Ideoloogia

Urmas Espenberg: Kaasaegse sotsiaaldemokraatia häda ja viletsus

Nii putinism kui radikaalislam ootavad oma šanssi, et kõik tähtsamad põhiväärtused hüljanud ja lõplikult mandunud Euroopa üle võtta. Sest väärtused ja pidepunktid kaotanud inimesed ei taha ja ei suuda millegi ega kellegi eest või vastu võidelda. Suured „teened“ Euroopa vaimse allakäigu ees on ka kaasaegsel sotsiaaldemokraatial.   Tsiteerides Vladimir Bukovskit, on sotsialismiidee üks kolmest suurest maailma ajalugu läbivast vaalast – kaks teist on olnud tarkade kivi leidmine ja surematuse saavutamine. Tänaseks pole ükski neist unistustest täitunud. Ideaalse ühiskonna loomine on painanud nii mõtlejaid kui ka tavainimesi juba aastatuhandeid alates Platonist ja lõpetades kaasaegsete neomarksistidega. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Üks asi on ilus teooria, teine aga selle realiseerimine praktikas. Tegelikkuses on kõik ideaalse või sotsialistliku ühiskonna ehitamise mudelid äpardunud. Ja see käib ühteviisi nii nõukogude mudeli kui ka lääne ehk skandinaavia heaolumudeli kohta. Nõukogude mudel kukkus lihtsalt suure pauguga kokku ja NSV Liit koos oma sotsialismileeriga lagunes koost. Lääne heaolumudel õilmitses aastaid, aga lõpuks jõudis seegi ummikusse, kuna elati üle oma võimete. Näilise õitsengu kattevarjus tuli välja, et vaesuse ja kuritegevuse tase polnud oluliselt langenud, rääkimata nende pahede väljajuurimisest. Meditsiiniabi polnud paljudele inimestele kättesaadav ning miljonid elasid aastate kaupa sotsiaalabist. Massiimmigratsioon  tekitas uued suured lisaprobleemid, võlakriisid aga ületasid kõik piirid ning hakkasid pidurdama tarbimist, seda kapitalistliku ühiskonna arengu põhimootorit. 1980ndate aastate lõpuks sai sotsialistlik ideoloogia nii suured tagasilöögid, et oleks pidanud kõigi eelduste kohaselt minema jäädavalt ajaloo prügikasti. Sotsialistliku ideoloogia tuum –eraomandi kaotamine oli põhjalikult diskrediteeritud. Paljud vasak- ja töölisparteid olid sunnitud oma programmidest kõrvaldama võitluse eraomandi vastu, aga ka sõnapaari klassivõitlus ja sotsialism. Sotsialistlikud parteid olekski nüüd ehk vaikselt hääbunud, kuid nende võimujanused liidrid ei suutnud olukorraga leppida ja asusid sotsiaaldemokraatiat päästma. Palgati kallid suhtekorraldajad, kes asusid ideoloogiat poliitilisel turul „müüma“. Esimesena võeti oma PR-arsenali NSV Liidu kui kõikvõimsa impeeriumi idee, vennaliku Euroopa rahvaste pere mudel, kus võrdne tähtsus nii sakslastel, kreeklastel ja poolakatel.  Euroopa Liit pidi saama uue õnneliku superimpeeriumi sünonüümiks. Vana Ühisturgu käsitleti kapitalistide vandenõuna ja selle pidi asendama uus võimas kogu kontinenti ühendav unioon. Teine neosotsialistide alustala oli Herbert Marcuse ning frankfurdi koolkonna poolt propageeritud seksuaalmarksim või kultuurimarksism, mis ei rünnanud enam kapitali, vaid pöördus pehmete väärtuste manu. Marcuse sõnul pidid geidest, lesbidest ja radikaalfeministidest saama uue sotsiaalse revolutsiooni avangard. Need olid kapitalistide poolt põlatud kihid, kellele teatud hetkel lisandus veel Euroopasse valgunud immigrantide mass ja muud vähemused. Pahadeks kuulutati valged traditsioonilised heteroseksuaalid. Mõistagi hoolivad sotsialistide juhid oma avangardist samapalju kui Lenin vene proletariaadist, ometi sobis see narratiiv hästi, sest sillutas nende teed liikumisel võimule. Miljonitele läks vähemuste võitlus hinge ja nad andsid oma hääle sotsialistidele. Jutt rõhutud homoseksuaalidest ja nälgivatest paadipõgenikest ei saanud ju kedagi külmaks jätta. „Demokraatlik“ ja õilis alternatiiv andis suure hulga kaasajooksikuid, kes ei mõelnud peaga, vaid südamega, mis inimese puhul täiesti arusaadav. Uutest kilbile tõstetud kihtidest saadi aga otseselt hääli juurde. Kes siis oma isandaid ei kummardaks? Kuid siiski ei kestnud taoline vasakjõudude kummardamine Euroopas igavesti. Paarikümne aastaga suutsid sotsiaaldemokraadid oma uute väärunelmatega taas kokku keeta sellise absurdsuse, et vastureaktsioon pidi varem või hiljem saabuma. Paljudes Euroopa riikides on valimistel võitnud ja ohjad haaranud hoopis konservatiivsed ning rahvuslikud jõud. Teistes riikides, ka Eestis, on protsess samuti käivitunud ja liigub samas suunas. Sotsiaaldemokraatide loodud uued Puujumalad nagu naisradikaalid, homod ja immigrandid on ellu äratatud ja koletisteks muutunud, ning ähvardavad nüüd nahka panna kogu ühiskonna koos selle aastatuhandeid kehtinud väärtuste süsteemiga. Lisaks on ka sotsiaaldemokraadid ise hakanud ära tabama seda, et kui ühiskonnas pole majanduskasvu, pole varsti enam midagi ümber jagada. Igal juhul on sotsidel käes rasked ajad, sest nende jutt pole enam usutav, narratiiv jookseb rappa ja ähvardab ühiskonna püsimist ning julgeolekut. Huvitav, millise asja eest nad järgmisena võitlusse asuvad? URMAS ESPENBERG

Loe edasi

Poola keelas tänavanimedes viited kommunismile

Poola konservatiivist president Andrzej Duda kiitis reedel heaks seaduse, mis keelab kõik vihjed kommunismile ja teistele totalitaristlikele kordadele tänavate, väljakute ja sildade nimedes. Kohalikel võimudel on nimede muutmiseks aega aasta. Tööd on palju, sest muudetavaid nimesid on hinnanguliselt 1200-1400. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Seadus sätestab eraldi, et kõik viited Poola võimudele aastatel 1944-1989 on neis nimedes keelatud. Poolat novembrist saadik valitsenud erakond Seadus ja Õiglus (PiS) on tuntud oma karmi kommunismivastasuse poolest. Partei juured on liikumises Solidaarsus, mille juhtimisel jättis Poola 1989. aastal kommunismi rahumeelselt selja taha. STT-BNS

Loe edasi

Rahvuskonservatiivsete kristlaste kolmas kiri Eesti kristlastele

NB! Vastukaja Roland Tõnissoni arvamusele Me oleme tänulikud kirjale reageerimast, kuid veidi hämmingus, et paljudele jääb meie kirja eesmärk ja mõte arusaamatuks ehk siis miks ja milleks me selle tõsise kirja üldse kirjutasime? Meid manitsetakse vaikima, kõigega nõustuma ja järgima kõike seda, mida kirik tõe pähe õpetab. Mitte, aga seda, et inimesed kriitilise meelega kõike õpetatut järgi kontrolliks või selle üle arutleks ja isegi kritiseeriks. Nagu oleks vaid kirik tõe monopoli hoidja ja kirikuisad ainsad mõtlemisvõimelised inimesed maamunal. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Miks me peaks pöörduma kirikuid ühendavate rahvusvaheliste ühenduste poole, nagu poleks siinsetel inimestel ja kogudustel mingit valikut ja otsustamisvabadust? Kui siinsed kirikud (peame silmas kõiki kristlikke kirikuid ja sinna kuuluvaid kristlasi) pole suveräänsed, siis pole ilmselt suveräänne ka rahvas, keda nad õpetavad. Kurb avaldus ühe suveräänse väikeriigi kirikute kohta!? Kahjuks on aga selline suhtumine maailmas aina enam maad võtmas. Eriti kui on vaja oma varjatud või koguni kuritegelikke eesmärke segamatult ellu viia. Nii näiteks on riigijuhid kuulutanud end eksimatuteks ja rahva läbinisti kuulekaks tuhmiks massiks. Samuti on lastekaitse ja inimõiguste organisatsioonid, jt. tunnistanud end spetsialistideks, kelle otsused vaidlustamisele ei kuulu. Nemad teavad täpselt, mis on näiteks lapsele või pagulasele õige ja hea, ilma, et vanematelt, lapselt või vastuvõtva riigi kodanikelt nende tahet küsitaks. Oletame, et ühel hetkel muutuks näiteks kokk nii kõvaks toiduspetsialistiks, et kogu tema keedetud supp tuleb tingimusteta – maitseb või ei – ära süüa. Kas vaimulikud mitte rahvale vaimulikku toitu ei jaga? Aga kui see süüa ei kõlba ja on mõne valega rikastatud? Kas meil ei olegi siis õigust keelduda ja sellest probleemist rääkida, et elusid säästa? On ju näiteks ka sõjaväe kaplanil kohustus hoida kaitseväe võitlusvaim kõrge ja võitlusvalmis. Kuritahtlik ja võimalik, et ka karistatav on rääkida valet ja sellega terve rahva eksistents ohtu seada. Kes siis kaitseb rahvast, kui sõduritele on räägitud potentsiaalsest vaenlasest, kelle vastu võitlusesse peaks astuma, kui heatahtlikust, ohutust ja igati meeldivast ning kasulikust sõbrast, keda ei tule mitte kahjutuks teha – sest see oleks ju vihkamine ja rassism- vaid kiidulauluga vastu võtta ning hoopis oma rahva eest kaitsta. Aga just nii see kõik täna tundubki olevat! Rahvast manitsetakse oma surmaotsust sallima, heaks kiitma ja ise seda korda saatma! Olgu öeldud, et ka riik on nimetanud 50 000 uusimmigranti just meile äärmiselt hädavajalikeks spetsialistideks kuulutanud. Olgu siin kohal ka ära toodud meie teise avaliku kirja lühiülevaade. Kuna riigiisade laual on Siseministeeriumi uuringu üheksapunktine nimekiri uusimmigrantide riskidest, millest rahvale ei räägita, siis meie toome ära need „ valede kuristikud ja hukatusete augud”, millega heauskseid inimesi manipuleeritakse. Me leiame, et kirik on öelnud „Tere tulemast! „ rida valedele, millega viib hukka enda kui oma järgijad (2 Johannese kiri 9-11). Ning need valed, millega kirik aitab Eestit islamiseerida ning millega ühtlasi täidab rikaste imaamide käske, on järgmised: Juba mõiste „pagulane” on kuritarvitatud, need ei ole sugugi kõik põgenikud, kes kurdavad oma rasket elu ja tahavad riiki hea elu peale tulla. Enamus on lihtsalt immigrandid, tihti isegi kurjategijad, kes põgenevad oma õigussüsteemi e kohtu eest ning sõdalased. Vaeseid ja tõelisi pagulasi aidatakse erinevate liitude poolt rajatud telklaagrites, kuhu saabudes kaob ka põgeniku staatus, sest teda on juba aidatud ja ohtu ei ole. Kuid kõigi nende inimeste üldine, ka reaalsete põgenike, üsna sageli enda rahva poolt teele saadetud põgenike eesmärk on islamiseerida ja hõivata Euroopa. Seda on nad ise öelnud ja veel selgemini näidanud oma tegudega. Nii, et selles pole kahtlustki, aga meil ikka kaheldakse?! Õigustused, miks inimesed peaksid olema lahked kõigi ja ka kõige kurja vastu: Jumal on armastus ja meie peame armastama ka oma vaenlasi, tegema head ja olema külalislahked, pakkuma veel üht võimalust kõigile, (nagu see nende kodus oleks kulukam või võimatum); oleme vaimuinimesed ja võitleme ainult vaimus; Jeesus ja me rahvas olid ka põgenikud ja neid aidati, mida me külvame nn armastust, seda ka lõikame; lõpuajad ongi käes ja meie aitame Jumalat selles; meil on kohustus ja süü nende rahvaste ees. Vastuväited: Jumal on seadnud piirid, mida me ise kaitsma peame. Mitte ainult Jumal (Ap 17:26) Piibel ei käsi meid nõustuda kõige ja kõigiga! (2 Jh9) Kurjale maa peal ja kuradile vaimus tuleb vastu seista (Jk 4:7), mitte ainult vaimus, nagu kirikule ei meeldi, kui inimesed vaid vaimus kohal käivad ja vaid vaimus kümnist maksavad. Kõige ja kõikide sallimine ei ole armastus, seda enam, kui see ohustab ligimest (naisi ja lapsi). (Rm 13:10, Gl 6:10) Me ei salli haigust, siis ravime; kuritegevust, siis karistatakse; ülekohut, siis seatakse üles õigus Aga kui me ise lubame kõigel võõral riiki ja enda üle valitsema, mis sisuliselt kannab kõike seda kurja- siis saame ise selle kaasosaliseks ja ise kannatame. See on meile endi valik, mitte Jumala tegu ja töö. Kui me võõra sõja, probleemid inimestega ja sõdalased riiki lubame, siis sõja ka riigis saame! Armastus ei rõõmusta tõeta ja ta ei rõõmutse ülekohtus ega tee ligimesele kahju, siis on armastus tegelik. Jeesus oli täiuslik armastuses, kuid ta kunagi ei lömitanud vaenlaste ees ega andunud end enne õiget aega nende kätte. Ta viis lõpule oma töö ja meil on teha oma- armastada , hoolida, kaitsta, hoida oma ligimest ja oma maad ning kodu. Kaitsmine eeldab kainet mõistust ja tarka tegutsemist. Mitte infantiilset naeratust näol ja alla-andmist. Piibel ei kohusta meid tegema iga hinna eest head, ainult kui rõõmuga! (Rm 13:10, 12: 9; Galaatlastele 6:10). Ja ammugi ei tähenda see tegu, mida sult oodatakse, mis pole õige või hädavajalik, mis on sulle või su kaasmaalasele kahjuks. See on meie valik kas, kuidas ja kui palju ning miks me kedagi üldse aitame. Jeesus ja eesti rahvas sõja ajal ei olnud libapagulased – majanduspagulased, õnne nõudjad, võõra ja ülekohtuse kultuuri toojateks ega suurema kuritegeliku eesmärgi täideviijateks Jeesus ei reetnud oma rahvast vaid päästis Misjonär ei kutsu võõrast rahvast oma riiki, st juhul kui võõras meelt ei paranda, ei hukkuks tema ja ta rahvas. Näiteks Joona lugu. Kristlik kirik ja kristlased pole Jumalad, et saavad kõike muuta ja Jumalat kamandada, mida ta tegema peab ning millal ja kuidas tuleb lõpuaeg. Nad ise peavad alistuma Jumalale ja vastu seisma kuradile. Kõik võõrad ei ole „inglid”, et me kõiki avasüli ja rõõmuga vastu võtame. Palju kurje ingleid on juba nüüd osa Euroopast ja Põhjamaadest endale vallutanud. Mida külvad, seda lõikad – oled nõus lubama riiki ülekohut, lahkheli, kultuuri põhjal tekkivaid usulisi pingeid ja sellega kaasas käivat kuritegevust – saad lakkamatu kodusõja ja kaotad rahu. See on just see, mis toimub praegu Euroopas. Rahvaste ümberjagamine ei lahenda ühtegi probleemi (vaesust, sõda, tööjõuprobleeme, jne). Küll aga lõpetab väikeste rahvusriikide rahuliku elu ja eksistentsi igaveseks. Paulus räägib, et meil on voli kõike teha, aga kõigest ei ole kasu, ning miski ei tohi saada meelevalda minu üle. Mis kasu on meil ja me lastele ja tulevastele põlvedele sellest, kui me kasuahnuses võõrad vastu võtame ja nende nägu saame ning enda oma kaotame? Lõpuaega teab vaid Isa üksi. Ja eks on ennegi arvatud need käes olevat. Aga kindlasti pole hea mõte Jumala käevart toetama minna. Meie õigus ei tulene meist endist ja me tegudest, vaid Jumalast, kelles pole hukkamõistu ega süüd! Meil ei ole neile võlga! Meil on kohustus Jumala, kaasmaalaste ja Vabariigi ees– hoida, kaitsta ja armastada seda, mis meile on kingitud – vabadust, vabariiki ja -rahvast! Vastasel juhul, kui me ei oska hinnata ega tea, mida vabadusega ette võtta, siis meilt võetakse see ära. Me ei ütle, et kirik peaks olema näpuviibutaja või kõige maailmas toimuva tagantkiitja – ehkki viimane tundub täna eriti ahvatlev olevat. Vastupidi, võitlev kirik võitleb armastuses ja tões. Tõde, mis vabaks teeks! Ja seda ootab ja tunneb iga rikkumata ja õiglase meele ning kaine peaga hooliv inimene oma südames. On ju käsulauad istutatud iga inimese südamesse. Kirik oli rahvaga kaasas ja ühel meelel homopropaganda teemal. Kuid islamiseerumine on kordades hullem, sest kui homo jätab su ellu, siis moslem tapab, kui sa temaga ühte meelt ei ole või teda solvad- ja seda varem või hiljem. Samas pole inimestel mingit kohustust kuritegevusega (mis oma rahva reetmine kahtlemata on) nõustuda ja kaasosaliseks hakata. Mõistlik on sellest sunnist end lahti lasta ja käed süüst pesta. Sest eks ka sellel teol on tagajärg ja lõikus. Riik ja istuv valitsus on juba meie rahva reetnud, kas nüüd on otsustamise kord iga inimese enda käes? Milles on siis probleem, et oma rahvas pole enam kallis ja koos käed hoopis uue rahva ja kultuuri poole käed sirutatakse? Või on selle põhjuseks hoopis erksamalt särav jumal- Mammon- kellest tegelikult hoolitakse ja mis mõistuse sootuks pimestanud? Tundub, et sellise meelsusega ei sobi me juhid selliste kangelaste sekka nagu olid Bulgaaria patriarh püha Euthymius, Soome kirikud Talve- ja Jätkusõjas ega ka isegi mitte eestlaste esimese kuninga Lembitu ja Eesti Esimese Vabariigi (vaimulike) loojate seltsi, kes kutsusid ellu ja rajasid tõelistel kristlikel väärtustel tugineva riigi. Ja mida nüüd kristlased ise oleks valmis kui oma last koos pesuveega välja viskama. Ning nagu tahaks täna ka juba sootuks uut last vastu võtta. Ja see uus poleks tema laps, vaid immigrant, kelle pea eest on makstud suured summad, et ta siia üldse jõuaks. (Euroopa Komisjon on selle hinna ka välja öelnud – 250 000 €) Keegi ei arvagi, et pole häid, toredaid ning päriselt põgenevaid inimesi. Kuid liiga naiivne on arvata, et kõik see ränne Euroopasse toimub juhuslikult, ilma ühegi tagamõtte ja plaanita. Kui oleks ainult ISISe sõdalased piiril, siis olekski see ju liiga läbinähtav. Sõda ei peeta kavaluseta, strateegiata. On ilmne, kui on kohale tulnud rahvas, tulevad järgi ka tema juhid, kes kehtestavad siin oma õiguse, riigi ja korra. Siis pole eurooplasel enam mingit sõnaõigust. See on ju täpselt see, mis Euroopas sünnib. Londoni linnapeaks ongi juba seatud äärmuslikke sidemeid omav moslem. Kas me juba ei hiline selle kurikavaluse taipamise ja nägemisega? Pole kahtlust, et meie vaimulikud on tublid ja head kristlased, kuid ka head inimesed võivad olla mõnikord eksitatud ja teha tahtmatult või isegi suurest armastuse ja heategemise soovist tegelikult pöördumatut karuteenet. Kui ei mõelda nõrgematele kaasmaalastele ja kultuurikonfliktidest tulenevatele kuritegudele ning tagajärgedele, mis võõrrahvaste rändega kaasneda võib. On ilmselge, et kui me juba nüüd ei suuda kontrollida oma piire ja rännet ning siin kulgevaid protsesse, siis hiljem ei ole meil enam midagi, mida kontrollida ja mille üle valitseda oleks. Me lihtsalt kaotame esiisade võidetud maa ja eelnevate põlvede ülesehitatud riigi ja rahva, kui me oma kaitseks midagi ette ei võta ega võitle. Meid on vaevalt miljon, neid aga sadu miljoneid. Või me ei tahagi enam rahva ja riigina kristlastena olemas olla? Eesti rahvast 80% ei soovi siia uusasukaid. Ja see on märkimisväärne number, millest ei tohiks ümber vaadata ka kirik. Praegu on valik vaid ikka meie endi käes! Eda Rüütel, Innele Õispuu ja Liivi Reinumäe.

