Türi vallas kavandatav koolireform ajab inimesed protestima

Koolid Järvamaal

Selleks et saada riigilt Türi põhikooli ehituseks 5,2 miljonit, tahab vallavalitsus muuta kuueklassiliseks Laupa ja Käru põhikooli. Otsus on pannud rahva mässama ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks protestiaktsioone rakendama. 

Türi vallas kavandatav koolireform toob inimesed 26. aprillil Türi vallavalitsuse ette miitingule protesti avardama. Protestis osaleb ka Riigikogu liige Jaak Madison. Uued Uudised avaldab selle puhul Türi vallavolikogu liikme Elar Niglase pikema kommentaari, mis analüüsib probleemi põhjuseid ning väljendab rahvuskonservatiivide seisukohti antud küsimustes:

Türi valla võimalik plaan lõpetada Käru ja Laupa koolides III kooliastmele hariduse andmine alates 1. septembrist 2021 on kohalikud kogukonnad arusaadavatel põhjustel ärevusse ajanud. Juba aastaid on vallavalitsus planeerinud Türi kesklinna rajada nüüdisaegse põhikoolihoone, mille ehituseks otsitakse finantsvahendeid riiklikust meetmest „Põhikooli võrgu korrastamine perioodil 2014-2020“. Meetme rakendusüksuseks on SA Innove ning selle eesmärgiks on aidata kaasa koolivõrgu korrastamisele, viies üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega. Selleks, et finantsabile kvalifitseeruda, peab vallavalitsuse esitatud taotlus vastama Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt määratud tingimustele, mis peegeldavad oma sisult valitsuse hariduspoliitika eesmärke.

Kohalikul omavalitsusel on valik, kas järgitakse kogukondlikest huvidest lähtuvat ja kohalikke erisusi arvestavat haridusvisiooni või riiklike prioriteete, mille tulemusena kvalifitseerutakse riiklikele investeeringutele. Türi näitel on valitud tee justnimelt tsentrist juhitava üleriikliku hariduspoliitika täitmisele, mida kinnitab antud eelnõu ning mis sisuliselt tähendab Käru ja Laupa kooli hingusele saatmist. Valitud lähenemine ei selgita välja kohalike elanike vajadused ja huvid, sest puudub neid käsitlev haridusstrateegia, millest lähtuda. Pole kahtlust, et Türi hariduskorralduses on vaja ette võtta muutusi, kuid nende läbiviimisel on vaja oluliselt suurendada kogukondade rolli.

Tänasel päeval ei ole riiklik hariduspoliitika suuteline pakkuma parimaid võimalikke lahendusi Türi koolivõrgu reformimisel ning seda eelkõige seetõttu, et puudub tõsiseltvõetav ülevaade olemasolevast olukorrast ja analüüs otsustamaks selle üle, millised muutused hariduskorralduses tuleksid meile kasuks ja millised mitte. Kindel on seegi, et hariduses ei tohi otsustada ainult raha ning ametnike poolt palavalt armastatud numbrid Exceli tabelis. Kohalik hariduspoliitika peab arvestama asjaoludega, mida pole ühelgi ametnikul ministeeriumist võimalik käsitleda. Justnimelt omavalitsuse pealiskaudne haridusvisioon on põhjus, miks täna peame seisma niivõrd keerulise otsuse ees. Riik ei saa nõuda koolide sulgemist, mille haridusstrateegia on edasiviiv, visioon selge ning mille kogukondlik olulisus silmnähtav. Türi valla koolivõrgu päästmiseks on ainus lahendus jätkusuutliku haridusstrateegia väljatöötamine, mis käsitleks kõiki neid aspekte, mida valitsuse hariduspoliitika ei suuda katta.

Täna on paljudes maakoolides, nagu ka Kärus ja Laupal, õpilastele oluliselt inimnäolisem ja väärikam õppekeskkond. See on eelis, mille peame säilitama ja väärtus, mida edendama kõikides meie valla koolides. Võitluses maakoolide hääbumise vastu, peame võitlema signaali vastu, mida annab lastevanematele ja õpilastele praegune riiklik hariduspoliitika – kui kool ei täida riigi poolt nõutud norme, pole sellel koolil perspektiivi, see on sulgemise äärel ning mõistlikum on laps saata õppima keskusesse. See juurutab arusaama, et kindlam on kooliteed jätkata suures koolis ning seetõttu on maakoolid tühjenenud kiiremini kui oleksime suutnud ennustada. Koolide sulgemise vastutust ei soovi riik enda peale võtta ning see jäetakse koolipidajate õlgadele, motiveerides seda tegema, kasutades selleks juba ülalpool mainitud sihtotstarbelisi investeeringuid.

Laste võimed on meie suurim rahvuslik rikkus ja nende välja arendamise piiramist, mistahes viisil, võib pidada lausa kuritegelikuks. Lapsed ja noored võivad olla vaid 20 protsenti meie rahvastikust, kuid me ei tohi unustada, et nad on 100 protsenti meie tulevik. Meie põhieesmärk peab olema kogukondade aktiviseerimine ja nende tahte realiseerimine vallavalitsemises. Kogukonnad on väsinud sellest, et otsuseid tehakse nende seljataga ning sädeinimeste eestvedamisel on ärgatud endi kaitseks. Ühistegevuse, töökuse ja tarkusega suudame saavutada heaolu. Kutsun üles motiveeritud, teadlikule ja aktiivsele tegevusele valla haridusvisiooni kujundamisel, et tagada kogukonna jaoks õiglane, otstarbekas ja meie kõigi ühishuve teeniv hariduskorraldus.

Elar Niglas on Türi vallavolikogu liige, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Kommentaarid