Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Konservatiivne Rahvaerakond kaitses Eesti karusloomakasvatuse allesjäämist

-
10.05.2017
RIIGIKOGU
© Scanpix

Riigikogul õnnestus kriips peale tõmmata peamiselt sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikute eelnõule, millega taheti Eestis lõpetada naaritsate, rebaste ja tšintšiljade pidamine karusnaha tootmiseks, samuti nende aretamine ja paljundamine.

Loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas esimesel lugemisel 49 riigikogu saadikut, sealhulgas Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud. Seadusega edasiminekut toetas 24 saadikut, üks jäi erapooletuks ja 18 ei hääletanud. Kui eelnõu oleks menetlusse jäetud ja vastu võetud, siis oleks see tähendanud ajaloolise majandusharu likvideerimist ning ligi tuhande inimese tööst ilmajäämist.

„Terve mõistus võitis,“ ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas, kelle sõnul karusloomakasvatus on majandusharu nagu iga teine. „See annab tööd paljudele inimestele, esiteks neile, kes on karusloomakasvatamisega otseselt seotud, aga teistest valdkondadest annab see leiva lauale kasvanduste ehitajatele ja remontijatele, transpordivaldkonnale, moedisaineritele ja õmblejatele, loomasööda valmistajatele, veterinaaridele, raamatupidamisfirmadele, kauplustele-müüjatele.“

Põlluaas toob näiteks Keila vallas asuva Karjaküla karusloomakasvanduse, mis on valla suurim tööandja ja suurim maksumaksja. „Kui kasvatamine ja aretamine ära keelata, tooks see kohapeal kaasa sotsiaalse katastroofi. Igal aastal käib kuni tuhat eestlast Soome karusloomafarmides hooajatöödel, kui nahavõtmise ja töötlemise aeg käes on. Koos peredega puudutaks karusloomakasvatuse ära keelamine tuhandete inimeste heaolu ja vähendaks oluliselt riigi maksulaekumisi.“

Põlluaas osutab, et karusloomakasvatus on efektiivne ja säästlik. „Nahk läheb kasutusse rõivatööstuses. Liha segatakse toidu sisse, rasvajääkidest valmistatakse biokütust ja diislit, sõnnik komposteeritakse ja läheb väetiseks. See on tõeliselt loodusthoidev tootmine. Karusloomakasvatuse jääkidest toodetud biodiisli hind on oluliselt madalam kui tavalisel diislil. Lisaks on karusloomakasvatus väga suur liha- ja kalatööstuse jääkide tarbija, mistõttu mõjutaks karusloomakasvatuse keelustamine väga otseselt ka kodumaist toidutootmist, selle konkurentsivõimet ja tarbijate jaoks toidu hinda,“ ütleb Põlluaas.

„Karusnahk on kunstmaterjalidest oluliselt vastupidavam ja saastab loodust kordades vähem. Energiakulukusest rääkimata. Kunstmaterjalid on toodetud valdavat naftajääkidest, nende lagunemine võtab aastasadu või enamgi, nende jäägid ja mürgid sattuvad loodusesse, kogunevad ookeanidesse ja elusorganismidesse. Kas tõesti on karusloomakasvatuse keelustajate eesmärk suurendada inimeste loodusesse jäetavat jalajälge veelgi?“

Konservatiivne Rahvaerakond toetab Põlluaasa sõnul loomade head kohtlemist.
„Ent keelustajate väited karusloomakasvanduste halbadest tingimustest ei ole õiged. Olukord on kardinaalset teine, kui see oli kunagi aastakümneid tagasi. Euroopa Liidu nõuded on karmid, loomade elutingimused on võimalikult heaks tehtud ja kontroll tugev. Eesti nõuded on Euroopa Liidu omadest veelgi karmimad. See, et kasvatatakse võõrliike, ei saa olla nende keelustamise aluseks. Näiteks kahekordsed tarad kasvanduste ümber, et ameerika naarits loodusesse ei saaks, on kohustuslikud vaid siin,“ ütleb Põlluaas.