Loe edasi

Roland Tõnisson: Avalik kiri Eestimaa kristlastele

Mõni aeg tagasi adresseeriti kaks kirja Eestimaa vaimulikele ja neis käsitleti õige põletavaid küsimusi.Kuna keegi ei ole võtnud neile kirjadele vastata, siis olgu see siinkohal tehtud. Arvestatagu, et antud kirjatükk kajastab autori isiklikke seisukohti. 

Loe edasi

Daniel Greenfield: Integratsioon ei ole terrorismiga võitlemise võluvitsake

Daniel Greenfield on New Yorgis elav kirjanik, radikaalse islami spetsialist ja Freedom Center’i Shillman Fellows In Journalism programmi liige. Daniel Greenfield arutleb oma hiljutises analüüsis selle üle, kui ekslik on arvamus, mille kohaselt lahendab integratsioon islamiterrorismi probleemid. Ta toob näitena Anjem Choudary, kes tegeles Suurbritannias šariaadi seaduste juurutamisega ning kelle järgijad olid süüdi Lee Rigby pea otsast löömises. Anjem, ehk Andy, tarbis alkoholi, ei põlanud ära tüdrukutega hullamist ja pidutsemist. Andy oli Suurbritannia ühiskonda suurepäraselt integreerunud, kuid lõpuks sai temast ikkagi jälle Anjem. Või näiteks Suurbritannias sündinud arst Bilal Abdullah, kes üritas korraldada terroriakti Glasgow rahvusvahelises lennujaamas. Abdullah ei elanud eraldatuses, vaesuses, ta ei olnud töötu ega meeleheitel. Kuid tal oli eesmärk.  (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Selliseid näiteid võib tuua palju. Ka mitmetest usuvahetajatest on saanud terroristid. Kui põhjuseks oleks integratsioon, ei jookseks ju valged usuvahetajaid ISISe ridadesse võitlema ega plaaniks terrorirünnakuid, nagu seda tegi näiteks Don Stewart-Whyte, kes kavatses lasta õhku Suurbritanniast USAsse suunduvaid lennukeid. Islamiterrorismi põhjus ei ole läbikukkunud integratsioonis, vaid väga teadlikult valitud desintegratsioonis. Radikaliseerumine on nn integreerunud moslemite teadlik valik, nad tahavad olla religioossed ja käituda vastavalt sellele. Moslemid hülgavad lääne ühiskonna hüved ja valivad selle asemel islami. Islamiterroristid ei võõrandu lääne ühiskonnast väidetava diskrimineerimise tõttu. Hoopis nemad ise teenivad vaenulikku usku, mis diskrimineerib lääne ühsikonda. Debatt islamiterrorismi üle on jooksnud rappa. Seda põhjusel, et asju keeldutakse nimetamast õigete nimedega ning keeldutakse mõistmast, mis asi on tegelikult islam. ISIS ei ole lihtsalt mingit laadi nihilism, millega nö rassismi all kannatanud ja töötusest meeleheitele aetud Euroopa moslemid oma lõbuks liituvad. Tegemist on alternatiivse süsteemiga, mis põhineb enam kui tuhande aastastel islami religiooni- ja kultuuritraditsioonidel. See ei ole negatiivne valik, see on positiivne valik. Need inimesed ei tegutse meeleheitest, neid tõukab tagant lootus. Sotsiaalne, keeleline või kultuuriline integratsioon ei peata islamiterrorismi. Sest kõige olulisem tegur on religioon. Paljud kõige julmemad džihadistid on kultuuriliselt suurepäraselt integreerunud, kuid religioosselt desintegreerunud. Nad räägivad vabalt kohalikku keelt, nad on tuttavad popkultuuriga. Nad on ennast põlisrahva hulgas kenasti sisse seadnud. Kuid nende ususüsteem on täielikult desintegreerunud ja ilma kodusõjata ei ole seda võimalik muuta. Islamiterrorismi põhjus ei peitu ka diskrimineerimises või rassismis, vaid, nagu juba öeldud, ikka ja ainult religioonis. Ning eurooplased ei tunne ennast religiooniküsimustes kuigi mugavalt. Euroopas peetakse religiooni poliitiliseks küsimuseks, kuid islamis on vastupidi, poliitika on religioosne küsimus. Euroopas ei ole kordagi mõeldud sellele, kuidas integreerida islamit kui religiooni. Selle asemel on lähtutud põhimõttest, et kõik religioonid on oma olemusel enam-vähem sarnased ja seega on võimalik asendada islami ideid katoliiklaste, protestantide või juutide põhimõtetega. Iga uus islamistide terroriakt saadab aga selge sõnumi, et islami ideid ja eesmärke ei ole võimalik niimoodi asendada. Euroopa ei seisa silmitsi kultuurilise integratsiooni probleemidega, vaid religioosse desintegratsiooniga. Sest ehkki töötus või kuritegevus võivad tõugata inimesi terrorismi poole, on ideoloogiline vägivald eesmärk omaette. Ja selle läbiviimisega tegelevad edukad, jõukamal järjel ning kõrge enesehinnanguga keskklassi liikmed. Nii nagu vasakäärmuslaste terrorism, põhineb ka islamiterrorism väga selgel arusaamal sellest, milline peab olema maailm. Need ideed on mingil määral kajastatud iga moslemi maailmavaates. Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini on öelnud, et islam kuulub Euroopasse. Mogherini peab silmas poliitilist islamit, sarnaselt kõigile teistele religioonidele Euroopas. Kuid poliitiline islam kujutab endast teokraatiat. Ja Euroopa ei ole kunagi olnud võimeline integreerima teokraatiat. Selle asemel varjutati teokraatia algul natsionalismi ning seejärel sotsialismiga. Sekulaarne Euroopa on unustanud, mis on religioon. Religioon on kirg, veendumus ja lunastus. Religioon ei ole midagi sellist, millega tegeletakse mõnikord nädalavahetusel. Religioon muudab inimese elu ja maailmavaadet täielikult. Ja seda ei ole võimalik kujundada ümber keeleõppe, täienduskoolituste või patsutusega õlale. Kultuuriline integratsioon on küll oluline, kuid peamine küsimus on filosoofilises integratsioonis. Ja seda ei ole võimalik teha ilma selgelt mõistmata, mida kujutab endast islam. Poliitiline islam ei ole supiköök või kasutatud rõivaste kast. See on veendumus, et maailm kujutab endast julma võitlust islamiusuliste ja uskmatute vahel, ja see võitlus tuleb võita, ükskõik millise hinnaga. Kuidas integreerida ideoloogiat, mis on kindel, et Euroopa poliitilised süsteemid on pahelised? Milliseid selgitavaid videoid näidata Süüriast pärit Ahmedile selleks, et ta ei laseks õhku metroojaamasid, ehkki Ahmedi usk nõuab, et ta peab võitlema uskmatutega? Milline töö aitaks muuta Abduli meelt, kes usub tulihingeliselt, et kõik inimesed maailmas peavad elama islami seaduste järgi? Silmakirjalikkus ja eitamine seda Gordioni sõlme lahti ei haruta. Kultuuriline integratsioon ei muuda moslemeid mitte-moslemiteks. See muudab nad vaid konfliktseks ja ebakindlaks. Kui lääs seda ei mõista, saab integratsioonist tiksuv pomm. Allikas: FrontpageMag (tõlkinud Triin van Doorslaer) UU

