The Telegraph: poliitiline kriis Saksamaal võib viia hüperglobaliseerumise lõpule Euroopas

Saksamaa praeguste koalitsioonikõneluste ebaõnnestumine on päris kindlasti märgilise tähendusega ning riik seisab silmitsi konstitutsionaalse kriisiga. Erakorraliste valimiste kord on ebaselge, nagu ka see, kas uued valimised midagi üldse lahendaksid, sest viimaste küsitluste kohaselt saaksid väiksemad parteid – nende hulgas eriti parempoolne Alternative Für Deutschland – hääli juurde ja Bundestag oleks veelgi killustunum.

The Telegraph heidab pilgu tagasi septembrikuistele valimistele ja leiab, et need valimised tähistasid põhimõtteliselt Saksamaa sõjajärgse elukorralduse lõppu – õnneliku ja mõõduka perioodi lõppu, mil domineerisid kaks suurt nn rahvaparteid. Selle põhjuseks on selgelt viimase viieteistkümne aasta jooksul juurutad majanduslik ja poliitiline suund, mida kriitikud on nimetanud hüperglobaliseerumiseks.

Saksamaa liberaaldemokraatliku partei FDP juht teatas koalitsioonikõnelustelt lahkudes, et parem on üldse mitte valitseda, kui et valitseda halvasti. Ilmselgelt on aga tema suurem eesmärk on aga kasutada ära rahuolematust immigratsiooniküsimustes, sest kantsler Angela Merkeli juhitud kristlikud demokraadid (CDU/CSU) on jätnud selles osas palju tegemata.

Rahvusvahelise valuutafondi IMF-i endine Euroopa büroo asedirektor Ashoka Mody kommenteeris olukorda Saksamaal järgmiselt: „Saksamaa on pöördumas pehme rahvusluse poole. Madalama sissetulekuga inimesed hääletavad autoriteetide vastu, sest võrdsuse ja õigluse põhimõtted ei toimi enam. Ja samasugune näeb välja olukord kogu Euroopas.“

Viimaste küsitluste kohaselt toetab Saksamaal marksistlikku vasakparteid (Linke) 10% valijatest, AfD-d ja FDP-d 10% kuni 25% ja ka CDU sõsarpartei CSU on muutumas üha parempoolsemaks.

Saksamaa majandus on sel aastal teinud imesid, möödunud kvartali kasv oli 0,8% ja sellest inertsist veab Saksamaa läbi ka järgmise aasta, olgu siis valitsusega või ilma. Ent see ei leevenda iseenesest sügavamat kriisi. Saksamaa Liidupank ei pea kasvu jätkusuutlikuks. Majandus on ülileebe rahapoliitika tagajärjel ülekuumenenud. Kõige selle taga varjab end aga stagnatsioonis tootlikkus.

Simon Tilford mõttekojast Centre for European Reform nimetab Saksamaa üheks suurimaks probleemiks avaliku sektori investeeringute vähesust. Kasinuspoliitika ja eelarve igal tingimusel tasakaalus hoidmine on tekitanud suured strukturaalsed probleemid. Saksamaa on jätnud tähelepanuta digitaalse infrastruktuuri. OECD riikide hulgas on Saksamaal kõige madalam ülikiire interneti koefitsient.

Koalitsioonikõneluste nurjumine tõmbab mõneks ajaks kriipsu peale ka Prantsusmaa-Saksamaa unistusele ühisest fiskaalpoliitikast. Ehkki Prantsusmaa president Emmanuel Macronist saab ilmselt uus EL-i liider (samal ajal kui Saksamaa sipleb oma sisepoliitilises kriisis), on siiski üsna küsitav, kas liidripositsiooni Macronile kuidagi ka kasuks tuleb.

Tilford ei usu siiski, et raha ühte patta panemisest midagi välja tuleks. Rahaliidul tuleb peagi seista silmitsi järgmise üleilmse majandussurutisega, seda koos kõigi oma vanade ja lahendamata patoloogiate ning ilma mingi tõsise puhvrita asümmeetrilise šoki vastu.

Tilford ennustab ka probleeme Brexiti läbirääkimistel. „Saksamaal on kokkuleppe saavutamisel otsustav roll. Siseriikliku kriisiga maadlev hajameelne liider ei pane kedagi oma pilli järgi tantsima,“ ütles Tilford.

Praeguseks on kujunenud välja arusaam, et Saksamaa kujutab endast Brexiti kõnelustel tõsist probleemi. Seda põhjusel, et siiani on jutud ühtsest turust, eurost ja EL-i tõhusast reguleerivast korrast töötanud nii hästi Saksamaa kasuks. Saksamaa maskeerib oma võimu liigagi sageli euroopameelse moraliseeriva retoorikaga. „Sakslased rääkivad alati Euroopa huvidest, aga tegelikult peavad nad selle all silmas Saksamaa huve,“ ütleb Baierimaal sündinud Change Britain liikumise juht Gisela Stuart.

Just Saksamaa ja Prantsusmaa võtsid enne oktoobrikuist Euroopa Ülemkogu kohtumist sisse väga jäiga positsiooni ning lükkasid tagasi Brexiti läbirääkija Michael Barnier’ kompromissettepanekud. „Euroopa Komisjon on omamoodi pragmaatilisem ja tehnilisem ning kummalisel kombel võib nendega kokkulepe saavutamine osutuda lihtsamaks, juhul kui läbirääkimised peaksid jääma komisjonile,“ ütles Stuart.

Allikas: The Telegraph

Refereeris Triin van Doorslaer

Foto: AP/Scanpix

Kommentaarid