Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reservkolonel Uno Kaskpeit: 2014. aasta äpardunud piirivalvereformist

-
07.06.2017
Laadime sisu...

2014. aasta oktoobris reformiti piirivalvet väga oluliselt, mille käigus osad kordonid muudeti teenistuskohtadeks ehk suurem osa allüksusi sisuliselt kaotati.

Oktoobris 2013 külastas seltskond Lõuna prefektuurist (prefekt ja tema ustavad jüngrid) Soome politsei ja piirivalve allüksusi. Soome piirivalve tutvustas oma teenistust ning selgitas kordonite ja teenistuskohtade paiknemist. Soomes kaotati ära väiksemad kordonid ja muudeti teenistuskohtadeks, kuid unustati politseinikele selgitamast, mis tingis väikeste kordonite muutmise teenistuskohtadeks. Põhjus oli selles, et Soome ei ole olnud NSVL-i koosseisus, tegevuspiirkond asub enamjaolt suurte metsade, rabade ja järvede piirkonnas ning ainus maantee, mis piirini läheb, lõpeb piiripunktis.

Meil kahjuks on olukord teine. Tegevuspiirkond on tihedalt asustatud ja kõik maanteed, mis Venemaa poole suunduvad, jätkuvad Venemaal. Sellest tolleaegne prefekt koos oma saatjaskonnaga aru ei saanud. Kui nad saabusid tagasi Eestisse, riputati PPA siseveeb täis tarkusekilde, kuidas tuleb piiri valvata ja kui tähtis roll on kordonil ja teenistuskohal. Kahe kordoni liitmisel osati näha vaid isikkoosseisu suurenemist. Kahe silma vahele jäi aga likvideeritud kordonile kinnitatud piirilõik, mis vajanuks samuti valvamist. Üliaktiivne ja võimekas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor viis selle reformi läbi ka Eesti piirivalves. Neil oli muidugi antud muudatuse peamiseks eesmärgiks koondada kordoni ülema ja asetäitja ametikohad.

Kui Vene Föderatsiooni piirivalve muutis 2014. aastal oma struktuurilist ülesehitust, mille kandvaks mõtteks oli taastada sõjaväeline juhtimine ja saavutada piiride kaitse võimekus, siis meie siin Eestis jätkuvalt vähendasime oma võimekust. Soome kolleegid ei saa tänaseni aru, kuidas oli võimalik selline reform läbi viia. Pöörame pilgu tagasi ja vaatame, kes olid nn rooli juures. Siseministriks oli Hanno Pevkur ja valitsust juhtis Andrus Ansip Reformierakonnast. Tänane siseminister Andres Anvelt ei adu aga piiri valvamisest midagi ning ei ole ju korrektne kritiseerida miilitsaaegseid kolleege „edukalt“ läbiviidud operatsiooni eest.

Nüüd tahetakse ühendada kaks rahvusvahelist piiripunkti idapiiril, nendeks on Luhamaa ja Koidula piiripunktid. See annab muidugi hea võimaluse kaotada ära ühe piiripunti juhi ja piirikontrolli teenistuse vanema ametikohad. Milline suur kokkuhoid palgafondis, kuid millise augu jätab see samm juhtimisse, selle peale ei osata või pigem ei taheta mõelda. Rahvusvahelises piiripunktis tuleb kiirelt reageerida ning langetada õige otsus vastavalt sündmusele, et oleks tagatud piirirežiim ning teostatud isikute, dokumentide ja transpordivahendite kontroll. Jääb mulje, et liigume selles suunas, kus edaspidi saab piiripunkti korravalvur juhiseid ja nõustusabi telefoninumbrilt 112 (häirekeskus).

See ettevõtmine on planeeritud ellu viia 2017. aasta oktoobriks. Hetkel on Siseministeerium sotside käes ja valitsust juhib Keskerakond. Kuidagi peab ju oma nime ajalukku kirjutama, olgu selleks siis positiivne või negatiivne tulemus. See paraku viimase 10 aasta jooksul võimul olnud erakondi ei ole huvitanud ning ei huvita tänagi.

Kes võtab tulevikus vastutuse, kui avastame, et idapiiri endised piirivalve kordonid ja piiripunktid ei suuda teha muud kui vormistada protokolle ja lahendada peretülisid?

Soovitan tõsiselt mõelda, ringi vaadata ning alles siis otsustada, kas jätkata kiidulaulu või hakata taas tõsiselt tööle!

Uno Kaskpeit