Riikliku monopolettevõtte Eesti Energia populaarsus kõrgepalgalise tööandjana pole hea asi

Eesti Energia muutub Eestis üha enam monopoolseks ettevõtest, mis turgu kõhu alla kaapides hakkab ka hindu omatahtsi sättima.

Raha kohta ütlevad inimesed ikka, et sellega on nagu kalaga — kui võtad kätte, jääb lõhn igal juhul käte külge.

See arvamus tuleb meelde, kui vaadata BNS-i uudist, et uuringufirma Kantar Emori igakevadises tööandjate maine uuringus hoiab viiendat aastat järjest esikohta Eesti Energia. Esiviisikusse kuuluvad veel Tallink, Skype, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Viking Line. Skype, mis jäi eelmisel aastal napilt esiviisikust välja, tõusis viie parima hulka Tallinna Sadama asemele.

“Tööandjatena on atraktiivsemad riigi omanduses olevad suurettevõtted, inimesed hindavad nende stabiilsust ja pakutavat kindlustunnet. Uuringus osalejad eeldavad, et neil on piisavalt raharessursse heade palkade maksmiseks ning põnevate projektide tegemiseks. Lisaks Eesti Energiale ja RMK-le on üha ahvatlevam töökoht ka Eesti Raudtees, aktsiaseltsis Tallinna Vesi või Omnivas,” ütles Kantar Emori uuringuekspert Lele Aak.

Uuringuekspert on kümnesse pannud — Eesti madalate palkade puhul soovivad inimesed ikka minna riigiettevõtetesse, kus riik liigutab suuri rahasid ja seetõttu saavad ka töötajad kõrget palka. Head meelt võiks tunda erakapitalil põhinevate Skype ja laevafirmade üle, aga ettevaatusele sunnib see, et nimekirjas on ka kehva mainega nn “ussitavad” riigiettevõtted. Inimeste koondumine neisse tähendab riigiaparaadi paisumist, uute ametnike teket ja bürokraatia lisandumist. Kuigi Eesti Energia ja RMK toodavad otseselt väärtust ehk elektrienergiat ja puitu, on nad osa riigisüsteemist, mille kõrgepalgalised ametikohad närivad tegelikult ühiskonda seestpoolt.

Näiteks Eesti Energia annab alatasa teada suurest kasumlikkusest, aga samas haarab riigi energeetikapoliitikas üha enam monopoli rolli, olles ka tavatarbijate seas halvas nimekirjas —inimestele ei mahu näiteks pähe, kuidas arvel võib võrgutasu olla kõrgem kui reaalselt tarbitud energia eest makstav tasu. Nad tunnetavad, et riiklik monopolfirma mängib hindadega omatahtsi. EE on oma hinnapoliitikasse peitnud päris palju nn varjatud tasusid, lisaks on selle firma kaudu maksumaksja raha liikunud kahtlastesse Utah`ja Jordaania projektidesse — kogu Eesti Energia tegevus pole läbipaistev, vaid näibki pillavalt kulutava ja samas klientidelt palju nõudvana.

Samamoodi on ka Riigimetsa Majandamise Keskusega, keda süüdistatakse lageraietega ülepingutamises, mille taga on valitsuse soov pumbata metsaraidest saadavat raha eelarveaukude täitmiseks. Ilmselt on selles ka omajagu tõde, sest kuhu ikka võimulolijad rahapuudusel vaatavad, kui mitte enda käsutada olevate metsarikkuste poole. Mitmed RMK töötajad on vihjamisi teada andnud, et neile ei meeldi firma maine langus ja nad ei tahaks olla metsade hävitamises süüdistatavad, kuid nad ei saa isegi oma seisukohta välja öelda, kui see ei ühti juhtkonna omaga. Kuna aga palgasüsteem on seal tänu rahavooludele paigas, siis on inimesed igal juhul lojaalsed.

Väidetavalt on 80% inimestest esmaseks motivatsiooniks raha, seega minnakse tööle sinna, kus seda liigub. Riiklik süsteem, mis pumpab raha nii ettevõtjatelt kui kodanikelt ja jaotab seda vastavalt võimukandjate suvale, pole jätkusuutlik tööandja, nagu pole ka monopoolse seisundiga riigiettevõtted. Eesti võiks rõõmustada siis, kui Eesti Energia koha võtaks üle Skype või mõni teine riigist sõltumatu eraettevõte.

Kommentaarid