Ajalugu

Mart Helme: Vaeste kättemaks on islami radikalismi nägu

PEATÜKKE EESTI POLIITIKA AJALOOST:

Loe edasi

Edgar Savisaar 66! „Jeesus Vissarionovitš – Punatsõ pääga poisikõnõ“

PEATÜKKE EESTI POLIITIKA AJALOOST:

Loe edasi

Ülo Vooglaid: Kui Tartusse imbus imperialistlik mürk- Vladimir Jadov kui Eesti sotsioloogia Õpetaja

PEATÜKKE EESTI SOTSIOLOOGIA AJALOOST

Loe edasi

Kalle Mälberg: Valitsuse ametlik näidend Laeva soos ehk peatükke Eesti poliitika ajaloost

2001. aasta jaanuari lumevaesel, jäiselt hangunud talve õhtul, sõitis Eesti valitsus kooseisus põllumajandusminister Ivari Padar, majandusminister  Mihkel Pärnoja,  peaminister Mart Laar, jt., lisaks mõned nõunikud ja autojuhid, keskkonnaminister Heiki Kranichi algatusel Laeva sohu talvist ööbimist katsetama. Palupõhjal kamandati loodusemehed sauna kütma, varuti ninaesist valitsuse vahenditest. Ööbiti külmunud soos telkides, kuulati huntide ulgumist ja rüübati Pindi külas aetud metsakohinat nagu õndsatel metsavenna aegadel. Laupäeva karge hommik. Kerge lumekord kattis laukaid ja sookaelu. Sõitsime Kaido Müürsepa, Keskkonnauudiste kaameramehega, varahommikul Laeva filmimaks soosaarelt saabuvaid valitsusmehi. Sammusime mõned kilomeetrid kui nägime hõredate kuuskede vahel suuskadel ukerdavat  majandusministrit Mihkel  Pärnoja. Peaminister Mart Laar, taibukas, põikas kaamerat nähes kuuskede vahele. Keskkonnaminister Heiki Kranichi vibajas kuju kõikus lagedal, seljakott seljas, nagu kõrreke väljal, otse meie suunas tuikuda. Püüdsime ta kaamerasse.

Loe edasi

Ajaloolane Kalle Kroon: Karl Martellist, vihakõnest ja islami pealetungist Euroopale

Kui esitada küsimus, kas tänapäeval Euroopat tabanud islami pealetungis on midagi uut, siis ajaloolises perspektiivis tuleb vastata eitavalt. Ei  – antagonism kristluse ja islami vahel on eksisteerinud alati, ja esimene islami pealetungilaine tabas Euroopat juba aastail 700-800 Ibeeria poolsaare kaudu, mil islam oli endale kalifaatide kaudu allutanud maa-ala, mida tänapäeval tunneme Hispaaniana, ning valmistus Prantsusmaa kaudu vallutama kogu Euroopat. Ajaloost on teada, et islami pealetung pandi seisma 732.a. toimunud tuntud Poitiers´lahingus Franki riigi majordomus Karl Martelli poolt juhitud vägede ja Omajaadide islamivägede vahel. Tuntud on ka rüütlipoeemidest ennastsalgav nn. Rolandi laul. Võit ja islami pealetungi  peatamine Euroopasse kindlustati veelkordselt 737.a. saavutatud võitude kaudu, Hispaania alade tagasivõtmine kristlusele venis aga aastasadu ja jõudis lõpule alles kuninganna Isabella ajal 1491.aastaks.

Loe edasi

Okupatsioonimuuseum: naabrite arvamus ei peaks mõjutama muuseumi nime

Okupatsioonide muuseumi direktori Merilin Piipuu (pildil) sõnul ei saa muuseumi nime valides olla argumendiks Venemaa või teiste riikide arvamus, sest muuseum ei peaks oma tegevuses lähtuma poliitikast.

Loe edasi

Mart Helme: okupatsioonide muuseumi nime muutmine saadab maailmale vale sõnumi

Okupatsioonide muuseumi kava muuta oma fookust ja nimetada end ümber Vabamuks saadab välja vale sõnumi nii Venemaale, lääneliitlastele kui ka meie oma rahvale, leiab Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

Loe edasi
Arnold Rüütli intervjuu Raadio Vaba Euroopale

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees Arnold Rüütel räägib intervjuus Raadio Vaba Euroopale, miks keeldus KGB uus juht Vadim Bakatin 1991. aasta 23. augustil toimunud kohtumisel toimikute üleandmisest Eestile. Intervjuus meenutab Rüütel ka 1991. aasta augustisündmusi, öeldes, et sai ebaõnnestunud putši alguses kõne, milles teda hoiatati arreteerimise eest.

Posted by Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Wednesday, February 17, 2016

VIDEO: Arnold Rüütel kirjeldab intervjuus Raadio Vaba Euroopale kohtumist Moskvas KGB ülemaga

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees Arnold Rüütel räägib intervjuus Raadio Vaba Euroopale, miks keeldus KGB uus juht Vadim Bakatin 1991. aasta 23. augustil toimunud kohtumisel toimikute üleandmisest Eestile. Intervjuus meenutab Rüütel ka 1991. aasta augustisündmusi, öeldes, et sai ebaõnnestunud putši alguses kõne, milles teda hoiatati arreteerimise eest.

Loe edasi

Olev Teder: 31.jaanuaril täitus 97aastat Paju lahingust

Ligi sada aastat on leitnant Kuperjanovi juhitegevust Paju lahingus kajastatud enamikel juhtudel üsna vaenulikult, ühekülgselt ning ebaprofesionaalselt. Teemat käsitleti muuhulgas kahes väitekirjas (major P.Villemi 1937, ltn. E.Õunapuu 1939), kuid tollase vaikiva ajastu kombe kohaselt jäeti teadlikult kahe silma vahele kõrgemate ohvitseride möödalaskmised, millest veel 1933.a. julges kirjutada kapten A.Kuusental. Tema peatse surma tõttu suleti ebamugav lahingu analüüs arhiivisügavikku.

Loe edasi

Leiti helisalvestis Pätsi viimasest avalikust kõnest

Rootsi Eestlaste Liidu poolt Rahvusarhiivile üle antud filmi- ja helikogust leiti helisalvestis president Konstantin Pätsi poolt Kadrioru lossi rõdul 21. juunil 1940 peetud viimasest avalikust kõnest.

Loe edasi