Ajalugu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige Jaak Tamm: Kuidas sünnivad müüdid?

Sellist alapealkirja kandis osa Trivimi Velliste esseest „Pätsi paradoks ehk äraleppimine ajalooga“, milles Ta kutsub ülesse Toompeale Kuberneri aeda Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks püstitama mälestusmärki Konstantin Pätsile (vaata Postimees, 3. september, AK, lk. 4-5).

Loe edasi

Ilmus Olev Tederi uus sõjaajaloo raamat: “Müstiline Kikka lahing”

Kui palju me teame eestlaste sõjaajaloo parimate poegade kangelastegudest? Näiteks muinaskangelasest Lembitust või neljast Jüriöö ülestõusu juhist – Eesti kuningast.

Loe edasi

Kenno Põltsam: Mida tõi endaga kaasa Soome kuiv seadus aastatel 1919 kuni 1932

Alkohol on eksisteerinud tsivilisatsiooni algusest peale ning seda teemat tuleb käsitleda läbimõeldult. Sellepärast toon lugejatele ühe näite eelmise sajandi läbikukkunud projektist, millest võib rääkida väga pikalt, ent koostasin ülevaate, mis paneb igat Eesti inimest mõtlema ja arutlema kuidas me peaksime midagi reguleerima?

Loe edasi

Henn Põlluaas: Pätsu asemel väärivad ausammast Eesti Vabadusvõitlejad

Seoses Eesti Vabariigi 100 juubeli lähenemisega on aktiviseerunud isikud ja nende esindatavad organisatsioonid, kes soovivad tähtpäeva puhul püstitada ausammast Konstantin Pätsile, kahtlemata teenekale, kuid vägagi vastuolulisele Eesti riigijuhile.

Loe edasi

Kalle Mälberg: Pätsi monument Adaverre?

Kui ahned ametnikud viinajoomist liialt segama kipuvad võib rahvas pühade hiite ja surnud suuruste ausammaste najal mässu õhutama hakata.

Loe edasi

Henn Põlluaas: riik ignoreerib maailmasõja veteranide panust iseseisvusse

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kirjutab enda blogis, et riik ei tunnusta panust, mille Teises maailmasõjas võidelnud sõdurid andsid Eesti iseseisvuse taastamisse.

Loe edasi

Andres Raid: Jürgenson ja Joamets

Meil osatakse oma ajalugu ja inimesi, ka juba ammu kadunukesi, hinnata. Väidetavalt neid mäletatakse ja nad on meie rahvuslik aare. Kas ikka on ja mille alusel langetatakse valikuid?

Loe edasi

Läänemaalt leiti haruldane Rooma münt

Läänemaalt Kabeli külast leiti Rooma münt, vahendab Maaleht. 2015. aasta kevadel võttis kohalik maaomanik ühelt ilma loata tema kinnistul viibivalt metallidetektoristilt ära kulunud Rooma mündi ning edastas selle muinsuskaitseametile. Ajaloolase Risto P. Kooviti hinnagul on tegemist Marcus Aureliuse (161–180) või Lucius Veruse (161–169) aegse sestertsiga. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Arheoloog Mauri Kiudsoo sõnul on just viimastel aastatel on tänu metallidetektorite kaasabil tehtud leidudele Eesti teaduskollektsioonidesse ja muuseumidesse hakanud tasapisi laekuma Rooma münte, mis osutavad kontaktidele Läänemere kaguranniku piirkonnaga. Kuigi ka Lääne-Eestist on viimastel aastatel saadud õige mitmeid Rooma münte, on tänapäeva Läänemaa territooriumi arvestades jäänud ainsaks tõsikindlaks leiuks Kalju külast juba 1939. aastal avastatud eksemplar. Kabeli külast leitud mündi näol on tegemist kultuuriväärtusliku leiuga, mis väärib säilitamist arheoloogilises teaduskollektsioonis.

Loe edasi

Olev Teder: Julius Kuperjanov 122 – tõeline Eesti rahvuskangelane väärib ausammast

