Kaitsepolitsei hinnangul õhutasid Vene eriteenistused “pronkssõduri” ümber tekkinud vastasseisu pidevat üliemotsionaalset kajastamist Venemaa meedias (see oli üks põhjustest, miks sündmused massilisteks tänavakorratusteks eskaleerusid)
Vene salateenistused avaldasid vastuseisu ka mitmetele kõrgetele Vene riigiametnikele, kes olid erinevatel kaalutlustel nõus kuju tsiviliseeritud teisaldamisega.
Hoolimata terve rea Vene luureohvitseride eelnevatest visiitidest Eestisse, seisnes Vene eriteenistuste (nii FSB kui SVR-i) roll 26. ja 27. aprillil pigem sündmuste jälgimises, seisab kapo kümne aasta taguses aastaraamatus. Kaitsepolitsei ei tuvastanud vägivaldsete sündmuste suunamist Vene eriteenistuste poolt. Ka vene diplomaatide salakohtumised kohalike äärmuslastega (sealhulgas ajakirjanduses kajastatud kohtumine Tallinna botaanikaias) ei saanud käivitada vallapääsenud hüsteeriat. Samas tuleb veel kord rõhutada SVR-i häid positsioone Venemaa ajakirjanike hulgas, kelle osalemine vaenu õhutamises oli silmapaistev.
Vene diplomaatide ja äärmuslastekohtumised botaanikaaias olid väheefektiivsed peamiselt seetõttu, et kasutati nn. puhtaid diplomaate, kellel vastav manipuleerimise ettevalmistus puudub. Kaadridiplomaatide kasutamine eriteenistustele tüüpilistes valdkondades näitab omakorda, et Venemaa eriteenistused ei ole suutnud luua Eestis funktsioneerivat residentuuri. Venemaa välisluure tegevus pärast aprillisündmusi seisnes peamiselt mõjutustegevuses (julgustamaks ja õhutamaks kohalikke vene ühendusi aktiivsusele) ning aktiivsed meetmete toetamises. Näitena võib tuua Vene Föderatsiooni riigiduuma delegatsiooni visiidi Eestisse 30. aprillil ja 1. mail 2007.
Delegatsiooni kuulus ka endine Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktor (juulist 1996 – juulini 1998) erukindralpolkovnik Nikolai Kovaljov, kes oli sisuliselt 6-liikmelise seltskonna tegelik juht. Tähelepanuväärne oli visiidi juures asjaolu, et FSB ekspealikul N. Kovaljovil olid kaasas Moskvast antud materjalid, mis sisaldasid detailseid plaane/skeeme Tõnismäe territooriumist, kus olid märgitud politseiüksuste asupaigad ja nende liikumissuunad. Ka oli kogu delegatsiooni enne Eestisse tulekut olukorrast põhjalikult instrueeritud, mistõttu duumasaadikud oma Tallinna saatkonnast teavitamist ei soovinudki.
Niisugune käitumine ärritas suursaadik Nikolai Uspenskit, kelle arvates võeti saatkonda nagu tühja kohta. Tallinna saatkonna diplomaate solvas ka see, et duumasaadikutele Moskvas edastatud materjalid olid tendentslikud ning andsid olukorrast vale pildi. Parlamendiliikmetele oli Moskvas väidetud, et politsei ajas rahuliku rahvamassi meelega lõksu, et hullunud inimesed seejärel maha tampida. Kuna kohapeal selgusid teised asjaolud, otsustasid duumasaadikud mälestada langenuid “pronkssõduri” uues asukohas – kalmistul.
SVR-i poliitilise luure aktiivsus Eesti vene elanikkonnas, mis oli püsinud madal 2006. aasta suvest alates (2007. aasta aprilliski tegeles vene kogukonna liikmetega rohkem FSB), hoogustus kohe pärast 1. juunit 2007, kui jõustus Vene Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vaheline viisalihtsustusleping. Mainitud lepingu artikkel 11 tagab diplomaatiliste passide kasutajatele viisavaba riiki sisenemise ja riigis viibimise kuni 90 päeva poolaasta jooksul.
