Rahvuskonservatiivist isa avalik pöördumine kõigi Eesti noorte poole!

Sattudes valede maailma, hakkab inimene ka ise valesid levitama.

27 taasiseseisvusaasta jooksul on Eestis üles kasvanud põlvkond, kes teab nn nõukaajast vaid läbi varasemate põlvkondade juttude ega oma seetõttu ka täit ülevaadet sellest, kui palju on ühist Nõukogude Liidu ja Euroopa Liidu vahel.

Uued Uudised edastava ühe pöördumise, millega võiks tutvuda kõik Eesti noored, et sellest siis oma järeldused teha – peaasi, et nad mõtleksid kõik läbi oma mõistuse ja südamega.

“Kallid Eestimaa noored eestlased! Teie poole pöördub üks isa, kelle lapsed on küll juba suured; üks Eesti mees, kes lõi kaasa Laulvas revolutsioonis, kuid kes praegu, vastates retoorilisele küsimusele: „Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“, vastaks retoorikata ja kibedusega: „Ei, ei tahtnud!“

Enne kui te selle minu „dinosauruse“ algusjutu peale arvutimängude või Facebooki peale tagasi lähete, julgeksin rõhuda teie südametunnistusele — te olete minu põlvkonnale võlgu selle, et mu jutu ära kuulate. Sest just meie põlvkond saavutas 1988-1991. aastatel peetud võitlustes selle, et te saate üle maailma ringi reisida ja Lääne koolides õppida ega pea minema Suure Isamaasõja mälestussamba juurde auvalvesse või sõitma Siberisse komsomoli löökehitusele.

Alustaksin sellest, et teile pole Nõukogude ajast täit tõtt räägitud – te teate selle ajastu räigemast osast, nagu märtsipommitamisest, kahest ebainimlikust küüditamisest, GULAG-i laagritest, mustadest autodest, mis inimesi ära viisid, ja paljust muust kuritegelikust kommunismi pärandist. Aga hoopis vähem on teile räägitud „pehmest sotsialismist“, Brežnevi ajast, selle absurdsustest ja „vaiksetest“ represseerimistest. Ja see on ajastu, mis hakkab üha enam välja ilmuma Läänes, Euroopa Liidus.

Täna pole see meil poliitiline süsteem, mida meie tahtsime

Kui me iseseisvast Eestist unistasime, kujutasime seda ette kohana, kus igaüks võib välja öelda selle, mis tal südames on. NLiidus tohtis öelda vaid seda, mida õigeks peeti – ja sama on nüüd Euroopa Liidus. NLiidus oli üks ja ainuõige ideoloogia ja sama tendents murrab sisse ka praegusesse maailma, kus selle nimeks on abstraktne „euroopalikud väärtused“. Sotsialismi ajal karistati iga vale sõna eest – ja katsuge meil öelda avalikult „neeger“! Kas on üldse vaja kõiki pidevalt kaitsta iga viltuse pilgu või vale sõna peale? Kas te soovite elada vati sees, kus teid kaitstakse iga väiksemagi haigetsaamise eest?

Meil on juba tohutult sõnu, mis on ammu olemas, kuid neid kasutada ei tohi, sest see pole poliitkorrektne! Sõnavabadus, mille üle me veel 1990. aastatel uhked olime, on Euroopa Liidus kadumas. Ka siis meie poliitilised erakonnad kaklesid, aga igaüks võis oma mõtteid avalikult kuulutada, kartmata, et teda paremäärmuslaseks, natsiks, rassistiks ja vihakõnelejaks sildistataks. Muide, sildistamine on nende relv, kellel tõsiseid vastuargumente pole.

Nõukaajal algas kõik samamoodi kui täna – algul mõistis meedia ja töökollektiiv „kodanliku natsionalisti“ hukka, teda häbistati ja tõugati ühiskonnast välja, edasi aga võtsid asja sujuvalt üle miilits ja kohtusüsteem, kes toimetasid ta peagi kinnipidamiskohta. Tänases Eestis on ühiskonna vaenlaseks kuulutatud näiteks EKRE, kes tegelikult tahab vaid seda, et eestlased saaksid omal maal turvaliselt elada, rääkida oma keelt ja elada oma kommete järgi. Üldlevinud seisukoht aga nõuab, et me oleksime avatud kogu maailmale. Mõelge, kas nii inimliku soovi pärast nagu Eesti säilitamine oma rahvale, on õige ühiskonnas suure osa inimeste toetuse leidnud erakonda vaenlaseks kuulutada?

