Madison: Euroopa Komisjoni tagasinõude peab maksumaksjatele hüvitama president Ilves

Toomas Hendrik Ilves

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ütleb, et Rahandusministeerium peab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu president Toomas Hendrik Ilvese äriühingult Ermamaa sisse nõudma summa, mille maksmist taotleb Euroopa Komisjon eesti maksumaksjalt ehk Rahandusministeeriumilt.

„Rahandusministeerium tuvastas auditis, et president Ilvese ettevõte pidanuks tagastama sellele eraldatud 190 000 toetusrahast 19 000 euro asemel 171 000 eurot. See oli EAS-i jäme viga, mille eest vastutas Riigikogu Kantselei hilisem direktor Maria Alajõe. Nüüd, mil Euroopa Komisjon küsib Rahandusministeeriumilt tagasi 128 500 euroraha, mis kulus president Ilvese äriühingu toetamiseks ehk presidendile isikliku kodu ehitamiseks, peab ministeerium selle nõude igal juhul pöörama otse Toomas Hendrik Ilvese jätkuvalt tegutseva osaühingu vastu. See on põhimõtteline, sotsiaalse õigluse küsimus,“ on Madison veendunud.

Ta lisas, et ajal, mil Eestile eraldatud euroraha jagavad asutused PRIA, KIK, Innove või EAS teevad nö tavaliste ettevõtjate elu bürokraatia ja tähenärimisega põrguks, käitusid ametnikud vabariigi esipaarile kuulunud äriühinguga põhjendamatult leebelt.

„See andis selge signaali, et Eesti valitumatest valitumad võivad ristiisalikult ülejäänud maksumaksjaid lüpsta. Selline suhtumine oleks võinud jääda 1990ndate aastate algusse, mitte kerkida esile 21. sajandi Eestis,“ märkis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison.

Toona evelin ja Toomas Hendrik Ilvesele kuulunud OÜ Ermamaa sai 2006. aastal EAS-i vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondidest toetust projektile, mille kogueelarve oli 380 785,60 eurot, sellest toetus oli 190 392,80 eurot. Projekti eesmärk oli Ilvese kodutalust turismitalu arendamine. Seoses OÜ Ermamaa tollase osaniku ja juhatuse liikme Evelin Ilvese abikaasa Eesti Vabariigi presidendiks saamisega peatati 2007. aastal EAS-i juhatuse otsusega projekti sihipärase kasutamise kohustus kuni presidendi ametiaja lõpuni.

Toetuse saaja palvel tegi EAS-i juhatus 30. märtsil 2012 uue otsuse, et toetuse saajal tuleb EAS-ile maksta tagasi toetusest 10%, kui turismitalu arendamisega ei jätkata. Pärast presidendi ametiaja lõppu kohustaski EAS Ilvest maksma Ärma turismitalu arendamiseks saadud 190 000 eurosest toetusest tagasi 10 protsenti ehk veidi üle 19 000 euro, mida too ka kohe tegi.

Rahandusministeeriumi audit leidis aga, et 2012. aastal tehtud otsus nõuda tagasi 10% toetust oli langetatud valedel õiguslikel alustel ja tegelikult oleks pidanud sisse nõudma 90% summast ehk 171 000 eurot. Tänavu jaanuaris otsustaski EAS-i juhatus pärast kolm kuud kestnud analüüsi lugeda abikõlbmatuks 90 protsenti toetusest ja maksta see tagasi, kasutades selleks EAS-i vaiete fondi raha. See tähendab, et lisaks Ilvese poolt makstud 10% pidi veel eesti maksumaksja rahast katma 80% ehk 152 000 eurot.

Vaiete fondi rahastatakse Eesti riigieelarvest, mitte eurorahast. “EAS-ile on riigieelarvest eraldatud vahendid, mida saame kasutada olukordades, kus oleme rakendusüksusena eksinud,” ütles tänavu veebruaris selle kohta EAS-i ajutine juht Sille Talvet-Unt.

Tagasinõutav 171 000 eurot jaguneb omakorda EL-i toetuseks (75%) ja Eesti riigi poolt sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditeks (25%). Tagasi peab riik arusaadavalt maksma EL-i osa ehk 128 515,14 eurot. Kuna Ilves maksis ise 10%, on ka EL-ile makstavast rahast tegelikult 14 250 eurot tema tasutu, mis siiani pole lihtsalt komisjonini jõudnud.

Kommentaarid