09.05.2016
paris
Ajakirjanduse ülesanne neljanda võimuna on hoida poliitikutel ja ametnikel silma peal, et nad riiki tuksi ei keeraks. Aga mida teha, kui riiki hakkab tuksi keerama ajakirjanik?
Ainuüksi sellise küsimuse tõstatamine mõjub kriitikat halvasti taluvatele ajakirjanikele punase rätikuna, tavaliselt antakse küsimuse püstitajale pressivaenlase tiitel…
Ent kuidas teisiti kui mitte Eesti riigi ja rahvuse õõnestamisena võtta Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Parise järjepidevat tööd vasakliberaalse multikultiühiskonna aktiivsel ehitamisel.
Toome viimase näite: 9. mai EPL-is ilmus Parise intervjuu Rootsi iraanlasega, kelle arvates Euroopa riigid peaksid immigrante aktsepteerima sellistena, nagu nad on, ning meie kui põlisrahvas peame hakkama uue reaalsusega kohanema.
Mis aga veelgi tähelepanuväärsem… Paris kiidab oma Facebooki-kontol intervjueeritavale takka: „Minu meelest üldjoontes igati mõistlik jutt, et rahvusriik on igand ja kuulub lammutamisele.“
Kas me saime ikka õigesti aru? Eesti rahvusriik kuulub lammutamisele?
Tuletame meelde, et praeguse põhiseaduse kohaselt on Eesti riigi mõte tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Tõsi, meil kehtib sõnavabadus ja ajakirjanduses võib (ja tulebki) arutleda mitmesuguste teemade üle.
Ent selle asemel et pakkuda toimetajana arvamusplatsi erinevatele ideedele, tegutseb Paris ideoloogiatöötajana, kes pallib ainult ühte väravasse, ning see tekitab mitmed kiuslikke küsimusi tema tegevuse motiivides.
Muide, kaitsepolitseiameti üks ülesanded on „teabe kogumine ja töötlemine riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks“.
Parise tegevuses pole näha „vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust“. Aga kui tema avalik tegevus pole põhiseaduse vaimu eirav, siis millega õigupoolest tegu on?
Kapol olid viimase aastaraamatu esitlusel hambus massiimmigratsiooni kriitikud. Kas ei peaks kaitsepolitsei muretsema hoopis nende juhtumite pärast, kus kutsutakse rahvusriiki likvideerima?
On kahetsusväärne, et enam kui saja-aastase ajalooga Eesti Päevaleht on lasknud enda ridadesse inimesi, kes õõnestavad nii ajakirjanduse usaldusväärsust kui ka Eesti riigi alustalasid.
Foto: väljavõte Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Parise isiklikult FB-kontolt