Loe edasi

Mihhail Veller: Euroopa loojangu viimane etapp on käes

Tuntud vene kirjanik ja filosoof Mihhail Veller, kes elab Moskvas, kuid eelistab töötada Tallinnas, analüüsib mahlakalt ja vähimagi poliitilise korrektsuseta (garanteeritud!) – venelasena venelastele kirjutades – Õhtumaa allakäiku ning tuvastab, et mitte migrandid, vaid just nimelt “euroopalikud väärtused” annavad viimaks Euroopale kabelimatsu. Kas me ikka veel ei usu, et see on lõpp? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); 1. Venelaste ükskõiksus migrantide pealetungi suhtes Euroopale on näitlik tunnistus suhtumisest meie euroopalikku enesemääratlusse. Me võime Euroopat needa, õpetada ja põlata – võime kadestada ja kannatada, kuna ei oska end kujutleda osana selle senisest õitsengust. Ent ta on kindlalt meie alateadvuses kohal kui heaolev alternatiivne maailm – andes usku ja lootust, et parem maailm on võimalik, et on, mille poole püüelda. Teoreetiliselt on meil (venemaalastel – tlk) olemas koht, kuhu hea elu peale põgeneda. See on valgete kristlaste maailm. Meil on nendega samasugune ettekujutus elust ja inimlikest väärtustest. Meil on nendega sama kirjandus, sama kunst, muusika, sama filosoofia ja teadus, sama tehniline progress, moed, ilukaanonid ning ettekujutus heast ja kurjast. Isegi kirjatähed, pulma- ja matusekombed. Sama Jumal. Me oleme üks kultuur – ideoloogiline maailm. Ent vastuolud – eks ole Euroopa riigid omavahel palju rohkem sõdinud kui Venemaa ükskõik kellega neist. Täna on küsimus pealetungist MEIE maailmale. 2. Optimistid oletavad, et küll Euroopa-eideke köhib veidi ja seedimine saab jälle korda. On hullematki nähtud! Lõppude lõpuks ei ole neid pagulasi 500-miljonilise Euroopa elanikkonna kohta nii palju. Praegust hulka ära toita ei ole probleem. Selline on kas ausa, heatahtliku inimese või siis kurjade kavatsustega idioodi seisukoht. Sest käesoleva migrantidega seotud probleemi suurus ja lahendamatu keerulisus ei seisne mitte praeguses migrantide hulgas. See on PEALETUNGIV ARMEE. Selle eelvägi, avangard. Nad ei tule siia ümber sulanduma. Vastupidi – nad tulevad Euroopat uueks seedima. Maomahl on juba pritsitud ohvriks langenud kehasse. Euroopa loojangu viimane etapp on kätte jõudmas just nüüd, meie silme all. Sotsiaalsed protsessid arenevad aga üha kiirenevas tempos. Tsivilisatsiooni õitsengu tipule järgneb imekspandava kiirusega krahh – ajaloolased teavad. Põhjus ei ole migrantides, vaid Euroopa mädanenud ajus. 3. Et toimuvat mõista, on vaja vaadata lähimaid allikaid. Selleks on biitnike kultuurirevolutsioon ja viiekümnendate aastate USA. Kamp asotsiaalsete ja väärastunud loomevaimuga vaadetega homoseksuaale ja narkomaane formuleerisid kontrakultuuri eetika ja esteetika. Kolm kultusisikut – Allen Ginsberg [1], William Burroughs [2] ja Jack Keruack [3]. Räpaste luuserite-logardite räpane seks, räpane kõnepruuk, räpased fantaasiad ja “olgu neetud see ühiskond, milles ma tunnen end õnnetuna”. Selles ühiskonnas on kõik võimalused isiklikuks õitsenguks, ent need haige psüühikaga, nikastanud ajudega inimesed näevad ainsaks võimaluseks enda teostamisel reostada kõigi peale ja süüdistada teisi omaenda hingelises ebatäiuslikkuses. Ent elu on muutumine, liikumine! Sel ajal olid traditsiooniline esteetika ja ideoloogia kriisis, end ammendanud, klammerdusid sellesse ammendunusse. Kõrgus ja täiuslikkus olid juba saavutatud ning jäänud minevikku – mis edasi? Sest kunst on ju uue loomine! Ning iga noor põlvkond nõuab uut! Me muudame teie ühiskonna – purustame ta. 4. Hipide 1968. aasta suur revolutsioon USA-s ja Prantsusmaal kanoniseeris kontrakultuuri. Nad ei piirdunud ainult kunstiga, vaid käsile võeti kogu kodanlik kultuur. Meil on kõrini karjerismist, ausast tööst ja patriotismist – Vietnami sõjast on kõigil villand –, kõrini on silmakirjalikkust perekonnast koos selle petmiste ja truudusega, kõrini rikkuritest-vereimejatest ja sotsiaalsest ebavõrdsusest. Ja mis peamine – kõrini on igasugustest keeldudest, mis takistavad inimesel teha kõike seda, mis inimene tahab ja mis talle rahuldust pakub. Saagu vendlus ja õnn! Suitseda kanepit, teha keppi ja mängida saksofoni. Teha mitte midagi – üleüldine õnn ja budism! Kõigest küllastunud kaasaegne maailma sünnitab üha uusi mädaseid vilju. 5. 1962. aastal arvati mustanahaline James Meredith Missisipi ülikooli tudengite hulka president Kennedy isiklikul osavõtul. Mitu tuhat sõdurit ja rahvuskaartlast valvasid tema saabumist esimestele loengutele. Järgnenud rahutustes hukkus kaks ja vigastada sai neli inimest. 1965. aastal tekkisid “Mustad pantrid” koos oma mustaradikaalse tiivaga. 1967. aastal lasti maha Martin Luther King. Ja alles 20. sajandi seitsmekümnendatel aastatel võrdsustati valgete ja mustade ameeriklaste õigused ka tegelikkuses. Aga. Kui protsess sai juba alguse, ei ole teda võimalik enam peatada. Seame sammu edasi! 6. Käesolev kirjatükk ei ole kohaks, kus arutada Frankfurti filosoofilise koolkonna ja Horkheimeri [4], Adorno [5] ja teiste sammaste olemust. Proovides formuleerida üldist kokkuvõtet võib öelda, et väljapaistvate mõtlejate väsimatu töö tulemusena imbusid Lääne noorsugu ja professuur läbi “uusrevolutsionismi” vaadetest. Kodanliku riikluse ja selle institutsioonide purustamist tervitati ning põhjendati uue moraalifilosoofilise lähenemisega. Kuna proletariaat koos oma progressiivse loomusega lahtus tarbimisühiskonda, said ühiskonda edasiviivateks jõududeks edumeelne noorsugu ja marginaalsed rühmitused. Me lõpetame inimese kodanliku ekspluateerimise teiste inimeste poolt ning rajame vabade inimeste õiglase, vennaliku ühiselamu. Esiisade moraal on silmakirjalik, nende seadused kägistavad inimest ja kõrgeimaks on ju inimese looduse poolt antud õigus rahuldusele. Rahulduseni jõudmine ongi õnn ja ajaloo mõte. 7. Ja 1971. aastal ilmub välja ajastule alusepanev teos, poliitilise filosoofia piibel – John Rawlsi [6] “Õigluse teooria”. Selle paljuleheküljelise teose praktiliseks tulemuseks sai Rawlsi õigluseprintsiibi sügavale ajudesse istutamine. Nimelt – väärtuste ümberhindamine riigis peab toimuma vähemomavate kasuks rohkemomavate käest äravõtmise teel. Ehk siis (ärgu keegi kukkugu pikali ega hakaku ropendama): igaühelt tema võimaluste kohaselt, igalt ühelt tema võimete järgi. Reaalsetes ja mõistlikes piirides. Vaat selline vulgaarkommunistlik tees, mida meile tuubiti sisse nõukogude keskkooli ühiskonnaõpetuse tundides. Ent antud juhul oli tees raamistatud terve hulga teaduslike argumentide ja mõtisklustega. Mõistate? Sotsiaalsed suhted peavad olema nagu perekonnas, kus rikas ja tugev hoolitseb nõrkade ja mittetöötavate laste eest. Või hoolitseb armastusest ja inimlikkusest lähtuvalt haigete vendade eest jne, nõudmata midagi vastu. Ja Lääne intellektuaalid süvenesid endast lugupidamisse nende vaadete mõistmise ja praktikasse rakendamise läbi. Uskudes pühalikult, et see on tark ja hea tõde. 8. Lääne muiduleivasööjad ja igat masti parasiidid ulgusid õnnest. Oma vajaduste rahuldamine töörabajate abil ei saanud mitte ainult seadusliku aluse, vaid ka moraalse õigustuse. Tasuta korter, haridus, arstiabi, toidutalongid, rõivaabi ja taskuraha igapäevasteks kulutusteks! Milleks tööd teha? Pealesunnitud töö on totalitarismi jäle rudiment. Sa rabad tööd teha? Maksa siis ka maksud, lurjus! Aga mina olen ära teeninud abipaketid. Rawlsi õigluseteooria ei tahtnud arvestada inimese psühholoogiaga ega sotsiaalpsühholoogiaga. Õnnist unelmamaailma oli efektiivse tootlikkuse ja ületootmise tingimustes võimalik ellu äratada. Ent töötegijaid ajas nõudmine nahaalseid parasiite üleval pidada raevu. Neile selgitati, et see on seaduslik ja nad ise peavad olema lahkemad ja inimlikumad: häbi peaks teil olema, härrased proletaarlased! Need, keda te nimetate teie elumahlade väljaimejateks, on ju teie vennad! 9. Ja nõnda siis 1969. aastal, Lääne rassi- ja tudengirahutuste, kultuuri-, moraali- ja ideoloogilise revolutsiooni laine harjal sattusid New Yorgi homoseksuaalid kaklusse politseinikega. Üsna ruttu vormistasid nad end seksuaalse orientatsiooni tõttu taga kiusatud vähemusgrupiks. Seega – eesrindlike vaadetega inimeste jaoks kaastundeobjektiks. Elagu võitlus võrdsuse eest! Homoseksuaalid on läbi ajaloo palju kere peale saanud, ent ainult see kaklus juhtus sattuma küpseks saanud ajaloolisele hetkele. Soodom ja Gomorra lubasid Issandale, et nii lihtsalt ta enam ei pääse! Homoseksuaalide liikumist esitleti kui taga kiusatud vähemusrühma õiglast ja õigustatud võitlust oma õiguste eest, ning see sobis suurepäraselt vastukultuuriga, kodanlusevastase kontramoraaliga. Võitlusse lõbujanu legaliseerivate isikuvabaduste eest! “Uue mõtlemise” apologeetide jaoks sai suhtumine homoseksuaalidesse lakmuspaberiks: kas sa oled vabaduse ja inimõiguste poolt või ei? Sealjuures võitlesid homod 1970. aastatel õiguse eest mitte teenida aega kaitsejõududes, 2000. aastatel – vastupidi – õiguse eest teenida. Seitsmekümnendatel võitlesid nad üleüldse abieluinstitutsiooni vastu. Hiljem saavutasid nad samasooliste abielude seadustamise. Mis peamine – nad saavutasid, et alustuseks kustutas pärast pikki vaidlusi ja rohkeid hääletusi Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon ja seejärel Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse minimaalse häälteenamusega psühhiaatriliste patoloogiate nimekirjast ning kuulutas selle normaalsuse piires olevaks seksuaalsuse variandiks. 10. Agressiivne feminism võitleb naiste igasuguse diskrimineerimise vastu – õiguse eest teenida kaitseväes, teha ametialast karjääri, olla proportsionaalselt esindatud juhtorganites ja tõsta kangi. Propageeritakse mudelit iseseisvast naisest, kes sünnitab neljakümnendates eluaastates ainsa lapse. Child-free ehk “lastevaba” liikumine kinnistab täisväärtuslikku elumudelit, millest lapsed üldse puuduvad. 11. Abielu ei ole enam üldse kohustuslik. See kodanlik puur ei sobi vabadele inimestele! Me elame, kellega tahame, ja nii kaua, kuni tahame – just see on voorus! Saab alguse perekonna lagunemine, kasvab abieluväliselt sündinud laste arv ning varsti saab neid Skandinaavias olema rohkem kui pooled vastsündinuist (Eestis on see juba nii – tlk). Üksikema abieluta kooselu oma laste isaga on majanduslikult mõlemale kasulikum, eriti veel kui nad mõlemad on töötud. Selline on riiklik toetuste, maksude ja soodustuste süsteem. Riik soodustab tegelikult perekonna lagunemist. 12. Ja üldse – elu on rikkam ja kergem, lõbustusi on rohkem, suurem on ka soov elada ainult iseendale. Kaks last on perekonnas normiks, tihtipeale ka üks. Sündimus langeb järsult! Euroopa rahvad ei taastooda end enam ja nende arvukus langeb. ON ALANUD VÄLJASUREMINE. Sõdadeta, epideemiateta ja näljata. Lihtsalt ei viitsita enam sünnitada. Viimati oli olukord selline Rooma impeeriumi lõpupäevil. MAHAKÄRVAV KULTUUR. Sinnamaani oleme jõudnud. Kõige oma võrdõiguslikkusega, vabadustega, väärtuste ja põhimõtetega. 13. Ja paralleelselt! Paralleelselt! Paralleelselt koos kõigi nende eri sorti võrdõiguslikustega – tegelikult “ülimusliku võrdõiguslikkusega” – sai alguse poliitiline patukahetsus. Sest teistsugused, vähemad, nõrgemad, vaesed, taga kiusatud said nüüd õiguse tugevamate poolt osutatavale vennalikule abile ja armastusele. Eriti nende poolt, kes neid enne taga kiusasid. Eilsed kolonisaatorid hakkasid endal kahetsedes juukseid peast rebima ning üritasid üksteist edestada endistele koloniseeritavatele hea tegemises. Ja hakkasid neid enda juurde elama võtma, kodakondsust andma ja kõigega varustama. Ja keelati meenutada, et kakssada aastat tagasi sõid kirjaoskamatud metslased teineteist ja müüsid üksteist valgetele orjadeks ja seda kõike teeksid nad siiamaani, kui mitte need neetud koloniseerijad… Möödusid vaevalised kolmkümmend aastat ning Aafrika ja muude Pakistanide asukad koos igat masti Alžeeriatega muutsid terved piirkonnad ja linnad prügimägedeks ega kavatsegi – kohalikke terroriseerides – prii lobi pealt ära tulla. Aga! Neid on hädavajalik abistada sest nad on meie vennad, kes on saatuse poolt vaeslapse ossa jäetud. 14. Vigu on selles arusaamas kaks. Esimene, olulisim, on ära toodud Richard Lynni [7] raamatus “Evolutsioon. Rass. Intellekt”. Raamat on rikkalikult varustatud kohutavate statistiliste tabelitega. Hirmuäratavate andmetega. Kui keskmise eurooplase, valge inimese IQ on mõõdetud 100 ühikuga, siis Hiina, Jaapan, Lõuna-Korea võivad kelkida 105 ühikuga. Aafriklastel on vastav näitaja 70, araablastel ja afroameeriklastel 85. Andmed on ümmardatud, raamatus on kõik üksikasjalikult lahti seletatud vastavalt maadele, vanuselistele ja sotsiaalsetele gruppidele, koos kommentaaride ja selgitustega. Pärast sellise raamatu avaldamist peaks autori üle pidama kohut paragrahvi “Fašism, rassism, pettus” alusel. Hädad on aga hoopis teises asjas. Neid hulgalisi statistilisi andmeid ei ole kunagi kellegi poolt ümber lükatud. Neid ei tohi siiski lugeda! Neid ei tohi mainida! Igaüks, kes seda julgeb, on fašist. Aga andmeid ümber ei lükata… Pange tähele – autor on valge. Hiinlasi, korealasi ning jaapanlasi peab ta valgetest targemateks. Ja need tegelased ei tekita kusagil sotsiaalseid rahutusi. Rügavad tööd teha. Ei mässa. Normaalsed inimesed. Nende suurte arvude taustal meenutame siis, et “õigluseteooria” järgi annavad targemad miskit vähem tarkadele. Alati. Mõningate etniliste vähemuste tööinnust ja -eetikast on aga parem vaikida. 15. Teine viga. Õndsa enesepettuse ekstaasis otsustasid tolerantsed sotsioloogid identifitseerida inimesi poliitkorrektselt – eranditult ainult kodakondsuse alusel. Riigis on kõik võrdsed? Kui Ameerikas on kõik ameeriklased, siis Inglismaal on kõik inglased, Prantsusmaal prantslased. Aga. Inimest saab identifitseerida terve rea eri aspektide alusel: sugu, vanus, amet, sissetulek, elukoht, rahvus, religioon, nahavärv, asukohariik. “Suurbritannia kodanik” osutab kodakondsusele kui juriidilisele mõistele, “inglane” aga kuulumisele rahva hulka, keelele, kultuurile, ajaloole, rahvusesse sulandumisele, enesemääratlusele. Traditsioonid, kombed ja harjumused on antud juhul inimese loomupärane keskkond. Kodakondsusi võib olla kas või viis, kui on raha ja sidemeid. Rahvas on sul aga üks. “Dominantne eneseidentifikatsioon” – panin otsingusse sellise mõiste. Selgus, et see on olukord, kui “meie Yorkshire poisid”, kes Londoni metroo õhku lasid, ei olegi nii väga “meie poisid”! Neil oli Briti kodakondsus, aga eelkõige olid nad moslemid, seejärel pakistanlased ja alles siis britid. Pakistani moslemid lasid õhku neetud uskmatud, kelle keskel nad elasid. Islam kuulutab kõigi moslemite ühtsust, vastandades end “uskmatutega”. Islami suhtumine uskmatutesse on paindlik ning vajadusel kõike lubav. Sina võid kas või meeleliigutusest härdudes pidada migranti oma vaevatud vennaks. Tema vennad on aga moslemid, suhted sinuga on aga tema jaoks olulised vaid omakasupüüdlikel eesmärkidel. 