Arvamus

Henn Põlluaas: Igat hullust, mis häirega inimesele pähe tuleb, ei tohi normaalsuse pähe serveerida

See, mis täna Eesti poliitikas toimub ja mida püütakse ellu viia, on kõige tüüpilisem vasakliberaalne ideoloogia, mis on võtnud enda sihtmärgiks normaalsed euroopalikud traditsioonilised väärtused: perekonna, abielu, armastuse, lapsed, sooidentiteedi, jne.

Loe edasi

Mauri Peltokangas: Saja-aastane Soome, raske juhtum

Olin ise Helsingis kohal kui aasta vahetus ja mis seal ikka – pidu oli vägev, pommid paukusid ja rock mürtsus, peeti kõnesid ja imestati toimuva üle.

Loe edasi

Urmas Espenberg: kallutatud peavoolumeedia alternatiivmeediat ründamas

Juba peale Brexitit, eriti aga peale Trumpi võitu hakati kõikjal ketrama plaati, et neis kaotustes on süüdi eeskätt alternatiiv- ja sotsiaalmeedia.

Loe edasi

Harri Kivilo: Kaherahvuselise riigi utoopia

Eesti Vabariigi taastamine Tartu rahulepingus määratud maa-alal ja okupatsioonieelses vormis on rahvusvahelistes konventsioonides lubatud õigus, mis võimaldab „kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada” riiki, mis „peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.”

Loe edasi

Veiko Vihuri: Ristiusk, rahvuslus ja revolutsioon

On arusaamatu, miks lähevad ka nii mõnedki endid parempoolseteks ja rahvuslasteks pidavad inimesed kaasa tüüpilise vasakpoolse ja revolutsioonilise räuskamisega kristluse ja kiriku vastu, mis on ometi etendanud eestlaste kui moodsa rahvuse sünni juures märkimisväärset rolli, kirjutab Veiko Vihuri.

Loe edasi

Jaak Madison: 2017 toob rahvusluse tõusule lisa

2017 on Euroopas hoogustumas võitlus multikultuurse liberalismi ning parempoolse rahvusluse vahel.

Loe edasi

Heino Lõiveke: kelle president on Kersti Kaljulaid?

Enne ametisse astumist rõhutas Kersti Kaljulaid, et ta tahab olla ühendavaks lüliks kõigi  Eesti Vabariigis elavate erinevate rahvuste, inimgruppide ja rühmituste vahel.

Loe edasi

Jaak Madison: parempoolsuse ja konservatismi tõus Euroopas on paratamatu

Trump võitis valimised, Brexit tuleb, parempoolsed parteid koguvad populaarsust. Need sündmused on jaganud ühiskonda selgelt kahte leeri, ühel poolel nutetakse, teisel rõõmustatakse. Aga see ongi demokraatia – jõujooned muutuvad ning poliitika peegeldab ühiskonna meelsust.

Loe edasi

Urmas Espenberg 2016. poliitika-aastast: korruptiivne kartell hakkas lagunema, aga rahvusriiklust tuleb veel oodata

Rahvuskonservatiivi seisukohast oli 2016. aasta lootustandev. Rahvuslikkuse tõus oli kogu maailmas keskne intriig, märksõnadeks eelkõige Brexit ja Trump. Meie riigi poliitikas oli aga lõppeva aasta keskne intriig Eesti Konservatiivse Rahvaerakond.

Loe edasi

Malle Pärn: Riigijuhid peaksid käituma nagu aednikud

Aina räägitakse: tuleb näha suuremat pilti. Seda ütlevad teistele need, kes ise on kindlad, et nemad näevad küll suuremat pilti, kohe kõige suuremat. Nemad mõtlevad “globaalselt”, see tähendab: ülemaailmselt. Nad olevat avatud, sallivad, innovaatilised.

Loe edasi