Ülo Vooglaid: Ühiskond ei võrdu majandusega!

Ülo Vooglaid

Emeriitprofessor ja sotsioloog Ülo Vooglaid avaldas hiljuti olulise tähelepaneku sellest, kuidas Eesti ühiskonnas on majanduse ja sellega seonduva käsitlemine üsna äraspidiseks ja suvaliseks läinud. 

Ülo Vooglaid leiab, et ühiskond ei võrdu üks ühele majandusega, nagu mõned seda kujutada püüavad või sellest aru saavad! “Majandus ei ole subjekt. Majandus ei tegutse, ei kasva ega arene iseenesest. Majandus on vaid ühiskonna funktsioneerimise, muutumise ja arengu üks olulisi eeldusi ja ka ühiskonna arengutaseme tähtis näitaja.” Kuid seegi eeldus toimib Vooglaiu arvates vaid koos teiste eelduste ja näitajatega. “Selleks, et saavutada majandusedu, on vaja tegeleda kõige sellega, millest sõltub otsene ja kaudne edu. See kõik on Eestis tegelikult ikka veel tuvastamata ja ei ole veel kõne all,” leiab sotsioloog.

Vooglaid leiab, et majandusedu ei tulene pelgalt tööst. “Töö on üksnes teostus! Tööle peab eelnema mõte – teadmine vajaduste ja võimaluste kohta. Töö kui fenomeni ja kui protsessi käsitust pole minu teada üheski Eesti õppeasutuses. Eestis on töö tootlikkus kordi madalam kui Põhjamaades. Miks? Kas seetõttu, et eestlased ei viitsi tööd teha? Ei ole! Töö tootlikkus on madal väga viletsa organisatsiooni ja juhtimise tõttu, so juhtkonna ametialase võhiklikkuse, hoolimatuse ja harimatuse tõttu. Efektiivsus on süsteemsuse funktsioon!”

Emeriitprofessor räägib , et väärtus võib kujuneda ning võimenduda ka seetõttu, et arusaam ühiskonnas millegi “paremaks tegemisest” on umbes samasugune kui ainelises keskkonnas. “Mittemateriaalses keskkonnas on võimalik saavutada millegi muutumine vaid sel juhul, kui õnnestub luua muutumiseks vajalike eelduste süsteem. Selleks, et teadlikult muutusi esile kutsuda, on vaja teada, millest need muutused sõltuvad, mis neid soodustavad ja raskendavad. Muidugi on vaja aru saada, et millegi muutmisega kaasneb vastutus nende ees, keda need muutused puudutavad. Järelikult on vaja võimekust ette näha võimalike nuutuste võimalikke toimeid, Need võivad olla otsesed ja kaudsed, avalikud ja varjatud, lokaalsed ja globaalsed jne.”

Tõeliselt oluline idee on, et kui materiaalse tootmise-tarbimise-vedamise-jaotamise, jne. sfääris üritatakse kulutusi minimiseerida, siis mittemateriaalses sfääris saavutatakse maksimaalset efekti vaid kulutuste maksimiseeerimise korral.


Allikas: Ülo Vooglaid, sotsiaalmeedia (FB)

Kommentaarid