Repliik

Urmas Espenberg: Haabersti ristmiku tööde planeerimine ja läbiviimine jätab kõvasti soovida

Haabersti kauaoodatud kaasaegse liiklussõlme kiire valmimine ei tekita vist kelleski vastuväited, küll aga jätab soovida liikluse ümbersuunamise läbimõtlemata korraldamine ning hoolimatus eluslooduse vastu.

Loe edasi

Kas islamiusuliste sisserände tõttu kasvanud antisemitism tahetakse taas veeretada põliseurooplaste kaela?

Europarlament soovib karmistada võitlust antisemitismiga ja ergutab selleks ka liikmesriike. Just nii öeldakse 1. juunil vastuvõetud resolutsioonis.

Loe edasi

Urmas Espenberg: Keskerakondliku linnavõimu vägivald Haabersti põlispuude kallal on lubamatu

Täna, 2. juunil on viimane päev Õismäe 334 aastase põlispuu päästmiseks, ehitustööd Haabersti sõlme ehitusel tungivad julma järjekindlusega peale. Vaprad puukaitsjad, kes ööbivad telkides külma trotsides ja kaitsevad puud füüsiliselt, on saatnud kirja Keskkonnaministeeriumile ja kogunud puu kaitseks 800 allkirjaga petitsiooni.

Loe edasi

Andres Raid: Mismoodi haakub maailmatrendiga meie Rail Baltic?

Rail Baltica pooldajatel on usk nagu pärast NLKP näiteks 25. kongressi, kus räägiti progressist ja õitsengust, apoteoos oli viisaastak nelja aastaga, kolme mehe töö kahega mehega ja ühe palgaga. Kiire ja sidus ühendus ükskõik millega on kriitikakindel ja võlusõna „Euroopa“ peaks iga istuja või hooletu ning ükskõikse lamaja valvelseisangusse ajama.

Loe edasi

REPLIIK: Urmas Espenberg: Macron tahab asuda Euroopa Liitu jõuliselt föderaliseerima

Prantsuse uus president Emmanuel Macron, kes täna 14. mail ametisse vannutatakse on kahjuks väga halb valik neile Euroopa riikidele, kes hindavad kõrgelt oma riikide vabadust ja suveräänsust.

Loe edasi

Andres Raid: Ossinovski parteipoliitilised puterdused

Postimehes ilmunud Ossinovski viimase artikli “Valimiste eesmärk on murda Keskerakonna ainuvõim Tallinnas” pealkiri on üldiselt kõigega harjunud ja üldiselt süvenemist tüütuks pidavale lugejale vaid üks paljudest.

Loe edasi

LUGEJAKIRI: Lausvenestamine või mis toimub?

Üha rohkem põrkun ma ostusid tehes vene müüjate poole, kes eesti keelt kuuldes keelduvad mulle isegi oma tooteid müümast ja saadavad mind vene keeles ebasündsasse kohta! Viimati toimus see Keskturul ja täpselt samuti 3.mail, kui ma tulin 16 bussiga linna ja kus bussijuht oli raadio nii valjuks keeranud, et ma kuulsin igat venekeelset sõna. Palusin teda raadio vaiksemaks keerata (muide, olen ka varem sellest nähtusest bussikoondisele teada andnud). (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Aga bussijuht ei reageerinud mitte kuidagi! vastupidi ta saatis mind järjekordselt oma vene keeles sinnasamusesse kohta! Huvitav mis toimub meie riigis? Või polegi see enam meie riik? Igas maailma riigis on teenindajad kohustatud selle maa riigikeelt rääkima, kus nad elavad! Aga meil toimub juba lausa vastupidine nähtus. Rääkimata siis sellest, et sind mitte ainult ei teenindata, vaid lihtsalt sõimatakse ropult läbi! Isegi ENSVs ei julgenud teenindajad midagi taolist teha. Niisiis, see kõik toimus 3.mail, kell 10 Endla peatuses bussis nr 16 ja bussi number oli 618 TAK. Miina Hint FOTO: PM/Scanpix – Tallinna Autobussikoondise uued bussid 2012 esitlusel

Loe edasi

Sugu kui räme stigmatiseerimine?

„Suud puhtaks“ saate 12. aprilli diskussioonis soolise palgalõhe üle kujunes kohati naljakas olukord, kus lugupeetud naisosalised, kes saate meeskülalisi „onu Heinodeks“ nimetavad, püüdsid tõestada, et soolisi erinevusi tegelikult ei eksisteerigi.

