Ajalugu

Ando Tulvik: Hoidkem rahva ajaloolist mälu!

25. märtsil 2017 möödus 68 aastat märtsiküüditamisest, inimsusevastasest kuriteost Eesti, aga ka Läti ja Leedu rahva vastu. Moskva kommunistliku terrorirežiimi genotsiidiakt meie rahvaste vastu pandi toime Stalini isiklikul juhtimisel. Väljasaatmisele kuulusid tegusamad meie hulgast, keda punarežiim nimetas natsionalistideks, kulakuteks, metsavendadeks, riigireeturiteks jne. Eri allikail küüditatute arv varieerub. Ühtedel andmetel saadeti nn eriasumisele Eestist 21 570 inimest. Noorim neist oli kolme päevane imik, vanim 95 aastane naine. Sihiteadlikult Siberi karmimatesse piirkondadesse saadetuist suri asumisel ligi 15 protsenti. Küüditamise eest õnnestus Eestis varjuda 10 357 väljsaatmise nimekirjadesse kantud isikul. See ei olnud aga pääsemine. Nad muutusid koduta ja julgeolekuorganite poolt tagaotsitavateks. Kokku küüditati Balti riikidest operatsiooni ,,Priboi’’ ehk ,,murdlaine’’ käigus üle 92 tuhande inimese, küüditajaid oli ligi 76 000. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Nagu meile teada, on juudi rahva vastu II maailmasõja käigus holokaustis osalenuid otsitud, jälitatud, kohtu alla antud jne. kogu sõjajärgse aja. Küüditamisoperatsiooni läbiviijaid aga autasustati ordenite ja medalitega ,,lahinguliste teenete’’ eest. Vanasõna ütleb: ülekohus ei seisa kotis. Ükski vale, relva ja vere hinnaga kokku pandud impeerium ei ole ajaloos püsima jäänud. Küüditamise eesmärk oli külvata inimestes ebakindlust ja hirmu, nii oli uuel okupatsioonivõimul end kergem kehtestada. Küüditamine lahutas inimesed kodumaast, tihti ka perekonnast. Nad määrati sunnitööle ning allutati ideoloogilisele terrorile. Viimane tähendas lahti ütlemist oma kodumaast, tõekspidamistest, kultuurist, rahvusest-venestamisest Nõukogude Liidu kodanikuks saamise sildi all. Arvestades, et eelnimetatud koletust kuriteost on möödunud pea inimpõlv, me oleme taastanud oma riigi, peame eluga edasi minema ja lähemegi. Aga me ei saa ega tohi meie rahva vastu toime pandud kuritegusid unustada. See on üks osa meie ajaloolisest mälust, meie identiteedist. Raadio ja televisioon teevad siin tänuväärset tööd. Käesoleva aasta 25. märtsi uudistes leidsid kajastamist mälestusüritused Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Kohtla-Järvel jm. Tallinna üritusel osales EKRE noortekogu ,,Sinine Äratus’’. Eesti Konseratiivse Rahvaerakonna volikogu liikmed asetasid pärja küüditatute mälestuskivi juurde Paides. 68 aastat tagasi toimunut meenutas erakonna esimees Mart Helme. Pärg asetati ka EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna nimel aseesimehe Arvo Imsi poolt. Meie riigi ja rahva huvidele vastavaid otsuseid saab teha ainult Eestimaa ajalugu tundes ja kogemustega arvestades. Seetõttu on oluline, et ka järgnevad põlvkonnad teaksid, mida eelnevad põlvkonnad on üle elanud. Eestimaad eri aegadel valitsenud võõrvõimud on püüdnud meie ajalugu moonutada neile sobivas suunas, lähtudes põhimõttest-tõde on nii kallis asi, et selle valvel peab seisma ka vale. Kuid rahva seas on levinud ütlemine: tõde tõuseb ja vale vaob. Mõistagi ei ole ühegi rahva ajalugu kannatuste rada. Eesti jaoks on eriti tähtis omariikluse toonud Vabadussõda. Oluline on rahva ajaloolist mälu hoida ja meelde tuletada. Möödunud aasta võidupäeval, 23. juunil korraldas EKRE Järva-ja Viljandimaa ringkonna juhatus esimees Rein Suurkase eestvõttel austusavaldused ja pärgade paneku Eesti Vabadussõja mälestusmärkide juures Viljandis, Paides, Tõrvas, Karksi-Nuias, Järva-Jaanis, Kärstnas, Peetris ja Müüsleris. Viljandis kõneles küüditatute mälestuskivi juures Järva-ja Viljandimaa ringkonna juhatuse liige Aare Pällin. Aktiivne vastukaja näitas, et see läks rahvale korda. Nagu ütles vana Kalev meie rahvaeeposes: käi kindlalt, nõua õigust, aeg annab arutust! Ando Tulvik, EKRE volikogu nig Järva-ja Viljandimaa ringkonna juhatuse liige    