Oma mõtete eest karistamine pole enam demokraatia

Kas te teate, et põhjanaabrite erakonna Põlissoomlased juht Jussi Halla-Aho on kohtulikult karistatud vaid arvamuse pärast, et islam ei sobi Soome? Kas te teate, et Briti kohus mõistis just noore liberaali Tommy Robinsoni islamofoobia süüdistusega vangi vaid sellepärast, et ta kajastas sotsiaalmeedias kohtuprotsessi pedofiilse islamimaffia üle, kes sundis aastate jooksul verinoori inglise tüdrukuid vägivaldselt prostitutsioonile? Seejuures kaitseb Tommy ka geisid moslemite vägivalla eest. Selliseid juhtumeid on Läänes tuhandeid ja kui see pole totalitarism, siis mis see on?

Te vist ei mäleta seda, kuidas Nõukogude Liit ähvardas liitriigist lahkuda soovivaid Baltimaid, kasutas nende vastu jõudu, ja kui meie lahkumine oli juba vältimatu, tahtis, et me maksaks kinni iga nende poolt siia ehitatud hoone ja osa Liidu võlgadest. Sama toimub praegu Euroopa Liidus Brexiti-Suurbritannia ja Katalooniaga. Inimeste vaba tahe ei loe ja kui keegi tegutseb pisut teisiti, kui kombeks on, kõlavad Brüsselist samasugused ähvardused, nagu omal ajal Kremlist. Sama on eurodirektiividega – kui nõukaajal käidi Moskvas moosiretsepte kooskõlastamas, siis nüüd peab ka Eestis seadustes kõik nii olema, nagu euroametnikud heaks peavad. Eestil pole enam iseotsustamise õigust!

Meil on veel silme ees ka see, kuidas eestlased seisid aastaid korterijärjekorras, Venemaalt tulijad said need kohe – midagi samasugust toimub ka praegu pagulastega, keda igati poputatakse. Tehke ka selles osas silmad lahti – Euroopat üle ujutanud mass pole suuresti siia väärtusi looma tulnud. Eriti räige on viimane, kogu Saksamaad vapustanud lugu 14-aastasest neiust, kelle 20-aastane Iraagi pagulane vägistas, siis kägistas ja põgenes kohe kogu perega tagasi Iraaki. Kuna kodumaal on ta vahistatud, on lootust, et ta tuuakse Saksamaale tagasi ja ta saab karmi karistuse. Aga see on väga karm hoiatus, et võõrad on üdini ohtlikud ja toovad oma verise sõja siia kaasa!

Läänel on oma “Võimalik vaid Venemaal”

Olen ikka väitnud, et Nõukogude Liitu ja Euroopa Liitu eristavad vaid kaks asja – erinevalt tollasest ajast on nüüd poed kaupa täis ja inimesed saavad üle maailma reisida. Ainult et koju naastes ootab sind seesama ebademokraatlik ühiskonnakord ees. See süsteem on aga ka sama absurdne kui Nõukogude oma. Olete kõik näinud saadet „Võimalik vaid Venemaal“? On ju seal nähtav pilt idiootlik! Aga mille poolest Lääs parem on? Soomes pannakse välja sooneutraalsed liiklusmärgid, kus kujutisel ei tohi tuntavad olla ei püksid ega seelik, lihtsal kujutisel ei tohi sugu arusaadav olla! Olete te aga mõelnud, mis pistmist on sel kõigel liiklusohutusega? Midagi eriti mõistmatut võetakse ette millegi mõistmatu nimel, millesse liiklusohutus kuidagi ei puutu, pealegi läheb märkide väljavahetamine maksma miljoneid! Kus on siin loogika?