„Mingite rühmituste poolt salaja läbi viidud libauurimusi, kus olevat leitud massiliselt haigeid loomi ja selle põhjal tehtud karusloomakasvatamise vastast propagandat, ei saa tõsiselt võtta. Lisaks kasvanduste veterinaaridele toimuvad ametlikud veterinaarkontrollid, mis on sagedased, regulaarsed ja karmid ning kasvatajate endi otseseks huviks on tagada loomade tervis ja heaolu. Ükski metsloom ei ole nii hästi toidetud ega ole pideva veterinaararstide kontrolli all, nagu kasvanduse loomad.“

Põlluaas juhib tähelepanu, et karusloomad ei ole metsloomad. „Tegemist ei ole juba ammu metsloomadega, nagu eelnõu seletuskirjas väidetakse. Karusloomi on on meie regioonis kasvatatud ja aretatud juba sada aastat. Teisisõnu, sada generatsiooni on inimeste poolt üles kasvatatud ja aretatud. Inimestel ulatub sada generatsiooni ligi kahe tuhande aasta taha, Kristuse aegadesse. Sama hästi võiks väita, et lehmad ja sead on metsloomad.“

Põlluaasa sõnul on ekslik arvata, et toetades karusloomakasvanduste keelustamist, jääksid selle nõudjad rahule. „Järgmisena ei ela nende meelest ka teised koduloomad nagu lehmad, sead, lambad, kanad oma liigiomast elu. Küllap hakatakse sama loogika alusel mõtlema üleüldse loomse toidu keelustamisele.“

Põlluaasa sõnul pole mõeldav ära keelata ja likvideerida tervet majandusharu enne, kui ei suudeta välja pakkuda, mida karusloomade kasvatajad peaksid alternatiivselt tegema, et tagada sissetulek endale ja peredele, kuidas kompenseeritakse nende poolt juba tehtud investeeringud ning kuidas tagada tööhõive kõikidele neile, kes otseselt või kaudselt selle majandusharuga on seotud.

„Kes korvab riigile saamatajääva maksutulu ja täidab tekkiva augu nii kohalikus kui riigieelarves?“ küsib Põlluaas ja märgib, et Soomes on karusloomakasvatuse käive ligi viissada miljonit eurot, Poolas 400 ja Taanis 800 miljonit eurot. „Ka Eestile võiks see olla märksa olulisem majandusharu, sellel on suur ekspordipotentsiaal ja kasvuruumi oleks tohutult. Seda enam, et asume karusloomakasvatamise jaoks suurepärases kliimavööndis.“

Põlluaasa sõnul on lihtne ja primitiivne kõike keelata. „Palju olulisem on näha laiemat pilti, sealhulgas majanduslikku ja sotsiaalset poolt. Keelustamisega ei paraneks karusloomade heaolu, vaid sellega teeksime Eesti majandust kahjustades turul ruumi oma konkurentidele teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujalt maailmast. On äärmiselt rumal ja lühinägelik raiuda oksa, millel ise istume,“ ütleb Põlluaas.

„Siinkohal tahan kindlalt ümber lükata ka eelnõu esitajate toodud küsitluste andmed, mille põhjal olevat valdav osa elanikkonnast teravalt karusloomakasvatuse vastu. See ei vasta tõele. Värskeim Turu-uuringute AS poolt käesoleva aasta märtsi lõpus läbiviidud uuring kinnitab, et 69% eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks juhul kui see vastab kõikidele nõuetele. Ja ta vastab sellele. Keelustamise poolt oli vaid 21% vastajatest.“

Põlluaasa sõnul on karusloomakasvatajate eelnõu ka kahepalgeline. „Kui Konservatiivne Rahvaerakond esitas eelmisel aastal eelnõu loomade religioossetel eesmärkidel tapmise keelustamiseks, mis toimub aeglaselt, eriti julmal, valulikul ja piinaval viisil, siis hääletati see maha. Selle taustal peaks olema eriti piinlik rääkida seoses karusloomakasvatusega enda eetilistest mõõtmetest ja eesmärkidest.“

Karusloomakasvatuse keelustamist taotlenud seaduseelnõu algatasid 14 saadikut: Barbi Pilvre, Marianne Mikko, Hardi Volmer, Hannes Hanso, Rainer Vakra, Inara Luigas, Heimar Lenk, Lauri Luik, Heidy Purga, Eiki Nestor, Oudekki Loone, Jaanus Karilaid, Eerik-Niiles Kross ja Liina Kersna.

UU