Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme sõnul näitab Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri ettepanek kaotada sisserändekvoodid, kui tõsiselt saab võtta hiljuti teles jooksnud Reformierakonna reklaami, kus sinimustvalge lipu taustal räägiti rahvuslikest huvidest ja piiride kaitsmisest.
“Kui reklaam on läbi, pöördutakse tagasi vana poliitika juurde ja nõutakse, et sisserände piirarv tuleks kaotada. Juhin tähelepanu, et sisserände piirarv on meil veidi üle 1300 inimese aastas ja see ei kehti juba praegu. Eelmisel aastal asus Eestisse elama 7276 välismaalast.
Nende seas oli 3448 EL-i kodanikku, kes ei lähe üldse piirarvu alla. Teiseks ei lähe piirarvu alla umbes kümme seadusest tulenevat erandit, eelkõige on siin perede ühendamised, eelmisel aastal oli neid 1513. Piirarv ei kehti ka õppurite puhul, keda meile tuleb sadade kaupa nii Ukrainast (2016 saabus sealt kokku 1249 inimest), Venemaalt (899) kui Indiast (108 inimest) ja Nigeeriast (132) ja Bangladeshist (79 inimest). Eelmisel aastal oli õppimise erandeid 1297. Samuti ei kehti piirarv nende puhul, kes on siia juba jala ukse vahele saanud, kuid tahavad muuta oma elamisloa alust, näiteks ei õpi enam,” loetleb Helme.
Just Reformierakonna juhitud valitsus oli see, kes eelmisel aastal lõdvendas juba oluliselt tööjõu sisserände tingimusi, kaotades ära nõude, et tööloa saab juhul, kui palk on vähemalt 120 protsenti Eesti keskmisest. “Sisuliselt tehti kingitus tööandjate keskliidu lobistidele, kes on pidevalt nõudnud odava tööjõu lihtsamalt sisse toomise võimalust. Selle taustaks käib loomulikult suitsukatteks murelik jutt IT spetsialistidest,” nendib Helme.
Eesti on EL-i survel nõustunud viisavabadusega Ukrainaga, mis tähendab, et meil juba toimub massiline illegaalne tööjõu sisse valgumine Ukrainast. Fraktsiooni kohtumisel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga selgus, et uussisserändajad Ukrainast on tohutu probleem ja tööturul tegutsevad nad peamiselt illegaalselt, surudes Eesti palgasurvet alla.
Tähelepanuväärne on seejuures, et Pevkur räägib kohustusliku IT inseneri jutu kõrval tegelikult just valdkondadest, kus seni on palgad olnud väga madalad nagu põllumajandus, hotellindus ja turism ja kus tööjõunõudlus on tekitanud palgataseme, mis tööandjatele ei sobi. “Strukturaalse probleemi lahendamise asemel tahetakse tekitada ühiskonnale strukturaalne probleem lühiajalise lahendusena odava tööjõu sissevedamisega. Olen nõus Pevkuri ja tööandjate selle mõttega, et meil peaks olema punktisüsteem, mille alusel paneme sisserändajad pingeritta. See punktisüsteem saab olla paindlik, st seal saab määrata kõrgemad punktid just neile omadustele, mis meid huvitavad – näiteks IT alase hariduse eest veel kõrgemad punktid kui lihtsalt kõrghariduse eest. Kuid taoline süsteem peab ka ikkagi toimima piirmäära sees,” on Helme veendunud.
Vastupidiselt Reformierakonnale peab EKRE vajalikuks piirmäära ranget rakendamist. “Seisame selle eest, et üle 1300 võõramaalasest töötaja ei tuleks aastas Eestisse. Lihtsalt need 1300 peaks olema kõrgharidusega ja meile vajalike tööoskustega, mitte zanjad ja abdullad, kelle ainus põhjus siia saabumiseks on see, et tuldi illegaalselt üle piiri või mõni sugulane oli juba ees. Muuhulgas tähendab sisserände piirarvu range jõustamine ka vajadust taastada korralik piirikontroll, sest riik, mis ei kontrolli oma piiri, ei saa jõustada kontrolli selle üle, kes viibib tema territooriumil,” lisas EKRE fraktsiooni esimees.
UU