Kui loete meediast uudist mõne avaliku arvamuse uuringu kohta, tasub alati endalt küsida, kes on uudise tellija ja mida ta soovib tulemuste avalikustamisega saavutada.
Täna avalikustati meedias kaks tähelepanuväärset avaliku arvamuse küsitlust. Esimene uudis püüab meid uskuma panna, et eestimaalaste hirm pagulaste ees hakkab tasapisi hajuma. Kui 2015. aastal aasta juunis tunnistas inimeste õigust vabalt rännata 63% vastanuid, siis nüüd on 75%.
Teine uudis tahab meid uskuma panna, et enamik (57%) Eesti elanikest on julgeoleku tagamise nimel valmis piirama liikumisvabadust ning koosolekute- ja kogunemisvabadust.
See, kuidas on saadud avaliku arvamuse uuringute numbrid ja protsendid, on mõnes mõttes teisejärguline küsimus, sest – on väikesed valed, ja on suured valed, ja lõpuks on veel statistika.
Olulisem, aga nagu juba mainitud, on küsimus: kes on uuringute tellija ja mida püütakse uuringutulemustega saavutada.
Selgub, et esimese uudise tellija on valitsuse kommunikatsioonibüroo (loe: riiklik propagandaorgan), kelle peamine eesmärk on muuta valitsuse sammud kodanike silmas meeldivaks ja õiguspäraseks. Kaasa arvatud sellised sammud, mida kodanikud heaks ei kiida. Taolist mõjutustegevust nimetatakse teatvasti ajupesuks.
Ühelt poolt näitab kõnealune uuring riikliku ajupesu tulemuslikkust. Valitsuse kommunikatsioonibüroo ametnikel on põhjust tubli töö eest endale preemiat küsida.
Teisalt peab uuringu avalikustamine saatma igaühele meist sõnumi: kodanikud on andnud valitsuse tegevusele pagulaste importimisel vaikiva heakskiidu. Ja kui Sina, vanamoodne juhm tümikas, veel ei ole andnud, siis – vaata! – suurem osa progressiivseid elanikke juba on.
Kas Riigikantselei oleks avalikustanud uudist, mis näidanuks, et kodanike suhtumine immigrantidesse on muutunud kriitilisemaks? Loomulikult mitte. See on oleks läinud soovitud tulemusega vastuollu.
Vaatleme teist uudist: 57 protsenti Eesti elanikest on nõus oma õiguste mõningase piiramisega, kui see tagab inimeste turvalisuse ja riigi julgeoleku.
Avaliku arvamuse uuringu tellijaks on Inimõiguste Instituut. Veel selgub, et 9. detsembril toimub Inimõiguste Instituudi traditsiooniline aastakonverents, kus esitletakse lisaks Eestis läbiviidud uuringut siinsete uus-sisserändajate inimõigustest.
See, mida uudises välja ei öelda, on ilmne: immigrantide saabumine on vältimatu, ja kui nad toovadki kaasa probleeme (näiteks julgeolekualaseid), siis peavad eestlased uue olukorraga kohanema. Vajadusel nõustudes õiguste piiramisega julgeoleku nimel. Küsitluse tulemus, pangem tähele, ju näitab, et enamik on piirangutega nõus.
Selge on, et mõlemad uudised peavad meid ette valmistama „uueks normaalsuseks“. Vaikselt, tasapisi, et konnad (see tähendab meie) keedupotist välja ei hüppaks, vaid kuumeneva veega harjuks.
Uued Uudised leiab, et me ei ole kohustatud aeglase surnukskeetmisega leppima. Ennekõike tuleb selleks säilitada immuunsus ja kriitiline meel valitsuse propaganda ja igasugu peente nimedega MTÜ-de ajupesu vastu.
Foto: Morguefile