Martin Helme: valitsus kiitis heaks tulevikku mineeriva eelarve

Martin Helme

Riigikogu võttis valitsuse häältega vastu 2018. aasta eelarve. Ütlen kohe etteruttavalt ära, et Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toetanud seda eelarvet. Ja põhjuseid on mitmeid. Osa on praktilist laadi ja teised on maailmavaatelist laadi. Kõigile on pähe kulunud, aga veel kord tuleb ikkagi üle rääkida see, et Eesti majandus on korraliku kasvu, et mitte öelda buumis, mis on toonud kaasa väga korralikud maksulaekumise isegi sellisel juhul, kui me väga suure raha lätlastele kingime oma rumala maksupoliitikaga.

Ja sellest buumist hoolimata ei suuda või ei taha valitsus kokku panna eelarvet, kus elataks oma võimaluste piires. Meie erakond ei ole kunagi olnud mingisugune eelarve tasakaalu dogmaatik. Ma arvan tõepoolest, mingi null koma protsendiga eelarve üle- või alalaekumiste või üle- või alakulude puhul ei pea veel kaotama ööund, kuid küsimus on põhimõttelises suhtumises. Ja põhimõtteliselt näeme me seda, kuidas praegune ülekulutamine paneb tuleviku jaoks eelarves miinid alla, kus järgnevate aastate pärast, mil majandus enam ei kasva sellise tempoga, kus ka eurotoetused ära kaovad, on meil kohutav peavalu eelarve kokkusaamisega.

Nüüd teine väga oluline põhjus, miks me ei toeta eelarvet, on maksupoliitika. Praegusel valitsusel on süüdimatu, majandust kahjustav maksupoliitika. Lätti viidavast rahast ja alkoholiaktsiisist on räägitud kõriauguni, aga see on ainult üks maksurida. Meil on ju teedemaksud, sõidukimaksud, suhkrumaksud, teised aktsiisid. See kõik toob olukorra, kus inimesele räägitakse valitsuse poolt, et meie andsime teile palka juurde. Millest inimene aru ei saa, on see, et seesama valitsus on teinud maksupoliitilised otsused, mille tagajärjel võetakse see lisaraha talt ära, kui ta läheb toidupoodi. Eesti selle aasta inflatsioon on olnud kõige suurem viimase poole kümnendi jooksul ja see inflatsioon ainult kasvab. See vähene raha, millest ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin rääkis, mille üle inimesed rõõmustavad, ei tee neid tegelikult rikkamaks. See on inimeste petmine.

Nüüd kolmas põhjus, miks see eelarve meie meelest ei kõlba, on see, et eelarve on paksult täis raiskamist, rumalaid, põhjendamatuid ja suuri kulusid. Seal on ka palju väikeseid kulusid, mis kokku annavad suured summad. See kohutav rida MTÜ-sid ja sihtasutusi, mis ministeeriumide eelarveridadesse on ära peidetud ja mis võrreldes siin saalis tehtavate katuserahaga on kordades-kordades suurem kulu maksumaksjale, on vähkkasvaja meie eelarves. Sedasorti kodanikuühiskonda meil vaja ei ole.

Rail Balticu peale kulutatakse meil järgmisel aastal otseselt 35 miljonit eurot, mis sisuliselt tähendab seda, et kulutame hirmsa summa raha selle jaoks, et tulevikus kulutada veel hirmsamat summat raha. Üürimajade projekt, millel võib isegi olla mõningaid häid aspekte, on plaanitud halvasti ja valesti, majandust ja turgu solkivalt, ehitussektorit ülekuumendavalt.

Täpselt sama tuleb öelda kõikide nende tasuta asjade kohta, mida valitsus lubab ja mis loomulikult ei ole tasuta, sest kõik, mida valitsus laiali jagab, on ta enne meilt ära võtnud. Ja see plaan, mis on välja munetud seoses maakonnasisese ühistranspordi täisdotatsiooniga, on kõige halvemat sorti populism, mida üldse nähtud on, sest selle eesmärgiks ei ole parandada ühegi inimese liikumisvõimalusi või muuta nende elu odavamaks, vaid selle eesmärk on ainult see, et saaks järgmiste valimiste eel võimalikult palju rääkida, kuidas Keskerakond kinkis inimestele tasuta transpordi.

Arusaadavalt taandub see maksupoliitika filosoofiale. Ma olen täiesti nõus möönma, et eelarve ongi valitsuse oma, see ongi valitsuse õigus otsustada, kuhu raha kulutatakse, sest lõppkokkuvõttes ei tähenda võim mitte midagi muud, kui võimalust otsustada, kuidas raha kulutatakse ja missugused inimesed missugustes ametites seda ellu viivad ehk eelarve- ja personalipoliitika. Ja nii ta on, et meil on võimul vasakpoolne valitsus, see on vasakpoolne eelarve, see on maksustamise ja kulutamise eelarve, see on eelarve, kus mitte kedagi ei huvita, kas kuidagi on võimalik kusagilt odavamalt teha, vaid kõiki, kes selle eelarvega on seotud, huvitab, kuidas saaks võimalikult palju rääkida, kuidas meie teile andsime. Ma tahan eraldi alla kriipsutada, et kui ma ütlen, et see on vasakpoolse valitsuse vasakpoolne eelarve, siis see käib kõigi valitsuserakondade kohta, kaasa arvatud selle erakonna kohta, kes aeg-ajalt veel iseend veenab täielikus kognitiivses dissonantsis, et nad on ka kuidagi parmpoolsed. Ei ole!”

Kommentaarid