Lääne totalitaarsel ühiskonnal on veel üks vorm ja selleks on ajupesu. Mõelge hoolega järele, kui palju on neid asju, mida te peate ainuõigeks, kuid tegelikult olete need ühiskonnalt külge saanud! Kriitikud ütlevad, et liberaalne ühiskond on politiseerinud ka inimlikkuse ja seksuaalsuse. Aga nii ju ongi – meilt nõutakse, et me armastaksime sõjapõgenikke, aga mida me teame sellest, kui paljud siia saabunud noored Aafrika mehed on kodusõjas, mille eest nad väidetavalt põgenesid, ise inimesi tapnud? Ja kui keegi Eestis ütleb, et ta ei taha immigrante siia, sest ei tea, kas nad on ikka sõjakuritegudes süütud, siis saab ta kohe rassisti ja sallimatu sildi külge. See armastuse kohustus kõige ja kõigi vastu näitab, et see inimlik tunne, mille puudumise eest karistatakse, on saanud poliitika tööriistaks.

Inimlikkus ja seksuaalsus ei ole poliitilised küsimused

Järgmine teema on seksuaalsus ehk homoseksualism. Olen täiesti kindel, et geid oleks kordi valutumalt kapist välja tulnud, kui nende aktsepteerimine poleks taas kohustuslikuks tehtud – aga kes teaks noortest paremini, kuidas kohustused ruttu vastumeelseks muutuvad. Isegi kui heteroseksuaalsele inimestele ei meeldi ette kujutada kahte meest voodis, ei tohiks see vastumeelsus olla karistatav – aga ta juba on seda. Sellest aga võib teha järelduse, et jutt ei käi mitte vähemuste kaitsmisest, vaid selle taga on poliitika – sellise äraspidise sallivusnõude varjus võib iga oponendi homofoobiks või rassistiks tembeldada, ta häbistades maatasa teha ja ühiskonnast kõrvaldada. Esikohal pole mitte kellegi kaitsmine, vaid kellegi karistamine.

Lääne saadav kõrgharidus on praegu justkui võimalus, mis avab kõik teed. Paraku on seegi kujunenud ajupesuks, sest just kõrgharidusega suunatakse inimeste mõtlemine ühte voolusängi. Lääne ülikoolides käsitletakse vaid niinimetatud vasakliberaalsete väärtuste kogumit kui ainuõiget ja ainuvõimalikku ega tutvustata alternatiive, neid koguni varjatakse. Läänelik kõrgharidus õpetabki kõiki ühtemoodi mõtlema ja “õigetes tõdedes” kahtlejate suhtes vaenulik olema. Paljud analüütikud, teadlased ja filosoofid on öelnud, et Lääne demokraatia pole täiuslik, kuid ta on parim, mida leida on. Aga kust veel paremat leida, kui Lääne süsteem õpetab alternatiive mitte vaatama, uusi teid mitte otsima, täiuslikkuse poole mitte püüdlema, sest see on väidetavalt teil olemas ja kõik, mis sellesse ei mahu, olevat väärõpetus!

Eelistage ideoloogiatele oma sisetunnet

Mida ma teile selle pika õpetusjutu peale soovitaks? Ärge uskuge teile absoluutsetena pähe määritavaid tõdesid, vaid tutvuge ka alternatiividega, otsige oma tõde väljastpoolt üldaktsepteeritud tõdesid, mõelge läbi ka „ketserlikud“ variandid. Mõelge näiteks kasvõi selle lääneliku majandusmudeli peale, mis põhineb projekti kirjutamisel ja eurorahade lunimisel – kas sellist vaid võõrale rahale tuginevat majandusmudelit saab ainuõigeks pidada? Ennekõike aga ärge laske manipuleerijatel mängida oma mõtetega – kui Nõukogude võim tegi ajupesu robustselt ja läbinähtavalt, siis Lääne süsteemis imbutakse teie ajusse vargsi, nii et te sellest aru ei saagi, ja peategi võõraid mõtteid omadeks. Aga see on juba kommunism, mille vastu meie, teie isad, võitlesime! Ja see marsib siiapoole nüüd hoopiski Läänest!

Ennekõike aga soovitaksin – käige laias maailmas, tutvuge selle võimalustega, saage kätte elukogemused ja tulge siis kodusesse Eestisse tagasi, paljajalu lapsepõlvemurule jooksma! Ja austage oma maad, oma keelt ja kultuuri, oma ajalugu ja esivanemaid – nemad on see väärtus, mis on teil alati olemas ega kao kuhugi, ka siis, kui muu maailm teid vaenab!

Jüri Kukk,
EKRE Riigikogu fraktsiooni nõunik

 

Kommentaarid