Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Mart Saarso: häirekeskus polnud nõus saatma kiirabi “ehku peale” sadamasse laevale vastu

-
18.05.2018
EKRE liige ja meresõitja Mart Saarso on tuntud otsekoheste väljaütlemiste poolest.
© UU

Alati kui Päästeameti liinis toimuvad mingid muudatused, räägitakse suure suuga efektiivsuse suurenemisest — ja peaaegu alati lõpeb see päästeteenuse kvaliteedi halvenemisega.

Vana merekaru ja EKRE Saaremaa ringkonna juhatuse liige Mart Saarso kirjutab Facebookis juhtumist, mis annab ülevaate sellest, kui ohus võivad olla elud, kui päästeteenus on abivajajatest kaugele viidud ning häirekeskuse jaoks on abivajaja “kahtlane helistaja kuskil Eestis”.

“Kuivastu – Virtsu liinilaeval vajas laevapere liige kiirabi. Ta helistas numbrile 112 ja andis teada, et Kuivastu sadamasse jõutakse kell üks öösel ning palus kiirabil selleks ajaks kohale tulla. Häirekeskuse vastus oli, et nemad “ehku peale” kedagi välja ei saada. Tulgu laev enne sadamasse ja siis helistatagu uuesti.

Parvlaevad sellel liinil silduvad täpsusega pluss-miinus kaks minutit. Mu pea ei võta, kas see tõepoolest ei ole häirekeskuse “spetsialistidele” arusaadav? Sedakorda ei olnud meie laevapere liikme elu ohus, aga kui oleks olnud?

Kirjutan seda näitlikustamaks, kuhu me jõuame sellise totaalse tsentraliseerimisega, mis toimub “parema teenuse pakkumise” sildi all.

Olgu siinkohal toodud ka näide aastast 2009, kui kutsusin kiirabi Saaremaale, Nasva hotelli. Esimese raksuga taheti mobiliseerida Kärdla kiirabi, sest ka Hiiumaal on Nasva küla! Lõikasin jutule vahele ja selgitasin, et tegu on vale saarega. Ülbelt öeldi, et me teame, kus ja mis. Pikema seletamise peale nõustuti, et ohh-jah, ennäe imet, Saaremaal on ka Nasva küla.

Edasi nõuti minult detailset kirjeldust, kuidas kiirabi selle Nasva küla üles leiab. Minu selgitust, et seda kohta teab Saaremaal igaüks, kiirabi autojuhist rääkimata, ei peetud millekski. Nõnda siis dikteerisin umbes viis minutit rallilegendi Kuressaarest Nasvale jõudmiseks. Mu elu ei olnud sedakorda ohus, aga kui oleks olnud?

Ma esitan retoorilise küsimuse: kas see ongi kuluefektiivne parem riik? Vägisi tekib tunne, et kuluefektiivne on häirekeskust tülitamata maha kärvata. Sel juhul tekib aga põhjendatud küsimus, et miks me makse maksame?”