Loe edasi

J. Edgar Hoover – FBI salapärane direktor

FBI loodi 29. juulil 1908 justiitsministeeriumi alluvuses oleva nimetu uurimisbüroona, kuhu kuulus 34 agenti, kuid tollal kartis Kongress, et sellest võib saada mingisugune riiklik politseiteenistus.

Loe edasi

Mälestati Tallinna märtsipommitamise ohvreid

Tallinnas toimusid neljapäeval 9.märtsil märtsipommitamise meenutuseks mitmeid üritused.

Loe edasi

Henn Põlluaas: Riigikogu peaks vabadussõjalased rehabiliteerima

Riigikogu peaks mõistma hukka president Konstantin Pätsi kunagised põhiseadusevastased sammud ja rehabiliteerima vabadussõjalased, ütles EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas Riigikogu õiguskomisjoni avalikul istungil, kus arutati vabadussõjalaste rolli Eesti ajaloos ja nende võimalikku rehabiliteerimist.

Loe edasi

Meenutusi Itaalia vabamüürluse ajaloost: Loož P-2 ja Roberto Calvi

Vabamüürlus on juba pikka aega mänginud rolli Itaalia poliitikas. 19. sajandil tegi salajane võrgustik ning kiriku ja vaimulike eesõiguste eitamine sellest täiusliku relva Itaalia rahvuslusele, mis kulmineerus kogu maa ühendamisega.

Loe edasi

Watergate`i afäär 45

45. aastat tagasi viis Nixon USA Vabariikliku partei moraalsesse pankrotti. Watergate oli enne Bill Clintoni ametiaega suurim poliitiline skandaal.

Loe edasi

Veelkord Pätsist ja temale planeeritavast ausambast

Käesolevat artiklit ei soovi avaldada peavoolu trükimeedia – otsustagu lugeja ise, mis põhjustel. Tunnistan ausalt, et käesolev kirjutis, ehkki objektiivsusele apelleerides, on protestiarvamus.

Loe edasi

Clintonid: karjääripoliitikutest skandaalne presidendipaar

20. sajandi suurim poliitiline skandaal oli seotud president Clintoni ja tema armupattudega. Bill Clinton oli ühtlasi esimene president, kes anti Senati kohtu alla pärast Andrew Johnsoniga 1868. aastal aset leidnud skandaali. Huvitaval kombel süüdistati Johnsonit nagu Clintonitki abielurikkumises.

Loe edasi

Lahesõda 1991 kui maailma esimene meediasõda

1991. aasta Lahesõda oli sissejuhatuseks uut tüüpi sõjapidamisele, mida iseloomustasid hämmastav kiirus ja kõrgtehnika. Liitlased saatsid Pärsia lahe piirkonda ligi miljon sõdurit, keda ähvardasid mitmesugused ohud alates ekstreemsetest temparatuuridest kuni bioloogiliste, keemiliste ja teiste massihävitusrelvade ning Iraagi hirmuäratatavate okupatsioonivägedeni välja.

Loe edasi

Kenno Põltsam: 50 aastat Ronald Reagani poliitilist kooli

Äsja möödus 50 aastat sellest, kui Ronald Reagan asus California kuberneri ametikohale. Jah mõelda vaid, juba 50 pikka aastat.

Loe edasi