Tundub, et Eestimaa kulturiruum on sattunud tugeva poliitkorrektsusel põhineva tsensuuri alla, mida märkavad vaid mõtlevad Eesti inimesed.
Üks anonüümseks jääda soovinud inimene, kelle nimi on toimetusele teada, soovib vahendada on muljeid fimi “Tundmatu sõdur” taustast. Tegu on sõjadraamaga rühmast soome sõduritest võitlemas nõukogude sõduritega Teises maailmasõja Jätkusõjas. Aga anname sõna filmihuvilisele.
“Eestis näidatav versioon on tsenseeritud. Raamatus on “ryssä” tõlge “tibla”. Filmis aga leebe “venku” või isegi “venelane”. Sain oma suureks üllatuseks ka teada, et “puhua ryssää” tähendab “rääkida vene keelt”. Eriti naljakas oleks muidugi, kui mõni halvasti soome keelt oskav venelane õpiks nende subtiitrite abil soome keelt. Ta ütleks pärast: “Olen ryssä ja puhun ryssää” ehk siis kutsuks ennast tiblaks, kes räägib tiblade keelt, mõeldes ise, et ta kutsub end vene keelt rääkivaks venelaseks,” arutleb ta.
“Filmis puudusid ka mõned osad, mis olid traileris. Kas “Kümme tiblat võrdub üks soomlane” Eestis öelda ei tohi? Kas tõesti oleks selline asi jäänud mul filmis kahe silma vahele? Sõjafilmides on räiged solvangud paratamatud. Neid tuleks õigesti edasi anda. Arvasin, et tsensuur filmimaailmas on jäänud minevikku,” lõpetab arvustaja.
“Väinö Linna menuromaanil põhineva ja autori isiklikest kogemustest tõukuva „Tundmatu sõduri“ ajalooline täpsus võtab omaks ka sõja karmi reaalsuse – see on südikas ja realistlik, kuid ometi apoliitiline ja inimlik jutustus. Loo keskmes on rühm mehi, me näeme, kuidas mehed näevad iseennast ja üksteist ning oma ühist eesmärki. Soe huumor, seltsimehelikkus ja elemetaarsed ellujäämisinstinktid on nende jaoks hädavajalikud, et säilitada inimlikkus kurnaval teekonnal Venemaale ja sealt tagasi” — nii kirjeldab seda filmi kino “Sõprus” filmireklaam.
Soomes on filmi vaadanud juba 1 010 000 inimest, mis teeb “Tundmatust sõdurist” läbi aegade vaadatuima filmi Soomes.