02.03.2018
Illegaalid Tallinnas
Samal ajal kui president räägib eesti keele õitsengust ja soovib seda õpetada ka sisserändajatele, räägib reaalne elu hoopis sellest, kuidas eestlased jäävad oma emakeeles suheldes üha enam hätta.
Jutt pole mitte enam vene värvinguga umbkeelsetest Maximatest, vaid juba ka sallivuspoliitika tagajärgedest, kus tööle pandud pagulased ei jaga eesti keelest maad ega mütsi.
Selliseid paljastavaid muljetusi leiab ennekõike suhtluskanalist Facebook, kus iga postitus toob kaasa vähemalt 3-4 toetavat meenutust, kus eestlased ei saa suhelda riigikeeles, sest teenindaja lihtsalt ei oska seda! Sageli ei aita isegi rahvusvahelise suhtluse keele staatusesse tõusnud inglise keele kasutamine. Teenindajatele on selgeks õpetatud eestikeelsed viisakusväljendid, kuid ei midagi enamat.
“Kohtasin täna uskumatut nähtust, minnes Tallinnas asuvasse Mustamäe Maxima apteeki Ehitajate tee 148 (ilmselt on postitaja mõelnud apteeki Maxima poega ühes majas — toim.), et osta külmetusvastaseid ravimeid. Apteegis oli teenindajaks rätti kandev moslemist naine, kes ei osanud ka inglise keelt. Minnes teise teenindaja juurde ei vallanud teine töötaja peale vene keele midagi muud. Nii jäid ostud tegemata ja tuli valida teine apteek. Niisiis on see apteek, kust inimesed peaksid saama ka retseptiravimeid – mille alusel nad neid saavad ja kas üldse õigeid, kus personal ei valda riigis kehtivat keelt?” Helle, 26. veebruar kell 19:51.
Sellele postitusele on järgnenud kommentaar: “Vabariigi aastapäeva õhtul kaks juhust — Vanalinna mini-Rimis oli teenindajaks meesterahvas, kes rääkis ostjatega inglise keeles. Üks ostja avaldas imestust ja lõpuks ilmus kusagilt eesti tütarlaps, kellele muret kurdeti. Mulle tundus, et mees oli rootslane, kas äkki omanik, ei tea … Ühes suveniiripoes märkasin teenindamas tõmmut meest, kes minu sisenemisel ütles: “Hello!” Ütlesin “tere” ja lahkusin.”
Kommentaariumis on muidugi kohe suurem arutelu, et ei maksa niisama lihtsalt lahkuda, vaid tuleb asi üles võtta, ning täiendav teade, et Ehitajate tee 148 apteegi kohta on tarbijakaitsele teada antud. “Eestlastel tuleb väga tugevalt lamenti lüüa, sest nüüd on eesti keel lisaks vene keelele ohustatud ka inglise ja araabia keele poolt — kas me sellist Eestit tahtsime, kus eestlane ei saa eesti keeles oma maal teenindatud, uskumatu, lihtsalt võtab sõnatuks?!” kirjutab Triin.
Järgmisena saab Triin vastuseks: “Ära muretse selle riigikeele pärast. Terve sotside erakond, presidentinna ja terve posu kaasajooksikuid ja äraandjaid teevad palehigis tööd selle nimel, et see riigikeel tulevikus muutuks ja mitte inglise keeleks, aga hoopis araabia keeleks. Nii et kui sellest vaatevinklist vaadata, siis on see moslem juba tuleviku Eestisse jõudnud ja keeleõppeks pole tal mingit põhjust nagu Sovjeti okupantidelgi omal ajal.”
Üks varasem kommentaator rääkis aga juhtumist Järve Selveris, kus inglise keelt kõnelnud teenindaja ei suutnud Eesti memmele selgeks teha, et ta peab viiele eurole 20 senti juurde maksma ja lõi siis käega, tehes kassapuudujäägi enda kahjuks. Ühe inimese teada sõidavad Tallinnas ka neegertaksojuhid, kes valdavad vaid inglise keelt.
Kahtlemata võib Facebooki kommentaatoreid pidada pahatahtlikeks, kuid samas on paljudel tallinlastel kindlasti endalgi selline juhtum jutustada. See näitab, kui halvasti on riigikeel Kaljulaidi loosungitest hoolimata kaitstud, ja ohuks on nii tööjõupuudusest tingitud võõrtööliste sissevedu kui ka pagulaspoliitikast tingitud iga hinna eest lõimimine, ennekõike aga lihtsalt hoolimatus eesti keele suhtes võimu tasandil. Igastahes see, et eestlane saaks oma kodumaal riigikeeles hakkama, ei huvita Eesti riigis enam kedagi peale EKRE, kes võitleb ainsana eesti keele säilimise eest.