Politico paigutab Baltimaade põllumehed EL-i uue eelarvekava võitjate hulka

Lapsed Piirsalu Põllumajanduse OÜ laudas.Lapsed Piirsalu Põllumajanduse OÜ laudas.

Euroopa Komisjoni järgmises EL-i pikaajalises 1,279 triljoni euro suuruses eelarvekavas on väljaande Politico hinnangul olemas nii võitjad kui kaotajad, esimeste hulgas nimetab väljaanne ka meie põllumehi.

Üllatuslikult on põllumajandusvolinik Phil Hogan  paigutanud võitjate sekka põllumajandustootjad Eestis, Lätis ja Leedus, kes siiani olid Euroopa põllumeeste seas vaeselapse rollis. Kui paljud Lääne-Euroopa farmerid ja talunikud peavad arvestama toetuste vähendamist ligikaudu 4 protsendi võrra, siis Baltimaade põllumajandustootjad saavad täiendavalt juurde 13,6 protsenti.

Praegu annab Brüssel mõnede riikide põllumajandustootjatele, peamiselt Ida-Euroopa endistes kommunistlikes riikides, hektari kohta tunduvalt vähem toetusi, kui vanade liikmesriikide farmeritele, nagu Prantsusmaa ja Itaalia, kuna valem on tehtud madalamate maakasutuse ja tööjõuhindade alusel. Pidades silmas pikaajalisi kaebusi ebaõiglase põllumajanduspoliitika kohta, kavatseb Brüssel piirata põllumajandustoetusi jõukamatele riikidele ja anda rohkem raha kehvemas seisus olijatele.

Kaotajate hulka on Politico arvanud Austria, Hollandi, Taani ja Rootsi, kes hakkavad EL-i eelarvesse maksma tunduvalt rohkem — neilt oodatakse suuremaid sissemakseid, kuid nad kaotavad ka osa soodustusi. Austria kantsler Sebastian Kurz nimetas komisjoni ettepanekut “vastuvõetamatuks lahenduseks” ja teda toetas ka Hollandi peaminister Mark Rutte. Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson nimetab Euroopa Komisjoni otsust mõttetuks ja Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen kirjutas Twitteris: “Väiksem EL peaks tähendama väiksemat eelarvet!”

Euroopa sõjaväelised ringkonnad on väitnud, et tankide ja muu tehnika liigutamine Euroopa mandril võtab eriolukorras liiga palju aega ja Brüssel kavatseb eraldada 6,2 miljardit eurot oma Connecting Europe’i fondist infrastruktuuri täiustamiseks, et see rasketele sõjaväeveokitele sobivamaks muuta.

Briti teadlased seisavad Brexiti-järgselt silmitsi eurorahade kadumisega. Järgmine EL-i teadusuuringute programm Horizon Europe kasvab ligi 30 protsenti, samal ajal Ühendkuningriigi teadlased jäävad 2020. aastast täisliikmetena EL-i programmist välja; kui Suurbritannia jätkab assotsieerunud liikmena, peab ta sellesse maksma, kuid osaleda saab vaid mõnedes Horizon Europe’i osades. Praeguse programmiga Horizon 2020 on Briti teadlased võitnud 11 miljardit eurot ja seetõttu valitseb Euroopa liidus kahjurõõm brittide tulevaste kahjude suhtes.

Suurettevõtted, nagu näiteks Merck, Pfizer, Airbus ja Thalys, kes kuuluvad EL-i uurimisprogrammides osalevate ettevõtete hulka, on vaid mõned neist, kel on võimalik komisjoni plaanidest kasu saada. Brüssel kavatseb anda tööstusele Horizon Europe programmis silmapaistvama rolli kui see oli programmis Horizon 2020. Komisjonil on kavas eraldada miljardeid eurosid klastritele, kus tööstus teeb teadlastega koostööd sellistes küsimustes, nagu tervishoid ja kommunikatsioonid, mis aitavat lahendada Euroopa ees  seisvaid suuri väljakutseid. Valitsusvälised organisatsioonid väidavad, et programm annab eelised erasektorile.

Ühtekuuluvusfondide kärped, mis peaksid aitama vaesematel piirkondadel jõuda rikkamate tasemele, ei rõõmusta aga paljusid suurlinnu ja omavalitsusi. Selline rahastamine moodustab praegu ligikaudu kolmandiku ELi eelarvest. “Vähendades ühtekuuluvuspoliitikat 7 protsendi võrra, seab Euroopa Komisjon paljud regioonid raskesse olukorda,” ütles Euroopa linnade ja piirkondade nõukogu esimees Stefano Bonaccini. “2018. aasta hindade põhjal kujutab see 41 miljardi euro suurust kahjumit kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.”

Komisjon kavatseb 29. mail anda ühtekuuluvuse rahastamise kavade kohta üksikasjalikuma teabe.

Kommentaarid