16. Ameerika ja üleüldse kogu Lääs otsustas oma poliitiliste fantaasiate enesehüpnoosis, et demokraatia on ühiskonna ülesehituseks parim kord. Ja et nende kohuseks on aidata saavutada kõigil õnn ja küllus – ning see on saavutatav ainult demokraatia ülesehitamise teel. Nii nagu ei ole olemas parimat rohtu kõigi haiguste jaoks, ühtlasi parimat rooga rasvunute ja düstroofikute jaoks, parimat maja troopiliste alade ja tundraolude jaoks, nii ei ole ega saagi olla üht parimat poliitilist riigikorda kõigi aegade ja kõigi rahvaste jaoks. Demokraatia, aristokraatia ja autoritarismi erinevad vormid võivad olla kõik optimaalsed erinevates tingimustes. Katse juurutada demokraatia läänelikku mudelit Venemaal soodustas suurepäraselt selle maa paljaks varastamist enneolematus ulatuses. Katse juurutada demokraatiat Lähis- ja Kesk-Ida totalitaarsetes maades viis paratamatult ja loogiliselt verise anarhiani, sest ainult tugev ja julm valitseja võis hoida oma maa rahvad ja hõimud rahus ja kuuletumises. Rahvad, kes elavad erinevatel territoriaalsetel moodustistel, millised tekkisid siis, kui eurooplased jagasid joonlauaga ümber purunenud Osmani impeeriumi, tunnistavad vaid relvastatud kätt. Nii nagu biifsteek võib tappa düstroofiku, nagu õhurõhk võib tappa akvalangisti, nii võib demokraatia tappa rahva, mis eksisteerib hõimusuhetel ja hõimuteadlikkusel. Nii see kõik lahti läkski. Ja pealegi Euroopa veel ise kutsus nad. 17. Euroopa demokraatia mädanemine sai täielikult ilmsiks hetkest, kui 1979. aastal valiti skandaalse pidulikkusega Itaalia parlamenti Ungari prostituut ja “pornonäitlejatar”, kes bravuuritses oma ametiga ja jäi Itaalia poliitikasse veerandsajandiks. 18. Euroopa väärikus sai lõpliku hoobi 2002. aastal, kui Palestiina terroristid hõivasid Kristuse Sünnikiriku, võttes seal asuvad mungad pantvangi. Mitmeid päevi käisid läbirääkimised, pühaduserüvetamise küsimust ei tõstatatud kordagi, keegi terroristidest ei kannatanud – nad lasti vabaks ning toodi elama Euroopasse. Kujutame endale korraks ette vastupidist olukorda – kristlikud terroristid hõivasid mošee Mekas. Kui mitu pogrommi kristlaste vastu oleksid moslemid läbi viinud üle kogu maailma? 19. Enesealalhoiuinstinkt ütles Euroopal üles siis, kui keelustati surmanuhtlus isegi kõige jäledamate kuritegude sooritamise eest. Mõrvaritele on elu garanteeritud, tehku nad ükskõik mida. 20. Võidutahe hülgas Euroopa sellest ajast, kui käputäied terroriste hakkasid julgema esitada riikidele nõudmisi, šantažeerides neid pantvangidelt elude võtmisega. Selle asemel, et ähvardada terroriste nende partnerite, sõprade, sugulaste ja lähedaste likvideerimisega, mis on läbi ajaloo alati garanteerinud vajaliku resultaadi, liputavad antud riigid häbiväärselt sabaga ja nõustuvad tingimustega, vabastades eelnevalt vangistatud mõrvareid, keda oleks pidanud vahetult maha laskma. Selle asemel, et uputada “somaalia piraate” – piisaks ühest kuulipildujast iga nende paadi jaoks –, Lääs lobiseb ja majutab neid “eurovanglates”, kui üldse õnnestub kedagi kinni püüda. Tavaliselt maksab lunaraha. Selle asemel, et esimesel võimalusel lasta maha kõiki ISIS-e terroriste ja kupatada oma riikidest minema kõik need, keda eriteenistused kahtlustavad terrorismis, arutlevad intellektuaalid selle üle, kuidas tuua oma kodanikke tagasi ühiskonda. 21. Mõistus jättis Euroopa maha, kui kuninganna Elizabeth esines pärast Londoni metroos toime pandud plahvatusi pöördumisega, milles ütles, et “terroristidel ei õnnestu panna meid hülgama oma väärtusi”. “Väärtuste” all peame mõistma valmisolekut edaspidigi võtta oma ülalpidamisele islamistlikke migrante, kes põlgavad inglasi ja kasutavad neid küüniliselt ära. Vastutasuks nõuavad migrandid, et kristlased loobuksid oma väärtustest – ei tähistaks jõule, ei kaupleks sealiha ja alkoholiga, ei käiks trikoodega rannas ega päevitaks parkides. Ja nõuavad seda agressiivselt! 22. “Multikultuursus” ja “ksenofoobia” on häid kavatsusi täis tuubitud kirjaoskamatute idiootide leiutised. Need mõisted hülgavad juba oma loomuse pärast sootsiumi kui süsteemi ja inimese kui sootsiumi orgaanilise osa. See on järjekindel töö ühiskonna lammutamise nimel. Sellise ühiskonna, milles inimeste omavahelised sidemed viivad loomuliku üksteisest lugupidamise ja arusaamiseni. Üritatakse asendada normaalselt toimiv ühiskond mingisuguse hübriidiga, luuakse lõvi peaga, põdrajalgadega, elevandikerega ja paabulinnu sabaga olendit. Kimääri. Sootsium on ometigi inimestest koosnev süsteem, milles igaüks teab, mida teisest oodata, kus on ühiseluks ühtsed reeglid, sarnased traditsioonid ja harjumused. Ühiselu – see on ühine arusaam pidustustest ja argipäevast, imperatiividest ja tabudest, köögikultuurist ja puhkeajast, riietusest ja huumorist. See on ühine elukeskkond, kus inimest ei üllata ebameeldivad ja arusaamatud ootamatused. Inimene on tervik koos teda ümbritseva materiaalse, informatsioonilise, bioloogilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Sootsium – see on kultuuriline ühtsus. Ei kuidagi teisiti. Võõrkultuurilised grupid, kes positsioneeruvad võrdõiguslikena, üritavad paratamatult muuta asukohamaad oma vaadete järgi või siis lihtsalt sülitada sellele riigile ja kasutada ära selle hüvesid. Olles kokku köidetud religioosse vendlusega ja ringkäendusega, terroriseerivad need etnilised ühendused sageli kristlikku enamust, kes on neile peavarju andnud. Võõras – see on stressifaktor, ta pingestab. Peab olema valvel, et keegi kedagi ei solvaks, ei astuks üle punase joone. Meie ja nende arusaamad viisakusest ja argusest, headusest ja nõrkusest, lubatust ja lubamatust on sageli erinevad. Sinu rahvas, kellega sa kuulud ühte, on harinud ja kaitsnud seda maad ning elab siin oma reeglite alusel. Kui migrant, kel puudub side sinu ajalooga, ei jaga sinu vaateid ja rahva käitumisreegleid, kinnistab oma eluviisi sinu maal sellele võõraste reeglite alusel, kuulutades end samal ajal selle maa samasuguseks, täieõiguslikuks peremeheks nagu sina, siis lõhub see rahva sotsiaalset olemust, vastandub iga selle liikme sotsiaalsele instinktile. Igasugusesse migrantide agressiooni aborigeenide vastu suhtutakse kui võõra etnose agressiooni sinule omase ja lähedase vastu sinu omal maal! Ja mitmete islamiusuliste rahvaste käitumine on äärmiselt agressiivne ja konfliktne. 23. Vana küsimus: Kas peab olema kannatlik nende suhtes, kes on sallimatud sinu vastu ja kasutavad sind ära? Suurem osa moslemitest suhtub täiesti tõsiselt mõttesse ülemaailmse kalifaadi loomisest. Juba nüüd on paljudes Euroopa linnades, kaasa arvatud miljonilinn Birmingham, moslemitest kooliõpilasi rohkem kui põliselanikke. Kulub veel kümme-viisteist aastat ja islamistlik enamus rajab oma šariaaditsoonid. Ja siis tuleb tasumise tund! Nad veel näitavad teile nende tundeid riivavaid geiparaade! Te hakkate nende eest liduma, nii et päkad välguvad! Olge rõõmsad, kui võite ellu jäädes koju oma teki alla pugeda. Nad alles näitavad teile feminismi, child-free’d ja lühikesi pükse tänavatel. Seelikud olgu maani, lähete ilma vastuväideteta mehele ja peate ka oma mokad maas, kuni mees teilt midagi küsib! Nad veel näitavad teile rokkimist alla lastud pükstes. Kui nad midagi ära lõikavad, siis võid olla kindel, et ega tagasi midagi ei kasva. Nad veel näitavad teile vaba, kiiret ja turvalist seksi! Sellise käitumise eest võid valida vaid kahe vahel – kas lasta end kividega surnuks visata või bordelli müüa. Allahil ei ole vähemusi ja enamusi – kõik elavad Tema tahte järgi, mis on ilmutatud Prohveti kaudu (olgu Tema nimi kiidetud!) või ei ela üldse! Aga seniks elame me teie majades ja sööme teie leiba – rabage aga edasi tööd teha, uskmatud! 24. Nad tulevad Euroopasse. Neid toideti ja sõidutati tasuta. Neist jäid järgi lagastatud maa-alad ja purukspekstud rongid. Suurem osa neist on noored, tugevad poisid. Nende arvu võib kümnekordistada. Nad saavad elamisloa ning kutsuvad järgi oma vanemad ja vennad, abielluvad ja saavad lapsi. Nii ärkabki uuesti ellu vana laul: “Värisege, kõdunenud kondid!” (Muide, Jassir Arafati onu, Jeruusalemma mufti, hoidis enda seinal Hitleri portreed ning käis Himmleri juures SS-i kantseleis vastuvõtul.) 25. Migrant sirtsutab peremehele pähe just nii palju, kui peremees laseb sel sündida. Tolerantne eurooplane pelgab teha migrandile märkust, kardab kuidagigi riivata teiseusulist külalist ja ongi ise süüdi selles, et temast saab põlatu ja terroriseeritav. Mitte migrandid ei anna Euroopale viimast matsu. “EUROOPALIKUD VÄÄRTUSED” ANNAVAD EUROOPALE KABELIMATSU. Nad on sarnased morfiini üledoosile, mille käigus kaifist saab magus surmauni. 26. Väljapääs ei seisne mitte ainult kvootide järgimises ja illegaalse immigratsiooni keelamises. Vaid kindlakäeline assimileerimine võib meie elukeskkonna säilitada. Tolerants on vastuvõetav, kuni maale saabujad ei hakka end väljakutsuvalt üleval pidama. 27. Kümne miljoni eurooplase-kristlase vastuvõtmine pagulastena ei oleks praegusele Euroopale üldsegi probleemiks. Silmakirjalikena ja naiivselt rumalatena ei soovi nad endale tunnistada, et probleem seisneb just nimelt võõra ja agressiivse identiteedi sissetungis. Prometheus on kosunud nii palju, et on otsustanud oma maksaga toita kõiki röövlinde, ja need ootavad rahulolevalt, millal võiks kogu keha ära nokkida. 28. Kui enesekaitset nimetatakse fašismiks, siis tähendab see vaid seda, et võimu juures on lambanahka riietunud hundid. Nad räägivad vagurat lambukesejuttu, surmatoovad hambad aga üha lähenevad. Fašism on vahetunud antifašismi imekspandava vormiga. Kui fašism püüdis hävitada teisi rahvaid, siis kaasaegne antifašism üritab likvideerida omaenda rahvast. Sealjuures ka teiste abiga. Kui fašism lahendas oma ülesandeid relvade ja verega, siis kaasaegne antifašism ehk neoantifašism üritab saavutada oma eesmärke hellituste ja šokolaadiga. Tulemus on aga tappev! Selle meetodi efekt vaimustaks isegi fašismi isasid! Surudes pehmelt ja hellalt alla vastupanu ja igasuguse teisitimõtlemise, selgitavad nad rahvastele, et selles seisnevadki õnn ja vabadus. Rahvas haihtub füüsiliselt inimõiguste ja vabaduse hümni saatel. Jesuiitide ordu asutaja sureks kadedusest maha. 29. Seega. Asi ei seisne immigrantide ümberasumises, vaid Euroopa endasse sisendatud jõuetuses. Jõudu on küllaga, aga vaimu, tahet ja kirge pole ollagi. Valitseva positsiooni kätte võitnud kontrakultuur on vaid eelmaitse tsivilisatsiooni kokku kukkumisest – nii on see olnud kõigil aegadel. Tänane moraali kokkuvarisemine on tsivilisatsiooni vaimne varing, millele järgneb kiirelt reaalne, poliitilis-majanduslik krahh. Ka see on olnud nõnda kõigil aegadel. Kui Euroopa sunnib ennast, oma rahvaid segunema migrantidega, surudes kõikvõimalikul moel alla nende enesealalhoiuinstinkti, andestades migrantidele nende nahaalsuse, agressiivsuse, jultumuse, julgemata riivata nende väärastunud enesearmastust ja eelistades migrantide huvisid omaenda rahvaste huvidele, siis on see vaid surmakutse lihakssaamine, tung enesehävitamisele. Kultuuri, moraali, perekonna purustamine, parasiitide esiletõstmine, väärakuste kõrvutamine normaalsusega, isikliku heaolu ja rahulduse absolutiseerimine – selles asjas ei ole musulmanid ja islamistlikud migrandid sugugi süüdi. 30. Kui keegi on otsustanud kindlalt maha kärvata, siis sellist ei aita enam miski. Me armastame ja hindame mitte praeguseid impotentseid euroopa ebardeid, vaid nende suuri esiisasid, kes on loonud kõige kaunima, võimsaima ja suursugusema tsivilisatsiooni inimkonna ajaloos. Lähimad aastad toovad esile lõpliku resultaadi: Euroopa kärvab koos väärastunud ettekujutusega maailmast, mida ta nimetab “euroopalikeks väärtusteks”, ja saab islamistlikuks või ta leiab endas veel jõudu saata see sonimine endast kaugemale. Aga niikaua – musulmanlikud pagulased tulevad tema likvideerimist lõpule viima. Tõlkinud Roland Tõnisson Allikas: portaal Objektiiv 21. oktoobril 2015  FOTO: PM/Scanpix – Mihhail Veller (keskel) kirjandusfestivalil Prima Vista 2014 Märkused [1] Irwin Allen Ginsberg (03.06.1926–05.04.1997), Ameerika poeet ja üks biitnike generatsiooni juhtfiguuridest. Vastustas militarismi, majanduslikku materialismi ja seksuaalset alla surutust. Kontrakultuuri eestkõnelejana nõudis muuhulgas narkootikumidesse suhtumise ümberhindamist ja propageeris idareligioone. [2] William Seward Burroughs II (05.02.1914–02.08.1997) oli ameerika romaanikirjanik, novellist, esseist, kunstnik ja elava sõna etendaja. Paljud tema teosed on osaliselt autobiograafilised, eelkõige põhinedes kogemustele heroiinisõltlasena, elades Mexico Citys, Londonis, Pariisis, Berliinis, Lõuna-Ameerikas Amazonase piirkonnas ja Tangeris Marokos. (3) Jack Kerouac (12.03.1922–21.10.1969) oli ameerika kirjanik ja kunstnik. Kerouac tahtis loobuda tavalisest elust ja ühiskonna survest, ta tutvus budismiga ja katsetas paljusid narkootikume. Ta suri pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekkinud maksatsirroosist põhjustatud sisemisse verejooksu. [4] Max Horkheimer (1895–1973), Saksa juudi filosoof ja sotsioloog. Frankfurti koolkonna esindaja, ühiskonnakriitik. [5] Theodor W. Adorno (1903–1969), Saksa sotsioloog, filosoof muusikateadlane, helilooja ja ühiskonnakriitik. Nii Horkheimi kui Adornot on kritiseeritud nende elukaugete elukäsitluste eest. [6] John Rawls (1921–2002), liberaalse poliitilise filosoofia “isa”. [7] Richard Lynn (s 1930), teos “IQ ja rahvaste rikkus” (“IQ and the Wealth of Nations“, 2002).

