03.05.2018
Kui peaminister Jüri Ratas käib ise kaubanduskeskustes vähihaigetele raha kogumas, siis pole lootagi, et riik suudaks normaalse tervishoiu tagada.
EKRE on korduvalt osutanud sellele, et Jüri Ratase valitsuse väidetavad saavutused on tingitud maailma majanduse kõrgseisust, mis paraku hakkab taas allapoole libisema. Nüüd kinnitab seda ka Euroopa Komisjon.
Eesti majanduskasv peaks pärast möödunud aasta 4,9 protsenti aeglustuma tänavu 3,7 protsendile ja 2019. aastal veel 2,8 protsendile, teatas Euroopa Komisjon kevadises majandusprognoosis.
Komisjon märkis, et mulluse kasvu taga olid peamiselt suurenenud investeeringud, aga ka välisnõudluse suurenemine. Eratarbimise kasv oli aga aktsiisimäärade tõusu tõttu tagasihoidlikum. Eesti tänavuse ja tulevase aasta kasvumootoriteks peaks samuti olema välisnõudluse suurenemine ning sisetarbimine.
Piirikaubanduse negatiivset mõju on märgatud ka Euroopa Liidus. Eesti väljavaates toodigi pettumust valmistavana välja just mullused aktsiisilaekumised, mis olid piirikaubanduse hoogustumise tõttu oodatust väiksemad.
Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis, vastavalt 1,3 protsenti 2018. aastal ja 0,9 protsenti 2019. aastal. Nominaalselt peaks eelarve aga pärast mullust 0,3 protsendist puudujääki tänavu tasakaalu jõudma ning 2019. aastal olema 0,3 protsenti ülejäägis.
Tööpuuduse määr võib Eestis käimasoleva töövõimereformi ja oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu kahel järgneval aastal tõusta, vastavalt 6,0 protsendini 2018. aastal ja 6,3 protsendini 2019. aastal. Eesti inflatsioonimäär ületab euroala keskmist, küündides tänavu 3,7 protsendini ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 2,9 ja 2,5 protsendini. See on peamiselt tingitud aktsiisimäärade tõusust ja kõrgetest toormehindadest maailmaturul.
Kartellierakondade valitsus on tavapärasest suuremat maksutulu ja laekumisi eelarvesse seostanud enda tehtuga, kuigi sotsiaal- ja käibemaksu laekumise kasv on tingitud just välisnõudluse suurenemisest Eesti eksporttoodetele ja sellega seonduvast tööhõive kasvust.
EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on tegelikult globaalne majanduskasv ka Eesti endaga kaasa tõmmanud ja tänu sellele on järgnenud ka mõnede maksude prognoositust suurem lisalaekumine, mille valitsus kirjutab enda arvele. Valitsuse õõnsad eduraportid vaatavad mööda sellest, kuidas 100 miljonit eurot on kaotatud Läti piirikaubandusele ja teist samapalju Soome turistide ärakukkumisele.