Vastuolulise Rail Balticu trassi teele kuhjuvad üha uued küsitavused

Meeleavaldus “Pettusega ehitatava Rail Balticu vastu“.

Nagu oleks veel vähe Ernst & Youngi auklikust tasuvusuuringust, nüüd on saanud kinnitust ka see, et Rail Baltic ei pruugi lagunevalt Euroopa Liidult rahalist kosutust täiel määral saada.

Rail Balticu elluviimiseks loodud ettevõtte RB Rail tegevjuhi Baiba Rubesa sõnul on raske ennustada, mis määral projekt pärast Brexitit Euroopast rahastust saab, vahendab BNS.

Rubesa sõnul liigub Euroopa Liit Brexiti valguses uude rahastamise ajajärku. “Kui Brexit aset leiab, siis arvan, et see muudab Euroopa Liidu tavapärast toimimist, seega näeme vaeva, et säilitada projekti staatus prioriteedina,” ütles Rubesa portaalile Euronews. “Kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – lihtsalt ei suuda üksi midagi sellist endale lubada.”

“On üpriski tõenäoline, et rahastus jätkub, sest see on prioriteetne projekt, millega luuakse üks puuduvatest lülidest Euroopas,” jätkas ta. “Aga siis tekib küsimus: mis määral rahastatakse ja mis ajaperioodi vältel seda tehakse.”

Teiste probleemidena tõi Rubesa veel välja Balti koostöö ja keskkonnaprobleemid, näiteks loomade ülekäikude loomine Eestis. Rubesa märkis veel, et ehitus peaks plaanide kohaselt algama 2020. aastal.  Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini.

Perioodil 2014-2020 otsustas Euroopa Liit eraldada projektile 1,2 miljardit eurot ning hiljem veel omakorda 110 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on esialgsel hinnangul 5,8 miljardit eurot. Projekt peaks valmima 2026. aastal.

Rail Balticu projekt käriseb kõigist õmblustest, kuid Eesti valitsus teeb endiselt näo, nagu kõik oleks kõige paremas korras, kuigi õhus on hoiatus, et Eesti riik saab enda kaela raha neelava monstrumi, mille kasutegur riigile on väike.

Kommentaarid