Loe edasi

Kristlaste II kiri Eesti vaimulikele: Valede kuristikud ja pettuste augud

Üleskutse olla immigrantide suhtes külalislahke ei ole midagi muud, kui heade inimeste ja kristlaskonna tõekspidamiste ja tunnetega manipuleerimine, kuna ei arvesta mitmete oluliste faktide, riskide ja loogikaga. Esmalt meie uued “külalised”, nn sõjahädalised ei ole üldse heatahtelised õnnetud ja leplikud abivajajad. Tõelistel hädalistel pole jõudu ega rikkust võtta ette suurt raha ja tugevat tervist nõudvat üle mere, mägede ja tasandike kulgevat pikka Euroopa reisi. Vastutustundetu on lapsedki sellisele ohtlikule teele kaasa võtta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Samas on asjaolud hetkel sellised, et iga vähegi reaalselt abi vajav hädaline on paraku samuti osake suurest islamiseerimise ja kristliku kultuuri hävitamise plaanist. Ja suure tõenäosusega just nende endi rahva liikmete poolt reedetud ja röövitud ning ohtlikule teele välja saadetud. Söödaks ja meie kaastunde äratamiseks saadetud seltskond, kuhu on vargsi sisse poetatud ohtlikke ISISe sõdalasi. Neid vastu võttes me mitte ei aita neid, vaid süvendame nende kitsikust, mis varem või hiljem plahvatab. Me võtame nendelt nende maa, kultuuri, pärandi ja õiguse oma riigile ja sünnimaale. Samuti süvendame kaost selles riigis, sest keegi ei võitle oma kodude ja perede eest- tulevad ju ära võitlejad, elujõulised mehed. Miks nad peaks Euroopasse omi probleeme lahendama tulema? Neil on olemas oma koht, oma maa. Ajutiseks pagemiseks on neil olemas nende vennad islamis, nende naabrid kodu lähedal. Euroopasse tulles ei oska nad uut keskkonda hinnata ja hoida. Neil puudub austus meie töö ja vaevaga saavutatu, meie kultuuri vastu. See on neile võõras, nagu nemad meilegi – seega saavad konfliktid sellel tasandil olema paratamatud. Neid vastu võttes ei aita me ka iseendeid. Lootus, nagu nemad ehitaks üles meie hoopis teistel väärtustel põhinevat riiki ja teeniks meile pensioni, on asjatud. See on sama, kui eesel püüab olla auto või must valge. Nemad toovad kaasa oma kultuuripärandi, oma veendumused ja harjumuspärase õigussüsteemi ja ka oma riigi- ja eraprobleemid. Ning mõistagi hakkavad rajama siin omi seadusi ja riiklust. Neist ei saa iial Eurooplasi! Meist oleks ju narr arvata, et inimesi saab nagu masinaid ümber programmeerida ja oma kasuks tööle panna. Vägisi, ilma südame kutseta ei muutu midagi! Täpselt sama kehtib ju ka meie endi puhul. Ons põgenikud puhtalt inimkaubitsejate kaup ja nende teenistus, millele me riik on otsustanud kaasa aidata ja mida heldelt iga me maksumaksja rahadega on toetanud? Üsna võimalik, et see on mingi osa ka suurriikide ja korporatsioonide eneste plaanist- luua ilma juurte, kultuurita, oma riigi ja näota kuulekas maksumaksjate suurriik? Ja otse loomulikult, kõige selle pettuste ja kuritegevusega nõustudes ja kaasa aidates me saame ise neid hädasid lõikama, sest Jumal ei lase end pilgata. (2 Jh 1:10, 11; Õp 22:8, Roomlastele 1: 18- 2:9, Gal 6:7) Toetades massiimmigratsiooni toetame me kuritegevust, ülekohut, ebaõiglust, inimkaubandust, rahvusriikide surma. Ja neid hädasid me näemegi juba teistes Euroopa riikides sündimas, kus inimesed on oma kodudes hirmus. Võimalik, et selline massiimmigratsiooni õigustamine valeinfo jagamise ja manipulatsiooniga on kantud lihtsalt kellegi võimuihast ja omakasust. Sest ei arvestata raasugi ühiskonna teiste nõrgemate liikmetega, kelle elud saavad tõsiselt ohtu seatud. Ja see ei ole demokraatia ega ligimesearmastus! Ei arvestata lastega, kes peavad toime tulema teisest kultuuriruumist pärit, tihti agressiivsemate ja teisi väärtusi kandvate laste ja täiskasvanutega. Äkki meie tüdrukud tahaks endistviisi tänavail liikuda ilma meessaatjata ja ilma, et neid ahistataks või varakult abieluliitu sunnitaks. Üsna levinud on arusaam, kus mittenõustumisel tembeldatakse inimesed rassistideks ning islamistide solvamine on üsna tõsiste tagajärgedega. Ja niisamuti tahaksid me naised kartmatult ja ilma alandusteta ja vägivallata tänavail liikuda ja oma traditsioonilist elu elada ja ka segaseltskonnas töötada. On ju islamis mehed ja naised eraldatud ning oma kindlate rollidega piiritletud. Ja surve on koos võõra kultuuriesindajatega tulemas. On ju nii, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta ja islamiusulisest kristlast ei saa. Usu vahetajat ootab islami järgi ees ju surm. Lisame siia veel mõned vaimulikud valed, mis on kõrvu hakanud: Esimene suur vale, mis meid justkui kohustab, on see, et meil pole valikut, kuna kuulume liitu ja peame olema solidaarsed, jne. Alati on meil suveräänse rahvana, kus rahvas on otsustaja, valik! Kõik, mis piirab me iseotsustamise vabadust ja enesemääramist on ebaõige. See on eelkõige meie kodu, meie kord ja valik. Olulistes küsimustes on rahva tahte määrajaks referendum,  mida aga praegu ei taheta lubada! Jumal ise on seadnud piirid, et omal maal ustavalt elataks ja ise otsustaks (5M32:8; Ap 17:26; Ps37:3) Kui isegi ainurakne on oma membraaniga kaitstud, miks ei peaks eestlasi kaitsma meie riik ja riigipiir! Ligimesearmastus, eelkõige on see hoolimine inimesest, kes elab su ligi. (Rm 13:10, Gl 6:10) „Armastus ei tee ligimesele kurja…”. Meie meelest pole just väga armastusväärne näha inimeste päid lahus kehadest teiba otsas. Niisama pole armastusväärt lugeda lähedaste, rahvuskaaslaste vägistamistest, vigastustest ja muudest ahistamistest. Meil on õigus kaitsta oma peresid, oma kodusid ja vara. Nii nagu me sulgeme kodust lahkudes oma järelt ukse ja lukustame, nii ei saa me riiki sisse lubada ju valimatult kõike. Euroopas pole enam midagi varsti kontrolli all, kui samas vaimus jätkatakse. Sellisel kurjal ajajärgul on ülimalt naiivne arvata, et kõik inimesed on ühtmoodi ilusad ja head. Me ei ela ju teadmatuses. Tegu on kavala invasiooniga, inimkaubanduse, kuritegevuse ja rahvusriikide teadliku hävitamisega. Meie kodude ja kultuuri tahtliku likvideerimisega. Räägitakse, et meie ja Jeesuski olime põgenikud ja kui tahame, et ka meid tulevikus aidatakse, peame isegi aitama. Kas seepärast peaksimegi kõik soovijad vastu võtma? Esiteks on Eestil oma migratsioonipoliitika ja seal märgitud võimekus, millest üleastumine tähendab terve rea riskide võtmist ja oleks kuritegelik rahva vastu. Teiseks, nii meie kui Jeesus ei olnud majanduspõgenikud, õnneotsijad, hea elu nõudjad ega vallutajad. Tehti tööd ja nähti vaeva ja alustati üsna algusest ning mindi tagasi koju, kui oht oli möödas. Praegu ei tulda mitte ainult sõjapiikonnast, vaid igast võimalikust kohast, kuna piirid on lahti kõigile soovijatele. Meid lihtsalt ujutatakse ühel hetkel üle ja me ise kaome, sest neid on palju, kordades rohkem. Ning paratamatult toovad nad kaasa oma kultuuri või kultuurituse, oma riigi siseprobleemid ja omavahelised pinged ja uued haigusedki. On ju ilmselge, et sekkudes riikide siseasjadesse ja võttes vastu nende kodanikke, saame ka ise osa nende probleemidest oma probleemidele lisaks. Samuti pole ühtegi probleemi, mida selline rahvaste rändamine lahendada võiks, ei siin ega seal pool piire. Jääbki arusaamatuks, miks tegelikult kõik see ja kelle kasuks? Võimalik, et suurriikide ärieliidi ja poliitilise ladviku omakasu pärast. Seega, kui me tahame ka tulevikus riigi ja rahvusena olemas olla, peame seisma teiste riikide terviklikkuse ja puutumatuse (laskma neil ise oma elu elada ja ise omi probleeme lahendada) eest ning ka enda puutumatuse ja terviklikkuse eest. Sest me ju ei taha, et meidki pillutaks ja maa käest võetaks. Toetades massiimmigratsiooni, toetame me inimkaubandust, kuritegevust, ebaõiglust ja rahvusriikide surma! Ja me ei taha ju tegelikult neist asjadest ise osa saada. Ärme siis külva neid seemneid oma ajaloopõllule! Uskuge, ka sealsed rahvad tahavad elada oma kodudes või võimalikult lähedal harjunud kultuuri – ja kliimaruumile ning seista oma riigi heaks. Ja kui keegi tahab neile evangeeliumi sõnumit viia, siis sedagi tuleb teha neile nende koduriigis. Mitte lasta rahvamassidel selle õigustusel liikuma, sest kõik ei pöördu ega mõisa ega tahagi mõista Euroopa kultuuri. Miks nad peakski oma riiki ja korda tulema rajama Euroopasse? Kohustus teha head!? Tegelikult meil ei lasu ühtegi ajaloolist „tänuvõlga”, ega ühtegi eetilist ega moraalset kohustust aidata ja islami pagulasi valimatult vastu võtta! See haakub natuke suveräänsuse ja iseotsustamise teemaga, aga rõhutaks siin pigem üksikindiviidile suunatud vaimset survet südametunnistusele, mitte riikidevahelist kohustust. Meie kultuuris ei saa heategu käskida ega sundida! Seda saab vaid paluda ja see on rangelt vabatahtlik. Ning kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmu ja meelehärmita, ilma, et tekitaks kellelgi kahju, ja esmalt head oma usukaaslastele (Rm 13:10, 12: 9; Galaatlastele 6:10)! Paraku just võõrad tekitavad meelehärmi ja saavad koormaks just oma rahva nõrgematele ja vaesematele liikmetele- lastele ja naistele. (2Korintlastele 6:12) Paulus räägib , et meil on voli kõike teha , aga kõigest ei ole kasu ning miski ei tohi saada meelevalda minu üle. Me võime rahvad vastu võtta, ise surmagi saada, kuid kas sellest on meile ka mingitki kasu? Tõenäoliselt mitte. Ja mis kasu on meil rikkaid aidata? Araabiamaad on tegelikult väga (nafta)rikkad ja sellepärast ka sõjadki. Või mis kasu me saame, kui nad meie üle valitsema hakkavad, nagu paljudes Euroopa riikides juba juhtunud? Mis mõtet on toetada kurjategijaid ja kuritegevust ning mis mõte on panna potensiaalsed terroristid kokku elama rahulike elanikega? Nagu meil oma kuritegevusest põhjustatud kannatusi veel vähe oleks. Armasta oma vaenlast! Jeesus ise oli armastuse täiuslik eeskuju, kuid tema ei õpetanud ütlema „tere tulemast kõigile” ega nõustuma kõigega, mis tulla võinuks. Ta ei kutsunud vaenlasi ega niisama võõraidki enda ja oma lähedaste juurde elama, et need ei saaks kujutama vähimatki ohtu teistele. Ja ometi olid armastusest kõik ta teod ja sõnad ajendatud! Ta kasutas oma mõistust- eks seegi ole Jumala poolt kasutamise eesmärgil antud. Ning ta seisis üsna sageli kuradi kavalate rünnakutele vastu, mitte ei püüdnud teda aidata. Kindlasti ei mõelnud Jeesus, et me peaksime end salgama ja võõraste orjadeks hakkama. Kuidas aga toimib Euroopa? Nagu tahaks oma tegudega midagi kiiresti välja teenida. Arvestamata hetkekski seda, et nii võidakse praotada Pandora laegas. Teha head, ei tähenda seda, et teed, mida sult oodatakse – vaid seda, mida peab ja mis on hädavajalik, seda, mis on õige ja kohus. Näljasele anda süüa ja janusele juua, mitte luksust, pakkudes oma naist ja last ning riiki. Ükski endast lugupidav inimene ei lase endaga teha, mis kellelgi pähe tuleb, siis ta ei lase seda juhtuda ka oma lähedasel ja niisama ei lase kahjul sündida ka oma riigis tervikuna oma rahvaga. Ja õige on aidata kaugeidki vaeseid nende endi kodudes, sest nii sünnib vähem kahju kõigile. Ja sellisele abile loodame ju meiegi. Pole ju elavat, kes rõõmuga tuleks talle võhivõõrasse kultuuri ja tundmatu rahva sekka. Kristluses on Jeesuse teise tulemise ootus tavaline. Kuid elada ning valida tuleb täna. Ning vaadates ajalugu, pole see esimene kord, kus päev arvati käes olevat, kuid on eksitud. Ning ka probleemid Aafrika riikides ja Lähis-Idas pole just täna tekkinud. Need maad on tuntud oma alaliste kodusõdade poolest. Sisekonfliktid ja jõuga asjaajamine on seal peamised meetodid aegade algusest. Välisriikide sekkumine sellistesse probleemidesse ei suuda neid lahendada. Sama kahtlane on ameerika demokraatia viimine sinna. Nad ise peavad oma kodus korra majja saama. Kuigi me võime tajuda ajamärke, tuleb see päev ootamatult nagu „varas öösel”. Kuid vaadates tänaseid toimetusi, kus varastele on avatud uksed ja aknad, nõustajadki on valves, siis me kuidagi ei näe ettevalmistusi lõpuaegadeks – enda ja oma rahva südamete ettevalmistumist kohtumaks Jeesusega. See ei meenuta isegi päeva, mil võiks varas tulla. Pigem jääb mulje, nagu oodataks vendi!?  Kui need, kelle plaan on vallutada ja islamiseerida Euroopa, kes tapavad koduski kristlasi, on teie vennad, siis kes on teie rahvuskaaslased, teie pereliikmed, kes nende tulekuga kannatusi peavad nägema või surmagi saama, küsime? Ihkab Euroopa ehk ise surra? Võimalik, et mõni inimene näebki ette oma lõppu, siis sellisel juhul ei pea ju ISISEe sõdalasi oma koju ootama jääma. Võib ise sinna minna ja teenet paluda. Igal juhul ei ole hea, kui siin verd valataks ja süütud kannataks.   Kuidas aga kristlik kirik oma rahva vastu armastust üles näitab? Nõustub riigil immigrante vastu võtma ja aitab neid oma liikmete vahel laiali jagada? Ons vaimulikud oma liikmetega ausalt ohtudest rääkinud ja arutanud ning lasknud inimestel demokraatlikult otsustada? Jääb pigem mulje, et on tegutsetud rahva tagaselja ja omatahtsi, rahvast keelitades ja pettes, vaikival nõusolekul või koguni koos riigivalitsust takka kiites? Rahvas on oma protestidega väljendanud oma soovi, et Eesti ei nõustu islami- ja võõrrahva invasiooniga, kuid seal pole olnud kristlike kogudusi neid toetamas!? Kas kristlaskond on oma alustelt taganenud ja juba ettenägelikult islami omaks võtnud? EELK valikõppeaine  https://eelkui.ois.ee/subject/view?subject_id=273&year=2015 kujutab endale küll ette, milline võiks olla eesti naise elu moslemina, ning riigi enesetapjalikule poliitikale kaasa-aitamine http://www.misjon.ee/konverents  ei näita just islamiseerumisest hoidumist või vastu hakkamist. Loodame, et kristlaskond ärkab, heidab valed ja pettused ja valib surma asemel elu ning keerab oma pale rahva poole ja asub rahvast sellel eluteel toetama! Uued Uudised annavad Teile võimaluse avalikkusele selgitada omi seisukohti või lihtsalt avaldada Teie vastus sellele või esimesele avalikule kirjale http://uueduudised.ee/avalik-kiri-kristlikele-vaimulikele-kirik-ei-tohi-kaasa-aidata-eesti-islamiseerimisele/ Andke teada, millisesse Eestisse on teil usku ja milline saab olema ta tulevik läbi teie ususilmade? Eda Rüütel, Innele Õispuu, Liivi Reinumäe

Loe edasi

Peeter Tani refereering Thilo Sarrazini raamatust „Saksamaa käib maha“

Viimasel ajal on Eesti riigikogulasi ja rahvast lõhestanud pagulasteema. Tänu Toomas Alatalu artiklile „Igavesti hilinev Euroopa Liit“ Õhtulehes 21.01.2016, avastasin ekspankur Thilo Sarrazini raamatu „Saksamaa käib maha“, mis lõi kõvasti laineid Saksamaal 2010 aastal. Suur oli minu üllatus kui nägin, et raamatule on kirjutanud järelsõna 2013 aasta oktoobris lugupeetud riigikogulane Jüri Adams, kes arutleb: „Kas Eestil on Saksamaa kogemustest midagi olulist õppida? Minu vastus sellele on pigem eitav. Saksamaa olud on meist oluliselt erinevad ja meie probleemid suhteliselt mahukamad ja tõsisemad. Kuid meie ühiskondlik-poliitilisele mõttele on hädavajalik, et meil oleks piisavalt detailne arusaam, mis toimub teistes, meie jaoks olulistes Euroopa maades. Sealhulgas ka see, mis meeleolud ja mõtted seal valitsevad. Thilo Sarrazini raamatul on meie jaoks eelkõige hariv väärtus.“  Olen vastupidi Jüri Adamsile veendunud, et Eesti riigijuhtidel ja ametnikel on Saksamaa pikaajalisest kogemusest sisserändajatega palju õppida, eriti neil, kes otseselt seotud pagulastemaatikaga ja selle korralduslike aspektidega. Siinjuures on loomulik, et kasutaksime ära ka meie rahva teadusasutuste ja oma ala spetsialistide (rahvastikuteadlased, geneetikud jpt) teadmised. Allpool toon ära minu poolt subjektiivselt valitud teemade osad enamasti raamatus toodud sõnastuses. Thilo Sarrazin, kes on suurema osa oma elust olnud avalikus teenistuses peamiselt rahanduse alal alustab oma raamatu „Saksamaa käib maha“ sissejuhatust Ferdinand Lasalle lausega: “Kogu poliitiline väiklus seisneb olemasoleva mahavaikimises ja ilustamises“. Samas  sissejuhatuses kirjutab ta, et optimism ning aastakümneid väldanud peaaegu pilvitu edu on nüristanud sakslaste pilku ühiskonna sisimas kätkevate ohuallikate ning roiskumisprotsesside osas. Kes ei tahtnud endale just rahvuslase (äärmuslase) märki külge saada, pidi sündimuse vähenemise teemal aastakümneid suu kinni hoidma. Poliitkorrektne ei olnud, ja näib et ei ole jätkuvalt, rääkida  sisserändest ühiskonnale tulenevatest raskustest; ammugi ei tohtinud rääkida sellest, et inimesed on erinevad.  Sarrazin nendib: „Ikka ja jälle kogesin, et vastutaval poliitilisel ametikohal ei ole küll võimatu, küll aga väga keeruline ja samas ka mitte tavaks ebameeldivaid tõdesid välja öelda.“  Sakslasena sakslaste maa pärast muretsemine on juba peaaegu poliitiline ebakorrektsus. See selgitab paljusid tabusid ning nüüdseks täielikult rappa jooksnud diskussioon teemadel nagu demograafia, perepoliitika ning sisseränne. Nii jäi kaua aega tähelepanuta tõsiasi, et Saksamaa rahvastiku vananemine ja vähenemine on seotud kvalitatiivsete muutustega selle koosseisus. Lisaks rahvastiku vähenemisele endale ähvardab Saksamaa tulevikku ennekõike vähem stabiilsete, intelligentsete ning töökate inimeste osatähtsuse suurenemine. Seesama poliitiline korrektsus on ühiskonna struktuuri ja juhtimisküsimused nagu võrgendkoi kinni mätsinud ning takistab sellega nii nende analüüsi kui lahendamist. Ühiskonnas on suur vajadus ilustamata tõe järele, aga kes seda rahuldab, see elab poliitiliselt ohtlikku elu ning langeb kergelt meediavõimu ohvriks, mis on poliitiliselt korrektsete käes.   (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Esimeses peatükis „Riik ja ühiskond“ arutleb raamatu autor mehhanismidest, mis panevad liikuma majanduse ja ühiskonna arengu erinevates riikides ja erinevatel ajaperioodidel. Ta on otsinud inimühiskonna vormidele ühist nimetajat. Ta ütleb: „Tuleb kontrollida, kas need sotsiaalsed raamtingimused, mille me oleme endale saavutatud heaolu põhjal loonud, ei hakka seda heaolu ähvardama, kuna seda erilist mõttelaadi ja võimekust, mis Euroopa arenguhüppe põhjustas, mõjutavad nüüd omakorda heaolu ja sotsiaalriigiga tekkinud raamtingimused“. Peatüki võtab kirjanik kokku mõttega: “ Ühiskond on ise enda objekt ja saab raamtingimustega, mida ta endale ise seab, oma kuju muuta. Poleks see nii, oleksid kõik inimühiskonnad samal arengutasemel, nagu kõik need šimpansihõimud Aafrika võsas.“ Teises peatükis „Pilk tulevikku“ arutleb kirjanik kuidas on Saksamaa heaolu viimastel aastakümnetel arenenud, kus ollakse rahvusvahelises võrdluses, kuidas areneb Saksamaal tööjõu tootlikkus, mida tähendab praegune demograafiline areng majanduskasvule ja heaolule ning milliseid ümberjaotamiskonflikte võib oodata. Kõike eelpoolnimetatu on huvitav, kuigi arvuderohke lugemine. Tänu inimese leidlikkusele on ümberjagatava maht aja jooksul üha kasvanud, kuid vahepeal on see kasv saavutanud oma piiri. Iga riik peaks muret tundma töövõimelise elanikkonna arvu ja kvaliteedi pärast. Selle suuruse määrab ära demograafiline areng, sisseränne ning töötava elanikkonna osatähtsus, kvaliteedi aga rahvastiku sotsialiseeritus, haridustase, vanuseline jaotus ning sisserände olemasolu korral ka sisserännanute sotsialiseeritus ja haridustase. Sarrazin leiab, et: „Elanikkonna vananemisest tingitud kulud kasvavad kiiremini kui vähenevad töötute ja laste arvu kahanemisest tingitud kulud.“ See tõdemus on kindlasti teada ka meie riigijuhtidele ja majandusmeestele ja annab selge sõnumi, et sündimus on kriitilise tähtsusega igas ühiskonnas. Kui sündimuskordaja jääb püsima 1,4 juures, tähendab see, et iga järgnev põlvkond on eelmisest 30% väiksem. Ühe rahva püsima jäämiseks peab sündimuskordaja olema 2 ning populatsiooni kasvuks on vajalik 2,11. Eurooplaste number on kiiresti vähenemas ning aafriklaste ja moslemite oma kiiresti kasvamas. Lõpuks ei ole ratsionaalseid põhjendusi, miks inimesed, perekonnad, hõimud, üleüldse üks rahvas sugu jätkab. Rahvused ei kao ju mitte ainult näljahäda, haiguste, vallutuste või genotsiidi tõttu. Nad võivad ka lihtsalt vaikselt välja surra. Ja kes sellest üldse huvitub? Teised hõimud ja rahvused tulevad nende asemele. Igaüks peab ise otsustama, kas ta peab tähtsaks järglaste saamist, perekonna edasikestmist ja et tema rahval oleks tulevikku oma kultuurilise ja füüsilise omapäraga. Kolmandas peatükis „Allakäigu märgid“ juhib Sarrazin tähelepanu erinevate maade rändepoliitikale. Nii toob ta näiteks et: „Kanada on klassikaline sisserändajate riik, mis ohjab oma sisserändevooge väga rangelt vastavalt inimeste haridustasemele, kvalifikatsioonile ning tööturu vajadustele.“ Erinevalt Saksamaast pole Türgis ega teistes moslemitega riikides põhitoetusi ega sotsiaalabi. Klassikalistes immigratsiooniriikides nagu USA, Kanada ja Austraalia pole samuti midagi sellist. Alles aastaid pärast riigis elamist saab USA-s õiguse sotsiaalabile, mis on aga Saksamaa põhitoetusega võrreldes kasin ja ajaliselt piiratud Kes rändab sisse USA-sse, olgu legaalselt või illegaalselt, peab uskuma oma võimetesse. Saksamaale sisserändajatele on tagatud majanduslik kindlustatus – sõltumata oma jõust ja toimekusest. Võib oletada, et Saksamaal on immigrandid rahulolevad ja USA-s rahulolematud, aga tegelikult on see täpselt vastupidi: USA-s küsiti sisserännanutelt, et kui kaua kestis, enne kui nad tundsid end riigis „mugavalt“ ja „kogukonna liikmena”? 77% arvates kestis see vähem kui viis aastat. Vaid 5% ütles, et nad ei ole end USA-s kunagi koduselt tundnud. Seevastu väidab 58% Türgi päritolu inimestest, et nad ei tunne end Saksamaal teretulnuna, 78% ei leia, et Angela Merkel oleks nende kantsler. Klassikalistesse immigratsiooniriikidesse suundub palju rohkem võimekaid sisserändajaid, kuna ülejäänud ei näe endale seal võimalusi. Nendes riikides kehtib teistsugune sotsialiseerumismudel, sest töötul puudub põhitoetuse ja sotsiaalvõrgu ahvatlus. Lisaks sellele ei peeta neis riikides imelikuks sisserändajate sorteerimist majanduslike ja sotsioloogiliste kriteeriumide põhjal. Austraalia immigratsiooniametnikud kasutasid aastakümneid viitsada sõna hõlmavat dictation testi, millega sõeluti välja kõik, kes ei osanud korralikult inglise keelt ja kellel puudus teatud haridustase. Toetuste süsteem tasustab kõrgelt nende viljakust ja meelitab seetõttu ligi homsete migrantide alamkihti. Hea majanduslik hoolekanne viib selleni, et integreerumiseks puudub igasugune surve. Rahvastiku struktuuri parandamise tegelikuks ja ainsaks hoovaks jääb sündimuse tõstmine tasemele, kus toimub taastootmine. Edasi võrdleb autor erinevate rahvastiku gruppide haridustaset, tööhõivet ja oskusi. Kokkuvõttes kirjutab ta: „Eriti aafrikast saabuvad varjupaigataotlejad on kehva haridusega ning sageli raskesti integreeritavad. Nad paigutuvad tööturu alumisse otsa, kus tööpuudus on juba niigi suur või liiguvad varimajandusse.“  Olulist osa uustulnukate saabumisel riiki mängib nende suutlikkus kohaneda asukohamaa keele, kultuuri ja ühiskondlikku korraldusega. Siin aga ei ole olukord roosiline: „Suurim integratsiooniprobleem on sisserändajatega nii endisest Jugoslaaviast, Türgist ja Araabia riikidest. Nende raskused koolisüsteemis, tööturul ning ühiskonnas tervikuna tulenevad neist gruppidest endist, mitte ühiskonnast, kus nad elavad“ Tihedalt  on integratsiooniga seotud ka haridus. Paljudel riiki saabujatel puudub kooliharidus üldse, vähestel on algkool või gümnaasium lõpetatud. Saksamaal koolipinki asudes jääb Aafrikast pärit migrantidest haridus omandamata 25%-l. Gümnaasiumi lõpuklassideni jõuab neist vaid 20%. Ka teises põlves ei ole nende integreerumise paranemist näha , pigem muutub see isegi halvemaks. Kes elab riigi rahakoti peal, see ei maksa makse ja ometi on tal nagu igal teisel kodanikul õigus riiklikele toetustele alates haridusest kuni elukoha ja tervisekindlustuseni. Sisserännanute haridustase mõjutab riigi keskmist taset, mis on langustrendis. Saksamaa  on niisiis oma edumaa rakendusteaduste erialadel kaotanud ning ka Saksa koolid ei tooda niipalju sobivaid abituriente, et jälle parimate riikide hulka jõuda. Probleeme tekitab ka motivatsioon nii õppimises kui ka tööturul osalemises. Mõlemal juhul  pärsib seda ühe peamise põhjusena riigi  hea sotsiaaltoetuste süsteem. Üksikisikutel pole aga probleemiks niivõrd materiaalne pool kui väljakutsete puudus. Kes ei pea tööturu nõuetega rinda pistma või polegi seda iial teinud, kaotab aja jooksul oskuse sotsiaalseks lävimiseks. Saksamaal riigi poolt garanteeritud miinimumsissetulek ei ole häbematult madal, vaid alampalgale häbematult lähedal. Ja ühiskonna kui terviku jaoks ei ole kasvava alamkihi puhul probleemiks mitte selle ülalpidamise kulud, vaid selle järk-järguline võõrandumine ühiskonnast ning selle tagajärjed kogu riiklusele, ühiskondlikule stabiilsusele ja tulevikuvõimele. Suhtelises vaesuses elav väheharitud elanikkond kasvab. See kasv jätkub, kuna järglased pärivad puudused ning võtavad üle kogetud käitumismallid.  Paljunemiskäitumine sõltub suurel määral inimese ühiskonnakihist. Tõestatud on ka see, et teatud ühiskonnakihti kuulumine ja intelligentsus on omavahel üsna tugevalt seotud. Lisaks ei ole tõsimeelsetel teadlastel enam kahtlust, et inimese intelligentsus on 50-80% ulatuses pärilik (vt. Georg Kirsbergi artiklit Intelligentsetest võimetest 6.03.2016). Inimeste vaimsed võimed on märgatavalt erinevad ja need erinevused on osaliselt pärilikud (nt. on juutide IQ 15% kõrgem). Neljandas peatükis „Vaesus ja ebavõrdsus“  püütakse leida vastus peatüki pealkirjaks olevate sõnade sisule. Kui võtta kokku pikad arutelud võiks lühidalt öelda, et: „Vaesus on individuaalse tunnetuse küsimus. Materiaalne tarbimine on sotsiaalse positsiooni märk. Sellega muutuvad arutelud vaesuspiiri teemadel sellises rikkas ühiskonnas nagu Saksamaa viljatuks kemplemiseks, kus jutt ei ole tegelikult enam materialsetest väärtustest, vaid sotsiaalsest positsioonist.“ Isegi kui kõigil inimestel oleksid algseisus täielikult võrdsed võimalused, tekitaksid inimeste erinevad anded ja meelelaadid, erinev tervis ja õnn selle, et nende elud jõuavad ebavõrdsete tulemusteni. Seega sünnib suhteline, sissetulekute ning varalise seisu põhine vaesus ikka ja jälle uuesti ega kao iial. Õiglus on seega alati suhteline  ja seda tuleb vaadelda erinevate olukordade võrdlusena ja mitte kunagi absoluutselt saavutatavana. Suur osa neist, kes ei suuda (või ei taha) tööturul püsivalt kanda kinnitada, pole hakkama saanud õpingute ja väljaõppega ning seda üsna sarnastel põhjustel. Lisaks teatavale intellektuaalsele potensiaalile on õpingute edukaks lõpuleviimiseks hädavajalikud ka varem juba loetletud sekundaarsed voorused (täpsus, usaldusväärsus, ajast kinnipidamine, korraarmastus, pingetaluvus, kohanemisvõime). Poliitikud ei ole ilmselgelt arvestanud sellega, et üha kasvav hulk inimesi ja just nimelt ka noori võib võtta abiraha aluseks oma tulevikuplaanide tegemisel ning ei näe mingit põhjust arendada oma auahnust ja olla valmis pingutusteks. Sotsiaaltoetused mõjutavad seega alamkihi sotsialiseerumist ning paljunemiskäitumist. Nad mõjutavad aga oluliselt ka migratsiooni ning sisserändajate integratsioonivalmidust. Ilma Saksamaa sotsiaaltoetusteta poleks suur osa Türgi, Aafrika ja Lähis-Ida migrante kunagi Saksamaale tulnud, ilma sotsiaaltoetusteta oleks ka perede järeleränne väiksem, türklaste ja araablaste paljunemiskäitumine aga teistsugune. Eriti araablaste seas on Saksamaal levinud laste soetamine selleks, et saada rohkem sotsiaaltoetusi ning kinniste uste taga polegi nende naistel suurt midagi muud teha. „Mitte lapsed ei tekita vaesust vaid toetusesaajad tekitavad lapsi.“ Erich Frommil on õigus: „Inimesi ei ole võimalik kahjustada ja võõrandada rohkem kui neid pikemat aega tööst eemale hoides. Uus klass ei sünni odavtööjõust, vaid mõttelaadist, mis ei oota endalt enam midagi ning sotsiaalsüsteemidest, mis ei oota enam midagi inimeselt. Nii kogu tööturul kui ka hooldekodudes ja peredes võtab maad kogemusest kinnitatud tõdemus: kes teeb teiste heaks midagi, mida need saaksid ise teha, ei käitu sotsiaalselt. Ta purustab nende inimeste enesehinnangu ja iseseisvustunde.“ Viies peatükk „Töö ja poliitika“  avab lihtsa põhimõtte: kes tahab saada midagi, mille nimel keegi teine on tööd teinud ja vaeva näinud, peab selle eest vastu andma midagi, mille taga on samuti töö ja vaev, et sellelgi oleks teise jaoks teatud väärtus. Pole vahet, kas see kogukond on riik või perekond, alati peab selles andmine ja võtmine olema tasakaalus, kui tahetakse, et suhted oleksid püsivalt terved. Nii moraalselt kui ka funktsionaalselt ei ole õige, et keegi, kes suudab ise panustada, elatub teiste tööst, ilma et ta midagi vastu annaks. Sotsiaalsed sidemed, sotsiaalne tunnustus, elu sisu ja materiaalne kindlustatus sõltuvad enamikel inimestest töökohast. Teoreetiliselt peaks töötud saama põhitoetust vaid siis, kui nad on valmis mingil hetkel teatud tööd vastu võtma. Kes tänapäeval ei ole kaasatud oma tegusal eluperioodil alates 20. eluaastate keskpaigast kuni 50-ndate keskpaigani tööühiskonda – olgu kasvõi pere kaudu –, see on reaalsest elust kõrvale jäänud ja tunnebki end selliselt. Kultuuri ja tsivilisatsiooni arenguerinevused viivad erinevate soojätkamis- ning ellujäämismudeliteni ning ka erinevate geneetiliste eripäradeni. Kinnistunud ning ebapiisavalt produktiivsesse ringlusse integreeritud alamkihiprobleemid kattuvad lisaks suure osa Türgi, Aafrika ning Lähis- ja Kesk-Ida sisserändajate puhul lahendamata integratsiooniprobleemidega. Kuues peatükk „Haridus ja õiglus“ peab tähtsaks, et igaüks jõuab oma isiklike võimete raames optimaalse saavutusvõimeni, arendab neid võimeid haridussüsteemis ning annab hiljem, tööelus, võimalikult produktiivse panuse. Ärevusttekitav on, et vähemalt alg- ja põhikoolides on viimastel kümnenditel matemaatikale ja lugemisele esitatavate nõudmiste ning saavutuste tase läbivalt langenud. Nii matemaatikas kui ka saksa keeles on näha, et õpikud on alates 1970. aastatest pidevalt lihtsamaks muutunud, murettekitav on keeruliste tekstide mõistmise vähenemine langeva lugemuse taustal. Sarnaselt matemaatikaõpikutele lihtsustatakse Saksamaal juba aasta-kümneid ka lugemikke. Ka kirjandusklassika ei ole jäänud sellest puutumata. Lastega tegeledes võib ja peabki olema nõudlik, pehmusega jäävad õpilased ilma suunamisest ja autoriteedist, millele neil on õigus. Seetõttu meenutatakse hiljem austusega rangeid, aga õpilastega isiklikult tegelenud õpetajaid. Iga oma tulemusi parandada sooviv sportlane peab regulaarselt ja intensiivselt treenima. Kuid paljudes koolides läks harjutamine viimaste aastakümnetega moest. Kõrge intelligentsi puhul on reeglina ka mälu hea ning keskpärase intelligentsiga käib tavaliselt kaasas keskpärane mäluvõimekus. Vastab tõele, et on palju inimesi, kes oskavad hästi pähe õppida, aga kehvasti ise mõelda. Islamiusuliste migrantide asjatundmatust ja harimatust seletatakse osaliselt nende madala sotsiaalmajandusliku staatusega nende kodumaal. Hariduskäik sõltub suurel määral perekonnast, kus üles kasvatakse. Moslemitest migrandid põlvnevad enamjaolt hariduskaugetest perekondadest, mis kuulusid ka kodumaal eranditult alamkihti. Selles mõttes on osa sellest, mida hariduspoliitikas peetakse integratsiooniprobleemiks, tegelikult ühiskonnakihtide probleem. Asja teeb raskemaks see, et kodumaise koolisüsteemi kvaliteet määrab ära vastavate rühmade suhtumised ja koolitulemused. Islamiriikidest pärit migrantide puhul on integreerumist ning õpinguid takistavaks asjaoluks eelkõige elektrooniline meedia. Paljudes peredes vaadatakse peaaegu lakkamatult ainult kauge kodumaa saateid. See raskendab oma kultuurilise taustaga distantsi loomist, mis on integratsiooni puhul vältimatu. Seitsmes peatükk „Immigratsioon ja integratsioon“räägib inimesest kui territooriumile orienteeritud olendist. Globaliseerunud maailmas saavad kapital ja kaubad vabalt liikuda. „Kuid on täiesti mõeldamatu, et selline  liikumine peaks hõlmama tööjõudu, kuivõrd sellest sõltuvad perekondade, ühiskondade ja rahvaste käekäik.“ Territooriumiga seotud instinktid on rahvas sügaval peidus. Territoorium algab eluasemest, ulatub piirdeaiani ja sealt riigipiirini. Suured rahvaste rändamised kulgevad harva veretult, välja arvatud juhul kui rännatakse asustamata alale. Seejuures on inimene karjaolend. Liikmesus ühes rühmas tähendab järjekindlat eraldumist teistest kooslustest. Juhitamatu sisseränne ähvardab riiki õõnestades ühiskonna stabiilsust. Territooriumi kindlustamine ja sisserände reguleerimine pole kunagi olnud lihtlabane. Sellest tekkinud küsimused ja sekeldused ähvardasid sageli riike ja erinevaid ühiskondi, avaldades neile sügavat mõju. Ikka ja jälle saatsid territooriumi kindlustamist verised orgiad ja vägivald. Paljud sakslased elavad väärarusaamas, nagu suudaks sisseränne lahendada demograafilisi probleeme või nagu õnnestuks riiki meelitada kvalifitseeritud sisserändajaid. Tänasest vaatenurgast oli võõrtööliste sisseränne 1960.–1970. aastatel ränk viga. See aeglustas Saksamaa tööstuses vältimatult vajalikke struktuurseid muutusi ja viis tähelepanu kõrvale rahutusttekitavalt sündimuse vähenemiselt. „Migrantide juurdevool pehmendas iibe languse tagajärgi, kuid ei kõrvaldanud neid.“ Saksa meedia püüab sisserände teemat alatihti hägustada. Sisserände teemasid käsitletakse sageli manitsevalt nimetissõrme vibutades ning võimendades suhtumist, mida võib kõige tabavamalt kirjeldada ütlusega: „Ninnu-nännu, me kõik armastame teid“.  Kui maailmarahu ei taheta häirida, siis peab iga rahvas viima elanikkonna suuruse kooskõlla antud territooriumi kandevõimega. Paljunemine ei saa ülerahvastatud maailmas olla mingi territooriumi juurdevõitmise argument.“ Tänasel Saksamaal on ainuüksi Türgist, Aafrikast, Lähis- ja Kesk-Idast pärit migrantidega, kellest enam kui 95% on islamiusulised, nimetamisväärsed integratsiooniprobleemid, mis ei lahene aja jooksul iseenesest. Muslimi migrantide keskmine vanus jääb alla 30 aasta, samas kui Saksa põliselanike puhul on see umbes 45 aastat. Kõigis asjaomastes riikides – olgu Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Belgias, Taanis, Rootsis või Norras – on muslimi migrantidega seonduvad probleemid sarnased: madalam integreerumine tööturul, suurem sõltuvus sotsiaaltoetustest, madalam osalus haridussüsteemis, suurem järglaste arv, kalduvus paralleelühiskondade kujunemisele, suurem religioossus, mis on seotud islami traditsiooniliste või fundamentalistlike tendentside süvenemisega, keskmisest suurem kuritegevus.  Muslimite immigratsiooni ning islamiusu suundade kasvava mõju tõttu seisab läänemaailm silmitsi autoritaarsete, tagurlike, aga ka demokraatiavastaste tendentsidega, mis panevad proovile mitte ainult meie enesetunnetuse, vaid kujutavad endast otsest ohtu meie elustiilile. „Majanduslikult ei vaja Euroopa muslimite sisserännet. Muslimitest migrantide madal tööhõive ja sotsiaaltoetuste ulatuslik tarbimine läheb igale riigile nende loodud majanduslikust lisandväärtusest rohkem maksma. Muslimitest sisserännanute arusaamad ühiskonnast ja väärtushinnangud tähendavad kultuuriliselt ja tsivilisatsiooniliselt tagasiminekut. Demograafiliselt kujutab muslimitest migrantide paljunemiskäitumine pikemas perspektiivis ohtu vananeva Euroopa kultuurilisele ja tsivilisatsioonilisele tasakaalule.“ Kahjuks ei saa eitada, et islami paljude, osalt mitmemõtteliste, osalt vastuoluliste voolude seas domineerib ühiskonnapilt, kus riigi lahutamisega kirikust ei ole kaugele jõutud, sugudevahelist võrdõiguslikkust õieti ei eksisteeri nin iganenud eluviisid soodustavad niigi noore ühiskonna selget paljunemist. Sellise ühiskonnakorralduse õigsuses veendakse ka migrante, mis loob suure kultuurilise distantsi meie eluviisidega. Lääne inimese pilk ei suuda eristada, millist islamit pooldab 15–17 miljonit Euroopa moslemit. Õieti keegi ei tea, mis jutlusi peetakse mošeedes, jne. Kindel on see, et tegu on äärmiselt suletud religiooni ja kultuuriga, mille pooldajad vaevu huvituvad neid ümbritsevast läänelikust õhtumaast – kui tegu pole just materiaalsete hüvedega. Saksa-türgi sotsiaalteadlane Necla Kelek võtab kokku: „Ka Schröder ei taha mõista, et islam on süsteem ja mitte ainult usk ühte jumalasse. Jälle peaksid ennast muutma eurooplased ja Euroopa meedia ning vaatama muslimeid „teise pilguga“. Usuvabadus – ja koos sellega ka mõttevabadus – on islamis paremal juhul õrn taimeke, mis siin ja seal viljatust pinnasest nina välja pistab. Peaaegu kõigis islamimaades – Egiptusest Malaisiani – tugevneb surve kristlikele vähemustele ja seda kuni ehtsa tagakiusamise ja füüsiliste ähvardusteni välja. Koraanil olevat „õigus kuulutada absoluutset tõde,“ kirjutab Saksa orientalist Tilman Nagel, seetõttu peab enamik moslemeid usuvahetust, apostaasiat, suureks patuks, mis paljude Saudi Araabia ja Afganistani islamiõpetlaste arvates väärib surmanuhtlust. Terves islamimaailmas koguvad jõudu islamistlikud ja ühes sellega potentsiaalselt terroristlikud suundumused. Sama kinnitab statistika: islamismist tuge saav vägivald ja terror maailmas ei vähene, vaid kogub jõudu. SLV Tööturuamet määratleb oma statistikas põhitoetuse saajate rahvused, kuid ei erista neid migratsioonitausta järgi. Toetusesaajaid ei diferentseerita rahvusliku kuuluvuse alusel. Seega ei sisalda tööturuameti statistika kaudset ega otsest informatsiooni moslemitest migrantide osatähtsuse kohta toetusesaajate seas. Migrantide religioossed sidemed on tugevad. Türgist ja ülejäänud maailmast pärit toetusesaajatest märgib 50%, et usukommete järgimine on oluline ka töökohal. 15% Türgi naistest möönab, et nad pole valmis loobuma religioossete tavadega ettekirjutatud riietusest ka siis, kui töölevõtmise eelduseks oleks „neutraalne“ riietus. Kultuurilisi integratsiooniprobleeme saab kvantitatiivselt kõige paremini vaadelda haridustaseme ja kooliedukuse põhjal. Saksamaal elavatest muslimi migratsioonitaustaga inimestest pole 30% lõpetanud ühtki üldhariduskooli liiki, 14%-l on keskkooli lõputunnistus, Türgi päritoluga inimestest pole lõputunnistust ette näidata 27%-l ja koolitee on lõpuni käinud 8%. Kultuurilist integratsiooni takistab üha enam meediatehnika areng (satelliittelevisioon, nutitelefonid, internet). Kodumaalt transleeritavad teleprogrammid ja muu meedia tõid ja toovad nö “kodu kätte“. Ülekannete mahuga kaasnes pingeolukord võõrasse riiki jäämise ning päritoluriiki aheldatuse vahel.“ Kultuuriliste erinevuste ning nendega seotud eraldumisrituaalide hulka kuulub ka kalduvus vägivallale, mida muslimi migratsioonitaustaga noorte puhul täheldatakse üha enam. Noori sakslasi, kes ei ründa eakaaslasi ja end kaitsevad, peetakse memmepoegadeks. Piisaks sellest kui moslemid järgiksid euroopa seadusi, ei rõhuks oma naisi, lõpetaks sundabielud, takistaks oma noori vägivallatsemast ning hoolitseks ise oma elatise eest. Seda pole palju nõutud. Kuid kui keegi kritiseerib neid nõudmisi kui assimileerumissundi, on integratsiooniprobleem tegelikult temal endal. Vahest peaks ta mõtlema sellest, miks kogu Euroopas suhtutakse muslimitesse reserveeritult. Üheski teises religioonis ei ole üleminek vägivallale, diktatuurile ja terrorismile nii sujuv. Inimene eelistab tuttavlikku ja distantseerub võõrapärasest. See kehtib nii keele ja toidu kui ka kommete ja tavade kohta. „Omasugused sobivad ikka hästi,“ võiks selle kohta öelda. Nii on täiesti mõistetav, et sisserändajad otsivad võõras keskkonnas kõigepealt oma kaasmaalaste lähedust, endale tuttavat keelekeskkonda, oma religiooni ja harjumuspärast eluviisi. Getostumine tekib kergesti seal, kus inimesed elatuvad kõrge tööpuuduse tõttu peamiselt sotsiaalabist. Nii juhtus see türklaste ja araablastega asustatud Neukölni põhjaosas, nii muutus getoks mustanahaliste Harlem New Yorgis. Paralleelühiskonnad kujunevad välja seda lihtsamini ja on seda püsivamad, mida väiksem on migrantide huvi riigi ülejäänud ühiskonna vastu ja mida rohkem eelistatakse olla omaette. Loomulikult ei õnnestu paralleelühiskondadel täielikult kodumaad asendada. Valed eeskujud, edutus õppetöös ja seksuaalne frustratsioon (seksuaalne rahuldamatus pornograafiast läbiimbunud ühiskonnas, usulistel põhjustel ei ole muslimineiud enne abielu seksuaalselt kättesaadavad) võivad viia vägivallaks kõrgenenud valmisolekuni, mis elatakse välja peamiselt noortekampades, paljude noorte muslimitest migrantide tegelikus kodus. Seal leiavad nad otsitud tunnustuse, kuigi valel moel – seaduserikkumiste, varguste, kakluste kaudu. Hollandi kirjanik Leon de Winter esindab arvamust, et euroopalikele arusaamadele vastav heaoluriik ei saa kunagi olla integratsioonimaa. Igal riigil või ühiskonnal on õigus ise otsustada, keda oma riigi territooriumile või ühiskonda vastu võtta. Seejuures on neil õigus pöörata tähelepanu riigis juurdunud kultuuri ja traditsioonide alalhoidmisele. Sisserändega riigid nagu USA, Kanada ja Austraalia on seda õigust alati teadvustanud ning juhtinud sisserännet vastavalt migrantide regionaalsele ja kultuurilisele päritolule ning kvalifikatsioonile: „Ma ei taha, et meist saaksid võõrad omal maal, ka mitte teatud piirkondades. Kardetud paremradikaalsust ei süvenda mitte see, et väljendame selgelt oma õiguspäraseid eelistusi ja kujundame nende alusel oma poliitilise tegevuse, vaid see, kui laseme asjadel omasoodu areneda.“

