutada, et kui me ei allu massiimmigratsioonile muutume vaeseks Põhja-Korea taoliseks riigiks. Immigrandid kolmandast maailmast ei asenda olemasolevaid puuduolevaid töökäsi. Kuid selle kampaania juures on veel üks väga oluline punkt: see on hirmuäratavalt sarnane nõukogudeaegse migratsiooni pooldava propagandaga.

Nagu me teame ujutati Läti Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal migrantidega üle. Aastatel 1946-1988 oli neto immigratsioon Lätisse 805 000 inimest. Etniliste lätlaste osakaal rahvastikust langes 1943. aasta 80%-lt 1989. aastaks 52%-le. Lisaks on lätlased vähemuses kaheksas suurimas linnas, nende hulgas ka pealinnas Riias, kus lätlaste osakaal on vaid 36% rahvastikust.

Propaganda, mida tehti nõukogudeaegse venestamise läbiviimiseks immigratsiooni kaudu kõlab väga sarnaselt praegusele: tegemist on progressiga, me vajame tööjõudu, erinevus rikastab, ja kogu muu sedasorti jutt.

Siin on võrdluseks mõned väljavõtted nõukogudeaegsest kirjandusest:

„Teise maailmasõja tormi taandudes ja okupatsiooni lõppedes oli Lätis alles vaid 1,3 miljonit elanikku. Läti geograafiline ja strateegiline positsioon ning majanduslik potentsiaal vajas kiiresti rahvastikuarvu kasvatamist.“
/Bruno Mežgailis, Pēteris Zvidriņš. Padomju Latvijas iedzīvotāji [Rahvastik Nõukogude Lätis]. Riga: Liesma, 1973. lk. 155/

„Suure vene rahva pojad ja tütred, valgevenelased, ukrainlased ja teiste vennasrahvaste esindajad tulid appi Lätile, et ehitada üles uus elu nende maal. Tänu teiste rahvaste isetule toetusele ja ühisele tööle lõi Nõukogude Läti kiiresti õitsele.“ /Bruno Mežgailis, Pēteris Zvidriņš. Padomju Latvijas iedzīvotāji [Rahvastik Nõukoge Lätis]. Riga: Liesma, 1973. lk. 155/

„Sõjajärgne kiire majanduslik areng tekitas vajaduse väga erinevate erialade tööliste ning inseneride järgi, seepärast tulid teised etnilised grupid vennasvabariikidest appi ehitama sotsialismi. Ainuüksi Pļaviņase hüdroelektrijaama ehitamise tarvis palgati tööle 23 erineva rahvuse esindajaid. Kõik Nõukogude Liidu vabariigid vahetasid töötajaid ja nende rahvastikud muutusid ajajooksul mitmekesisemaks.“
/Velta Graudiņa, Klāra Kastrone. Latvijas PSR ģeogrāfija [Läti NSV geograafia]. 7. ja 8. klassi õpik. 2. köide. Riga: Zvaigzne, 1974. lk. 83/

„Lätis on arvestatavalt puudu 35 000 töötajat. Seda tuleb kompenseerida ja tõhusamalt tuleb ära kasutada olemasolevat tööjõuressurssi, mis ühtlasi tähendab ka tööliste sissetoomist teistest vabariikidest.“
/Velta Graudiņa, Klāra Kastrone. Latvijas PSR ģeogrāfija [Läti NSV geograafia]. 7. ja 8. klassi õpik. 2. köide. Riga: Zvaigzne,, 1974. lk. 86/

„Loomuliku migratsiooni tõttu muutub kõigi meie vabariikide rahvastik nii või teisiti veelgi multietnilisemaks, iga regioon ja iga linn.“
/Juri Antropov. Runu un rakstu izlase [Valitud kõned ja artiklid]. Riga: Avots, 1984. lk. 10/

„Migratsioonist rääkides, ja eriti positiivsest neto migratsioonist rääkides, tuleb tunnistada, et see on iseloomulik arenevale piirkonnale. Sest stabiilse ja püsiva rahvastikuga piirkond, kuhu elanikke ei tule juurde ja kust neid lahku, on jõuetu ning arenemisvõimetu.
/Bruno Mežgailis. Padomju Latvijas demogrāfija: struktūra, procesi, problēmas [Nõukogude Läti demograafia: struktuur, protsessid, probleemid]. Riga: Avots, 1985. lk. 286-287/

Allikas: The New Nationalism

Tõlkis Triin van Doorslaer

Kommentaarid