Naistepäevakontsert daamidele tasuta: kas nõukaaja jäänuk või soolise võrdsuse rikkumine?

Vene mees lilledegaVene mees lilledega

Võrdõigusvolinikul Liisa Pakostal on taas karvad turris: sooline võrdõiguslikkus ei kipu kuidagi jalgu alla saama! 

Seekord on Pakostal kondiks hambus juhtum, kus  Narva linn otsustas küsida naistepäevakontserdil meestelt piletiraha, kuid lasta naised tasuta sisse, see aga on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku hinnangul ebaseaduslik.

ERR kirjutab sellest, kuidas Narva linn andis oma veebilehel teada, et 4. märtsil toimub Geneva kontserdimajas Peterburi kuberneri sümfooniaorkestri ja Eesti soololaulja Elena Kolomiytseva “pidulik kontsert, mis on pühendatud rahvusvahelisele naistepäevale 8. märtsil. /…/ Piletid on saadaval Narva linna naistele tasuta ühiskondlike, sotsiaalsete või linnaorganisatsioonide kaudu, meestele on piletid tasulised.”

Sotsiaalmeedias tõstatatud arupärimisele, miks peavad mehed pileti eest maksma, aga naised mitte, vastas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta, et tegemist on lausa kahekordse seaduserikkumisega.

Kogu selle loo lahendus peitub ilmselt selles, et ka mehed ei pea maksma, seda enam, et kontsert toimub Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud pidulike ürituste raames. Paraku on Pakosta kogu loo keeranud soolise võrdõiguslikkuse, väga võimalik, et ka feministlikku konteksti. Kui nüüd lahendus tuleb selline, et ka naistel tuleb maksta, siis jääb voliniku sekkumine vaid tema enda töövõiduks.

“Kõik juba ammu lärmaks, kui poes oleks leib meestele 2 eurot ja naistele 1 euro, või kui munitsipaalhuvikoolis oleks kunstiringi tasu poistele 40 eurot ja tüdrukutele tasuta,” kirjutas Pakosta.

Sama teenuse või kauba müük meestele ja naistele erineva hinnaga on Pakosta kinnitusel keelatud. Lisaks on kohalikul omavalitsusel seadusega pandud erikohustus edendada soolist võrdõiguslikkust.

Jättes kõrvale sellise konflikti rahalise ja soovõrdsusliku olemuse, peab tõdema, et siin põrkavad kokku ka vene ja eesti kogukonna põhimõttelised erinevused. Venelastele on 8. märts ehk rahvusvaheline naistepäev ideoloogilisest taustast hoolimata püha, mida võetakse tõsiselt ja naised on sel päeval meestele kuningannad. Nemad ei oleks tõenäoliselt hetkel mingit oma õiguste rikkumisele toetuvat kisa tõstnud.

Usun, et päris kindlasti ei mõista suur osa Narva vene meestest võrdõigusvoliniku sekkumist, sest nende jaoks pole see mitte kellegi diskrimineerimine, vaid lugupidamine õrnema soo vastu, mis väljendub neile eeliste pakkumises. See ideoloogia, mida esindab Pakosta, aga halvustab isegi naistele ukse avamise ja oleks tõesti huvitav kuulda, kuidas volinik venekeelsele kogukonnale oma pahameelt põhjendab.

Võib-olla oleme jõudnud lävepakule, kus tuleks peatuda ja vene kogukonnale erand teha — kui neile niinimetatud euroopalikke väärtusi jõuga peale suruda, kaugenevad nad veelgi, sest reaalselt on nende silmis tegu härrasmeheliku soodustusega daamidele, mille keelustamine tekitab neis vaid põlgust “uute väärtuste” vastu.

Tegelikult on tegu niiöelda nõukaaegse kombega — tol ajal oli naistepäeval ka näiteks noorte tantsuõhtutel neidudele vaba sissepääs ja vaid naistepäevale omane õigus kutsuda poisse tantsima. Poistele see meeldis, sest tegi suhted nõukogude moraaliruumis pisut vabamaks.

Klubides on naiste vaba sissepääs üsnagi levinud ka tänapäeval, eriti sõbrapäeva ja naistepäeva raames. Või siis pääsevad daamid keskööni vabalt sisse, mille taotluseks on äratada meeste huvi kohtade vastu, kus on tasuta sissepääsu tõttu rohkem kaunitare liikvel. Tegu on turumajandusliku nipiga, kuid varsti võib Pakosta ka sellele käe ette panna.

Venekeelne kultuuriruum on üldse eestikeelsest omajagu erinev. Ma ei ole jälginud seda, kuidas on geiagendat venekeelsele auditooriumile tutvustatud, kuid tean, et homofoobia on sealses keskkonnas tugevam kui eestikeelses. “Tы, педераст!” on vene mehe suus üks rängemaid solvanguid.

Mulle tundub, et kõikvõimalikud võrdsusvolinikud tegutsevad Eestis samamoodi kui Rootsis, kus naiste õigused on karmilt paigas euroopalikus, kuid täiesti unustatud näiteks islamikogukonnas, sest võrdõiguslased eelistavad tegutseda neile mugavas olustikus.

Liisa Pakosta on otsustanud “euroopalikud väärtused” ka vene kogukonnale selgeks teha ja edu talle! Ilmselt ei saavuta ta sellega midagi muud kui ühe järjekordse “linnukese” diskrimineerimise ärahoidmise eest.

(Tegu on autori isikliku arvamusega).

Kommentaarid