Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Henn Põlluaas: presidendi kõnes oli rahvuslikke momente, kuid valdavaks jäi globalistlik vaatenurk

-
25.02.2017
Laadime sisu...

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikme Henn Põlluaasa sõnul sisaldas president Kersti Kaljulaidi kõne vabariigi aastapäeval liiga palju taunimisväärset globalistlikku maailmavaadet.

“President Kaljulaid ütles oma kõnes, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi,” kirjutas Põlluaas Facebookis. “Jah muidugi, kuid see on vaid üks eeldustest väga paljude seast. Tunnustamisest üksi ei piisa. Mina tunnustan näiteks ka soome keelt, kombeid ja väärtusi, sakslaste, prantslaste, inglaste, lätlaste omi ja nii edasi. Kes ma selle definitsiooni järgi siis olen? Kuidagi naiivne on selline eestlaseks olemise seletus. See on multikulturaalne, globalistlik ja juuretu lähenemine, mis haakub Kaljulaidi kunagi varem väljaöelduga, et eestlane on ka iga e-residentsuse omanik. Kas on ikka tõesti?!”

Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeval peetud kõnes, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab eesti keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks – ja saavad ka ülejäänud. Kaljulaidi sõnul saab seadusesse kirjutada, kuidas saada Eesti kodanikuks – kuid mitte seda, mil moel saada osaks Eesti rahvast.

“Kui me seda prooviksime, lõpetaksime totalitaarses ühiskonnas, mis on meie kommete hoidmise nimel hävitanud meie vabadused. Mitte kõike seda, mida me oma komberuumis ei soovi näha, ei saa me ära keelata. Ka sellega hävitaksime lõpuks omaenda vabaduse. Mitte kõiki neid, kes tahavad siin elada, ei saa me teha eestlasteks. See ei peakski olema meie eesmärk. Niimoodi hävitaksime eestluse,” ütles Kaljulaid oma kõnes.

Riigipea sõnul ta mõistab, et valdav osa eestlasi tahab hoida oma komberuumi kiivamalt kui seda tehakse paljudes Lääne-Euroopa riikides. “Suurem osa meist ei ole valmis elama multikultuurses ühiskonnas, kus eesti kombed poleks selgelt tähtsamad teistest. Riigid, kes meie arvates on kaotamas oma identiteeti juurde tulijatele, on meist edukamad olnud just ühtse keeleruumi kujundamises, isegi kui neil on olnud meist palju vähem soovi kaitsta oma komberuumi. Keelekeskkonda kaasamine toimib läbi lasteaia ja eelkooli, läbi loomuliku täiskasvanu ja lapse vahelise suhtluse,” rääkis Kaljulaid.

“Siin elavad teised rahvad ei ole meist oma kommetelt suurt erinenud. Maailmas on rahvaid, kelle arusaam ühiskonnast erineb meie omast radikaalselt. See ei tähenda, et sealt tulnuil poleks Eestis kohta, saabugu nad siia sõja eest pakku või töörändajaina. Me peame suutma sõnastada, mida me neilt ootame selleks, et koos toimida Eesti ühiskonnana,” ütles Kaljulaid.

Tema sõnul ei saa komberuumi hoidmine olla üksik kursus, mis õpetab lisaks keelele austama siinse ühiskonna vabadusi ja neid mitte omal initsiatiivil kitsendama – see on lihtsalt eeldus, miinimum.

“Komberuumi tagab meie pidev valmidus meenutada meile olulisi väärtusi. Komberuumi kaitsmise osa peab olema ka lugupidamine teiste tavade vastu, kuid ainult piirini, kus need ei hakka meie komberuumi ahistama,” selgitas Kaljulaid enda kõnes. “Komberuumi kirjeldamine ongi keeruline, lõpuks ei ole me ju homogeensed Eesti asja ajamise robotid. Meil endilgi on erinevad kombed, erinevad ootused elule ja erinev maailmavaade. Aga kuna me nähtavasti ei ole valmis multikultuurseks ühiskonnaks, siis peame suutma sõnastada oma, Eesti oma. Peame suutma seda kirjeldada ning järjekindlalt ning delikaatselt õpetada.”

BNS-UU