24.04.2018
EL-i vastane miiting
Eesti seisab teelahkmel, kus tuleb enda jaoks ümber hinnata mitmeid olulisi asju, alates eurorahadel elamisest ja lõpetades Euroopa Liidu liikmelisuse ülevaatamisega.
Nimelt plaanib Brüssel vähendada tuleval eelarveperioodil Euroopa Liidu rahastust Ida- ja Kesk-Euroopale ning suunata raha sealt lõunapoolsematele riikidele nagu Hispaania ja Kreeka, vahendab BNS.
Muudatus on osa tuleval kuul tutvustatavast Euroopa Komisjoni eelarvekavast aastateks 2021-2027 ning puudutab 350 miljardi eurost ühtekuuluvuspoliitikat, mille eesmärk on toetada liidu vähemarenenud liikmeid.
Plaani kohaselt tahetakse muuta senist korda, kus raha jaotatakse võttes arvesse sisemajanduse koguprodukti (SKP) inimese kohta ning asendada see laiemate kriteeriumitega. Uued kriteeriumid oleksid seotud muuhulgas noorte töötusega, hariduse, keskkonna, migratsiooni ja innovatsiooniga, kirjutab Financial Times.
Lisaks neile seotakse rahastuse andmine aga ka õigusriigi ja muude Euroopa Liidu põhimõtete järgimisega, samuti seatakse suuremad piirangud sellele, kuidas saadud rahastust kasutada võib. Võib eeldada, et seda momenti kasutatakse “suure nuiana” isepäisete ja sirgeseljaliste liikmesriikide vastu.
Eelkõige on muudatused murettekitavad Poolale ning Ungarile, kes on demokraatlike standardite ja õigusriigi küsimustes Brüsseliga vastuollu läinud. Seejuures on Poola ka hoiatanud, et Euroopa Liidu rahastuse sidumine kohtusüsteemi sõltumatusega tekitaks “tohutuid probleeme” ning rikuks riigi suveräänsust. Ilmselt hakkavad mõnedki riigid “-exitile” mõtlema.
Reformi täpsed detailid on alles läbirääkimisfaasis, kuid diplomaadid ning ametnikud ootavad selle tulemuseks rahastuse suunamist Poolalt, Tšehhilt, Ungarilt ning Baltimaadelt lõunapoolsetele riikidele nagu Itaalia, Hispaania, Kreeka ning isegi osadele Prantsusmaa regioonidele.
Eurosaadik ja Reformierakonna messias Kaja Kallas soovitab Eestil rõhuda meie 50-aastasele okupatsioonile — ikkagi teeme ennast väärikust minetades taas õnnetuks ja vaeseks, käsi pikalt ees? See oli juba ammu teada, et kunagi eurorahad vähenevad, aga tundub, et taas tuli miski ootamatult ka pikka aega võimul olnud poliitoravatele! Meil tuleb kahtlemata võidelda oma õiglase osa saamise eest EL-i ühiskassast, aga ülalpeetava moonaka mentaliteet tuleks küll selja taha jätta!
Laias laastus peaks Eesti ühiskond mõtlema selle peale, kas pole tegu mitte võimalusega distantseeruda sellest projektimajanduse mudelist, mis on kogu Euroopa Liitu haaranud ja sundinud ettevõtluse lähtuma ainult Euroopa Liidu rahasüstidest? Eurode lunimisel töötav majandusmudel ei ole jätkusuutlik, tugevad majandused on enamasti tekkinud raskuste, näiteks sanktsioonide, tingimustes, nagu see juhtus eelmisel sajandil Tšiiliga — see sunnib lähtuma ainult oma võimalustest, mitte laenudest, abirahadest ja kingitustest.
Ühtlasi loob tekkiv olukord ka poliitilise vaakumi, kus Brüsseli poolt ahistatavatel isepäistel riikidel kaob mõte selle ühenduse koosseisus edasi olla. Brexit näitab EL-ist lahkumise raskust, kuid mitmete riikide üheaegne lahkumine võiks tugeva surve abiga selle peatamatuks muuta. Võib eeldada, et Eestilegi ei tule vaeste riikide arvel üha laieneva ning immigratsioonitulvas vaevleva ja vaesuva EL-i liikmelisus enam kasuks ja selle asemele võiks ehitada piirkondlikke liitusid, näiteks Visegradi bloki baasil.