Loe edasi

Urmas Espenberg: sotsialist Pilvre ei mõista, mis on suveräänsus

Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Barbi Pilvre kritiseerib teravas toonis EKRE kongressil vastu võetud poliitilist deklaratsiooni, mis kutsub üles uues olukorras rahvalt küsima, kas me sooviksime oma iseseisvusest föderaalse hiigelriigi kasuks loobuda.

Loe edasi

Immigrantidest, töörügamisest, vaesusest ja koolikiusamisest Eestis

Olen kohanud inimesi, kellega on jutuks tulnud jällegi see kuum teema “pagulased”. Paljud ei arvagi nendest midagi ja ütlevad, et las tulevad, sest Eestis olevat neid vähe ja lisaks ei taha keegi siia tulla. See on, aga paraku läbimõtlemata jutt, mida ühegi eestlase suust kuulda ei tahaks. 2017. aasta sisserände piirarvuks on 1317 inimest, mis moodustab 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Tasub mõelda, milliseks kujuneb see arv paari aasta pärast ning palju siis sisserännanuid on? Valitsus võtab olenemata rahva soovist ja tegemata referendumist vastu pagulasi, kelle seast paljud on majandusimmigrandid, kuid kas valitsus ka oma rahvale mõtleb? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Läbi ajaloo on Eesti inimene olnud üks kõva töörügaja. Neid aegu, mil heina veel käsitsi tehti või rukist sirbiga lõigati, tunnevad tänased inimesed, vaid läbi raamatu või pärimusjuttude. Küll, aga püsib eestlaslik töörügamine endiselt aus. 2016. aasta statistikaameti andmete põhjal elab Eestis suhtelises vaesuses 21 protsenti ning sügavamas vaesuses 4 protsenti inimesi. Keskmine eestlane rügab hommikust-õhtuni pere jaoks palehigis tööd teha. Tehakse ületunde ning teenitakse veel lisarahagi, et ots-otsaga kokku tulla. Propagandast ja kuulujuttudest kihevile aetud aafriklasele või kõrbest saabunule võib tunduda, et eesti inimesed elavad lausa kullaaugus ning raha peaks neil kui eurooplastel olema küll ja veel. Reaalsus on aga hoopis see, et tullakse vaid sent-sendi haaval kuu lõpuni välja, vajadusel võetakse veel võlgugi. Selliseid peresid, kes elavad vaesuses ja kelle elukvaliteet on madal on Eestis tuhandeid. Nende lapsed peavad seda kõike nägema, leppima ühekesisema toiduga, nägema vähem vanemaid, käima riides kehvemalt, millest tuleneb osalt ka koolikiusamine. Iga laps ei saa kanda  paremaid riideid või omada kalleid nutiseadmeid, kui vanemate sissetulek seda ei luba. Vähemalt minu ajal veel ei mõnitatud riiete või nutiseadmete pärast, kuid nüüd, kui lugeda ja vaadata mis toimub, siis näib, et selline kiusamisviis on hakanud aina enam levima. Muidugi ei saa väita, et selline kiusamine on normaalne, kuna kõik saab siiski alguse kodusest kasvatusest, kuid seda tuleb ette. Just kodune kasvatus ja suhtumine on see, mis kujundab tegelikult olulisel määral inimese maailmavaadet, iseloomu ja väärtushinnanguid. Hädas pole ainult lasterikkad pered, vaid näiteks ka puuetega inimesed, kodutud ja vanurid, eriti üksi elavad pensionärid. Jaanuari kuus aitasin raskes majanduslikus seisus üksi elavaid pensionäre, kelle jaoks on arvel iga sent. Toimetasin nendeni abipakid ning nägin millistes oludes inimesed elama peavad. Mõni vanur elas külmas ja kõledas kivimajas, mis oli rõske ja niiske, teine vanas puumajas, kus temperatuur oli pea sama palju nagu õueski. Rõõm oli abipakki ulatades näha, et inimese näole tekib naeratus sest, et sa kingid talle midagi, mis teda rõõmustab ja saab koos arutada ka ilmaelu üle. Rain Pärnaste Rain Pärnaste küüditamise aastapäeva tähistamisel Tallinnas 25.03.2017

Loe edasi