Tuhamäed või pommiaugud emakese maa pinnal: millele toetud, Rail Baltic?

Teatavasti on inimeste vastuseisust hoolimata  väikeses seltskonnas Euroopas ja ka meil Eestis kokku lepitud, et Rail Baltica tuleb valmis ehitada. Isegi siis, kui Euroopa annab vähem rahas kui algselt lubatud. Küll Eesti maksumaksja kulud kannab.

Selle tohutu rahamatmise projekti vastaseid on ikka ja jälle püütud maha teha ja anda vähem avalikke esinemisvõimalusi. Meedia on kõvasti kreenis nii tänase valitsuse kui ka suure ehituse poole. Samas leian mina kui tavakodanik, kes astub kohalikus volikogus oma esimesi poliitiku sammukesi, et lähtudes Eesti põhiseadusest, mille §6 ütleb:“ Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult“.

Kuna käin väga tihti oma valijatega silmast silma kohtumas, olen sellel teemal arutanud ja minule ei ole nad küll sellist õigust andnud, et lubaksin lasta uut karjääri avada, olgu see siis täis või väiksemas mahus. Sõda meie maal ei ole ja valdades eriti uusi teid ei rajata. Ikka raudteetamm on koht, kuhu läheb see tohutu väljakaevatav kruus ja liiv. Kuigi Eesti valitsus vastu oma rahva tahet soovib vägisi Rail Balticut ehitada, usun siiski, et kui kõigil volikogudel oleks julgust valijate arvamust avalikult küsida, siis seda ei antaks.

Mis järgneb? Järgneb riigi poolt vägisi karjääride avamine, mis on selgelt rahva tahte vastane tegu. Aga sellisel juhul oleksid volinikud oma inimeste silmis ausad ja õige asja eest väljas. Ja kui siit mõtet edasi arendada, siis ju pidevalt tuuakse esile uuringuid Rail Baltica kasumlikkusest. Minule teadaolevalt toimivad täna ja praegu Tallinna – Narva ja Tallinna – Pärnu raudteed. Kui raudtee on tõesti nii kasumlik nagu prognoosid meile lubavad, siis kaasneks tänase raudtee kasutamisega uue ehituseks hulga plusse – see tõestaks raudtee osatähtsust transpordi liigina, Virumaa tuhamäed leiaksid samuti kasutust, Pärnu liini ei tuleks 2019. aastal sulgeda, nagu on ähvardatud, sest seda raudteed kasutades veab Eesti riik kasutult seisvad tuhamäed raudtee tammiks. Vaadake, kui palju plusse korraga: tõestatakse, et raudtee on tõesti kasumlik, tuhamäed leiavad kasutust, Pärnu-Tallinn liini ei suleta ning Eesti loodusvarad jääksid hetkel puutumata – seega jääksid tulevastele põlvedele. Kui seda aga ei soovita teha, siis on tõesti raske uskuda, et see projekt on nii kasumlik, kui meile püütakse näidata.

Igatahes kui küsimus uute karjääride avamistest kohalikes volikogudes lauale tuleb, siis soovitan hääletada karjääride avamise vastu. Samuti see, et inimesed, kes julgevad otse oma vastuseisu välja öelda ning ka karjääride vastu hääletada, saaksid protokollides nimeliselt kirja pandud. Kui inimesed ise ja ka volinikud jätkuvalt ei ütle asju otse välja, vaid jäävadki poliitiliselt korrektseteks nämmutajateks, ei hakka iial midagi muutuma. Me palume ja otsime pädevaid seadusepügalaid, milledele tuginedes püüame asjade kulgu muuta. Olgem ausad ja julgegem vajadusel kõva häält teha ning rahvastki kaasata kui vaja. Olen üsna kindel, et neid karjääre tuleb veel ja veel, ning kui ühest lubatakse natuke võtta, siis igal järgneval korral enam ära vingerdada ei õnnestu ning ikkagi jäävad meie lastele ja lastelastele vaid pommiaugud ning lagastatud maa.

Ja kui keegi nüüd ütleb, et EKRE on kuri, ei lase kaevandada, siis kus ta siis kuri on? Kas tõde on siis kurjus? Ja kui see ongi kurjus, siis, tsiteerides Andrus Ansipit, sellises kurjuse riigis tahaksingi elada.

Margus Kukk,
Saarde volikogu volinik

 

Kommentaarid