17.03.2016
anti
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, õigusteadlane Anti Poolamets kutsus ETV saates „Foorum“ üles liituma abipolitseinikega, et üheskoos vastu astuda jultunuks muutunud kurjategijatele. Samuti hoiatas Poolamets ühiskonna pehmostumise eest ning soovitas vangid tõhusamalt tööle rakendada.
„Skandaalsed juhtumid Tartus näitavad, et kurjategijate jultumus ja häbematus avaliku ruumi domineerimisel ja isegi ülevõtmisel on jõudnud sellisesse punkti, kus kodanik tõepoolest reageerib ärrituse ja pettumusega,“ ütles Poolamets „Foorumis“, kus sel korral arutleti kuritegevuse ja kriminaalpoliitika üle.
„Abipolitseinikuna näen ühe lahendusena, et astuge abipolitseisse. Praegu on see asi väga edukalt käima läinud, koolitused on väga head, abipolitseinikud on väga entusiastlikud, teevad tuhandeid töötunde. Näiteks abipolitseinike kogu juht Deiv-Tom Tõnsing tegi ühel aastal 1200 tundi vabatahtlikku tööd, mis on muljetavaldav.“
Poolamets sõnul oleks suur abi, kui praegusest tuhandest abipolitseinikust saaks ühel päeval kaks tuhat. „Siis muutuks ühiskondliku mõtlemise üldine kvaliteet, mis jõuaks igasse alevikku ja valda, sest abipolitseinik on kohalik eestvedaja. Nii me parandame sekkumiskultuuri, et me ei peaks enam ootama seda ühte telefonikõnet, kas keegi helistab, kui kallale tullakse.“
Anti Poolamets avaldas arvamust, et kuritegevuse hetkeseisu ilustatakse. „Me ei saa mängida Islandit või Norrat, kui oleme kohati nagu Tambovi oblast. Kui kuritegevus on agressiivne ja kurjategija on jultunud, siis me peame sellest lähtuma.“
Tema hinnangul on üks põhjus kurjategijate ülbuse kasvamisel on liiga palju tingimisi karistusi. „Miljoneid varastanud suurkorruptantide tingimisi karistamine langetab üldist moraali. See kehtib ka teiste kuriteoliikide kohta. Kui mõnele kurjategijale määrata kolm kuud reaalset vanglakaristust, siis saab ta maigu suhu ega taha enam vanglasse sattuda. Pehmus algab tihti juba koolist, kus puudub distsipliin, kus õpilasel on ainult õigused. Kui Euroopa ei suuda oma avalikku ruumi kontrollida, kui ühe ööga ahistatakse tuhandet naist, siis see on kriis, see on euroopaliku pehmomõtlemise kriis ja Eesti ei pea sellega kaasa minema. Miks me ei võiks surmanuhtluse teemat uuesti debatti tagasi tuua? Kui Narvas Varvara mõrvajad ükskord üles leitakse, miks me ei võiks seda arutada?“
Poolamets ei ole nõus kriitikaga, et surmanuhtlus ei kuulu läänelikku kultuuriruumi. „USA-s on surmanuhtlus täiesti olemas ja USA kuulub läänelikku kultuuriruumi. Breiviki juhtum ja Pariisis 130 inimese mõrvamine terroristide poolt näitavad, et kriis on olemas ning Euroopa peab taastama surmanuhtluse debati. Väga võimalik, kui sellised õudsed kuriteod Euroopas jätkuvad, siis võib Euroopa ise oma suhtumist muuta.“
Anti Poolametsa sõnul aitaks Eesti karistuspoliitikat tõhustada see, kui karistust kandvad kurjategijad suudetaks vanglas paremini tööle rakendada.
„Vanglatööstus suudab neist tööle panna vaid mõnisada. Kui vangide tööhõive oleks kõrgem, siis saaksid ohvrid palju rohkem hüvitisi ja vange saaks paremini taasühiskonnastada. Praegu maksame vangide ülalpidamiseks üle tuhande euro kuus, aga suur osa ei tee neist vanglas mitte mingit tööd.“
UU
Foto: ekraanitõmmis