11. oktoobril tähistame rahvuskangelase Julius Kuperjanovi 122. sünniaastapäeva. Vastav üritus toimub Tartus Raadi kalmistul teisipäeval algusega kell 11.00. Kangelase kalmul langetavad pea ja asetavad pärja ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad. Kahtlemata on ka täna õigus J.Kuperjanovi koolivennal R.Toomil, kes kirjutas kangelase 20-dal surmaaastapäeval (Uudisleht nr.18, 01.02.39): „…siis peame tänutundes tunnustama: ainult seesuguseid hundipoegi, nagu Kuperjanov, vajas siis meie riik ja rahvas ning seesuguseid vajame nüüdki ja alati – et olla vaba ja iseseisev.“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Leitnant Kuperjanovi nimi on paljudes ajaloolistes ülevaadetes kuni tänase päevani kahjuks seotud mitmete ebameeldivate seikadega. Kes poleks kuulnud legende kuulsast Kuperjanovist, kes olevat Paju lahingus omade poolt maha lastud, kes auahnuse ning tormakuse tõttu hukutas hulga alluvaid, kes isepäisena ei kuulanud ega allunud ülemustele, kes tegutses ülbe karistaja või bandiidina, isegi mõisate röövijana? Kuidas te suhtute fakti, et Kuperjanov asutas küll Puurmanis partisanide salga, kuid teostas seal viibides nõukogude võimu? Aga just nõndamoodi teavitab 2007.a. Eesti koolidele kingitud Vabadussõja kaart, kus Puurmani valla ala, mida arhiivimaterjali kohaselt haldas leitnant Kuperjanov, on kaardile kantud vastase poolt vallutatud territooriumina. Taolisena on kaarti eksponeeritud alates Vabadussõjast.    Ajaloosündmusi võltsitakse alati mingitel konkreetsetel põhjustel, eriti seal, kus need puudutavad valusalt kõrgemat sinivereliste seltskonda. 1918.a. lõpu väike seltskond araverelisi kõrgemaid ohvitsere – Tartu linna punastele loovutajad lihtsalt ei saanud leppida faktiga, kus noor 24.a. südikas noormees ei allunud korraldustele taganeda Põltsamaale, vaid otsustas isepäiselt koos vabatahtlike abiga seista vaenlasele vastu eesliini kaevikus – Puurmani valla piiril ning kavatses hiljem omal algatusel suunduda isegi Tartu linna vabastama. Kellegi ohvitseri kadedus või viha tingiski sussedused kaardil, et võltsida fakte ning jätta Puurmani asupaik punaste meelevalda. Nii lihtsalt see käibki ja Kuperjanov nagu niuhti ajaloost pühitud. Õnneks on valel lühikesed jalad – kõnelevad mälestused, kõneleb arhiiv. Aga kuhu jäävad ajaloolaste kohustused, ajalooesteetika nõuded? Müütidelt ja ebareaalsuselt tuleks ju uurimise käigus eemaldada traditsiooniliste tõlgendusete kihid, niisamuti, nagu kõrvaldab restauraator pildilt hiljem pealemaalitu. Paraku jääb öeldu unistuseks ning puuduva lüli peavad täitma amatöörid – isehakanud ja sõltumatud ajaloo uurijad.   Arhiivi on kogutud küllalt tõhus materjal, mille sirvimine võtab tohutult aega. Eriti vaevarikas on see kellegi isiku puhastamiseks teda määrivast taagast. Leitnant Kuperjanovi mustamine algas juba paar päeva pärast Paju lahingut, samal päeval kui kangelane Tartus suri (02.02.1919.). Nimelt kutsus “Põhja Poegade” ülem, Valga operatsiooni juht, oberst Hans Kalm vabastatud Valgas enda juurde ajakirjaniku, kellele sisse sööta lugu verise Paju lahingu põhjustest. Valusalt valatud verega saavutatud võit nõudis põhjendavaid selgitusi ning tegelikule süüdlasele kaitsva “tulemüüri” ehitamist. Näitamaks valeütlusi ning pettust tõesetena palus oberst silmakirjalikult jätta ajakirjanikul informatsioon enese teada. Paraku oli ajakirjanikuks Kuperjanovi koolivend ja luuletaja H.Visnapuu, kes eelistas ausust valedele. Nii teamegi täna, kes algatas väälegendide loomise. Oma valede kinnituseks kirjutas oberst Kalm soome keeles J.Kuperjanovit süüdistava raamatu “Põhja Poegade retk”, mille Kalm kinkis 1921.a Tartu Ülikoolile. Sealt liikusid valed E.Laamanni 1923.a. kogumikku “Soomusrongide diwiis wabadussõjas I. Punaväe sissetungimine ja wäljatõrjumine”, seejärel K.Partsi “kas võit või surm” jne. Nõnda müüakse labast valet isegi täna raamatupoodides. Et väärlegendid on oma sisult üsna rumalad ega ühti kronoloogiliselt tõeliste sündmuste käiguga ning arhiivis piisav materjal, siis on tegeliku lahingutegevuse kajastamine asja kättevõtmise asi. Hiljuti avaldati Soomes ka leitnant Kuperjanovi viimane kiri ülemjuhataja Kalmile, mis keerab kogu senise peavoolu suunal kulgeva väärlegendide vankri kummuli kraavi.    Loe lugusid Julius Kuperjanovist: Paju lahing, Kuperjanovi kiri, Hundipoja surm, Isamaa Ajaloovihik 2011, Kuperjanovi pataljoni nimekiri 1918- veebruar 1919 jne. kodulehel Kellel on infot J.Kuperjanovi kohta või kelle esivanemad on teeninud Kuperjanovi pataljonis palutakse ühendust võtta meiliaadressil: olev@kuperjanov.ee

Loe edasi

Okupatsioonide muuseumis mälestatakse konverentsiga Ungari ülestõusu

Okupatsioonide Muuseumis Tallinnas peetakse laupäeval konverents Ungari 1956. aasta ülestõusu 60. aastapäeva mälestuseks. Konverentsi “Piirideta 1956. aastast” avavad Ungari suursaadik Vince Szalay-Bobrovnczky ja Ungari aukonsul Lõuna-Eestis István Bán. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Konverenstil esinevad Ungari ajaloolaste kõrval ka Enn Tarto, kes meenutab Eesti Noorte Maleva 1956. aastat ning ajaloolane Küllo Arjakas, kes peab ettekande Ungari 1956. aasta sündmuste mõjust Eesti ühiskonnale. Ungaris 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini kestnud ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Konverentsi korraldavad Ungari Instituut ja Mihály Munkácsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühing. Konverentsi läbiviimist toetab Ungari 1956. aasta vabadusvõitluse ja ülestõusu 60. aastapäevaks loodud mälestuskomitee. FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi