01.01.2018
Henn Põlluaas
Väga paljusid inimesi on pahandanud see, et pärast traditsioonilist presidendi uusaastakõnet ei tulnud ettekandmisele juba 27 aastat kombeks olnud Eesti hümn, vaid hoopis viimasel ajal aina enam peavoolustuva lauluveterani Ivo Linna poolt esitatud “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas kirjutab oma blogis: “Oma suureks hämmastuseks ei kuulnud ma peale presidendi kõnet, uue aasta saabumisel Eesti hümni, nagu alati on olnud ja nagu on meil ilusaks traditsiooniks saanud. Eriti nördinud ja kurb olen ma seetõttu, et algas Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta, mis peaks olema eriti pühalik ja kus kõik meie riikluse sümbolid ja tunnused peaks olema eriliselt au sees ja esile tõstetud. See on meie iseolemise suurim verstapost, mida tuleb võimsalt ja uhkusega tähistada.”
Edasi küsib Põlluaas, et miks ja kuidas selline asi sai juhtuda? Kas see oli teadlik ja ettekavatsetud ning kes selle eest vastutab? Kas tegemist on järjekordse Kaljulaiu poolse traditsioonide lammutamise ja labastamisega, nagu me nägime tema ametissenimetamisel, kus ta eiras ja hülgas presidendi sisseõnnistamise tava?
Kas Eesti hümn ei tähenda talle mitte midagi? Või tegid selle lubamatu “uuenduse” ETV ja aastavahetuse ürituse lavastajad/korraldajad? Ka siis jääb üles küsimus: kuidas sai president sellega nõustuda?
Põlluaas jätkab: “Traditsioonid ja sümbolid on justkui lõim, mis seovad meid eelmiste aegade, meie esiisade, meie rahva saavutuste, meie kultuuri ja identiteediga. Lõimed, mis aitavad meil olla need, kes me oleme, olla uhked selle üle ning kanda ja anda anda kõike seda positiivset edasi enda lastele ja järeltulevatele põlvedele. Kelle huvides on selle lõime ja järjepidavuse lõhkumine?” küsib Põlluaas ja sama tahaksid ilmselt teada ka paljud teised eestlased.