Suurema liikumisvabaduse omandanud SVR-i poliitilise luure ohvitserid osalesid kohe mitmetel Venemaa kaasmaalaste üritustel. Näiteks juunis 2007 viibis Tallinna hotellis “Ecoland” toimunud Venemaa kaasmaalaste konverentsil patroonina SVR-i Poliitilise Luure Peavalitsuse ametnik Vladimir Pozdorovkin, kes tutvustas kohalviibinutele kaasmaalaste programmi “Russki Mir” (Vene maailm). Aasta teisel poolel osalesid kaasmaalaste üritustel veel kaks SVR-i poliitilise luure ohvitseri. Seega püüab SVR vene kogukonnas toimuvatest protsessidest aktiivselt osa võtta, et kasutada neist kontaktidest avanevaid võimalusi tulevikus Vene välispoliitilistes huvides.
V. Pozdorovkini visiit oli huvipakkuv ainuüksi seetõttu, et juba esimesel viisavabaduse päeval ilmutas SVR oma otsest huvi kaasmaalaste temaatika vastu ja saatis Eestisse niivõrd kõrge luureohvitseri. Pärast teda on Eestit lühivisiitide korras ja diplomaatiliste passidega külastanud arvukalt erinevate Vene eriteenistuste esindajaid, nende hulgas ka mitmeid maailmas tuntud luureohvitsere. Kaitsepolitsei on nende tegevusega Eestis kursis – isegi siis, kui nad tulevad siia vaid päevaks-paariks. Prognoositav on viisavabaduse võimaluste aktiivne ärakasutamine SVR-i huvides ka edaspidi.
Kaitsepolitseiameti hinnangul on oluline osa diplomaatilise katte all töötavate SVR-i ohvitseride tegevusest ja huvisfäärist Eestis suunatud kohaliku vene kogukonna liitmisele, nende tegevuse suunamisele ja koordineerimisele, samuti mõjutegevusele kogukonna kaudu. Kogukonda püütakse esmalt allutada Moskva diktaadile. Selleks teostatakse aktiivset Eesti-vastast ja Venemaa huvidest lähtuvat mõjutegevust vene kogukonnas, Eesti riigiametnike ja äriringkondade esindajate seas ja ka teiste riikide diplomaatide hulgas.
Välisluure peamised töösuunad (informatsioonihange ja aktiivsed meetmed) olid 2007. aastal täheldatavad ka muudes valdkondades peale poliitika, näiteks majanduses ja sõjanduses. Majanduses täheldati SVR-i aktiivset huvi Eesti otsuste ja tegude osas seoses NordStreami gaasitrassi projektiga. Erineva teabe kohaselt olid ja on Vene eriteenistused väga huvitatud kriisist tekkimisest Eesti majanduses ja Eesti kaudu kulgeva elava transiidi vähenemisest.
2007. aastal fikseeris kaitsepolitsei ka Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) varasemast suurema aktiivsuse Eesti vene kogukonnas toimuvate arengute jälgimisel ja mõjutamisel. Kaitsepolitseile laekunud teabe kohaselt töötas Venemaa FSB keskaparaat juba 2007. aasta algul välja terve rea tegevuskavasid, kuidas reageerida “pronkssõduriga” seotud sündmustele. Kavandatud meetmete hulgas oli ettepanekuid nii Eesti valitsuse majanduslikuks kui ka poliitiliseks
mõjutamiseks. Rea läbikukkunud värbamiskatsetega Eesti kodanike suhtes) paistis seejuures silma FSB Sankt Peterburi peavalitsuse alampolkovnik Andrei Olegi p. Lobanov.
Tõnismäe sündmustega seoses alustas kaitsepolitseiamet kriminaalasja nr 07730000192 menetlust KarS § 238 tunnustel 26.-28.04.2007. a. Tallinnas toimunud massiliste korratuste organiseerimise asjaolude selgitamiseks. Sügiseks oli menetlus lõpule viidud ja materjalid süüdistuskokkuvõtte esitamiseks prokuratuuri edastatud. Nelja süüdistatavaga kohtuistung algas 14. jaanuaril 2008 Tallinna linnakohtus.
Sündmusi tagantjärele hinnates võib väita, et turvalisuse ja julgeoleku eest vastutavad ametkonnad tegid aprillis 2007 kõik endast sõltuva õiguskorra tagamiseks. Tegemist oli suurima väljakutsega õiguskaitseorganitele pärast Eesti taasiseseisvumist. Politsei kogemus taolistes olukordades käitumiseks oli küll vähene, kuid sellele vaatamata suudeti avalik kord kiiresti taastada. Politsei tegevuse korraldamine oli adekvaatne ja vastas üldjoontes antud ohuhinnangutele.
UU