Loe edasi

VIDEO: Lühifilm hoiatab vasakpoolsete propaganda pealetungi eest ülikoolides

Austraalia noore režissööri Neel Kolhatkari lühifilm “Modern Educayshun” näitab seda, mis juhtub, kui ühiskonnas asuvad reegleid kehtestama vasakpoolse solidaarsusideoloogia jutlustajad. Film on eestikeelsete subtiitritega. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Malle Pärn: Ühe lause inimestest

Paljud poliitikud ja ajakirjanikud tegelevad ühiskonna kihistamise ja erinevate mõtteviiside omavahel vastandamisega, sellega kihistub ja muutub vastuoluliseks ka meie emakeel. Ideoloogia tarvitab vaid väikest osa keelest, ja muudab ära paljude sõnade tähendused, seega tegelikult loob uue, võiks öelda: dialekti. Kohustusliku primitiivkeele, mis vastab valitsevale ideoloogilisele “narratiivile” või “paradigmale”. Selles keeles suheldakse loosungite ja siltide kaudu. Inimest ei püütagi enam vaadata inimliku tervikuna või keerulise isiksusena, vaid mingi üheainsa loosungi või sildi kandjana. Sellele keelele on tüüpiline näiteks Martin Helmest või tema erakonnast kõnelemisel tuletada meelde lauset “kui on must, näita ust”, koos hinnanguga: rassistlik, ebahumaanne, sallimatu, äärmuslik. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Selliste põhjendamatute hinnangute levitajat ei saa tõsiselt võtta. Tal oleks nagu silmaklapid peas või silmad kinni, ta ei näe inimest ega erakonda, näeb üksnes seda loosungit. Talle ei lähe korda see, et Martin Helme on sellest TTV saatest siiani rääkinud ja kirjutanud VÄGA palju mitmesuguseid väga väärtuslikke mõtteid, temale tähendab ta (ja koguni terve EKRE) ainult seda üht lauset ja see lause väärib tema silmis hukkamõistu. Ta ei oska seda konteksti asetada, see lause on tema jaoks eraldiseisev absoluut. Talle tundub, et sellega on solvatud tervet mustanahalist elanikkonda maakeral. Ta on nagu ühe-lause-inimene, haarab kuskilt jutu seest mingi ühe mõtte ja jääbki seda kordama. Meil on selliseid päris palju, paraku nii poliitikute kui ajakirjanike hulgas. Loomulikult on sellisel käitumisel teadlik eesmärk: ohtliku vastase diskrediteerimine. See on väga levinud demagoogiavõte. Löök allapoole vööd. Korrata ja korrata, et võimalikult suur hulk inimesi hakkaks niisama primitiivselt mõtlema. Keegi ei võimendanud ju Indrek Tarandi hüüatust oma kaasmaalastele: “pange ennast ise põlema”? Ometi on põlemine äärmiselt valus ja lõpeb surmaga, uksenäitamine aga ei tee kellelegi haiget. Vastupidi: teeb ilmselt teene sellele, kellele võõras kultuuris elamine on nii suur piin, et ta sellest märatsema hakkab. Las ta läheb ometi tagasi oma kultuuri keskele! Miks ei või ülbele kutsumata külalisele ust näidata? Ja vaadake, see demagoogia on mõjunud, sest sellest ühest lausest ongi saanud paljukasutatud propagandakaigas. Helilooja ja popmuusik Peeter Vähi, kes oma idafilosoofia kummardamisega peaks justkui olema vaba sellistest manipulatsioonidest, parafraseerib seda Sirbi immigratsioonipropaganda erinumbris (9.10.15) oma jutustuses Aafrika küladest: “Ometi ei kogenud ma ei sealsete nõidade-ravitsejate ega tohtrite suhtumist “kui on valge, näita ust”.” Peeter Vähi ei ole vist tegelikult idafilosoofiasse süüvinud, see on vaid väline silt. Ei ole võimalik, et haritud inimene nii primitiivselt arutleda võib… Või on ta nii ustav valitsevale ideoloogiale? Võrrelda tuleb sarnaseid olukordi, mitte erinevaid. Erinevate olukordade võrdlemine on levinud demagoogiavõte. Vähi vajas Aafrikas meditsiinilist abi, ja talle anti seda. Martin Helme ei öelnud seda abivajajate kohta, ka mitte kõikide teise nahavärviga inimeste kohta, vaid KONKREETSELT nende Rootsi tänavatel märatsejate ja kohalike elanike vara põletajate kohta, mõeldes, et selliseid mõistmatuid märatsejaid ei tohiks me oma kodumaale lasta. See oli saate teema, mitte üldine musta ja valge inimese võrdlemine. Kas Peeter Vähile, vastupidiselt idafilosoofia rahumeelsusele, tõesti meeldivad niisugused tänamatud märatsejad ja autode põletajad? Kas Nestorile ja Rõivasele ja Ilvesele meeldivad need märatsejad? Kas ka pronksiöö oli nende jaoks puhas nauding? Kas nad teeksid seda isegi, kui võimalus avaneks? Kui inimene kuritegu õigustab, või koguni ohvrit süüdistab, siis ta ju asetab ennast kurjategijate poolele! Meid on ka keeleliselt kaheks jaotatud, ühel pool on kaunis ja varjundirikas klassikaline kirjakeel, teisel pool hingetu kantseliit ja kitsas poliitkorrektne demagoogia. Tundub, et need kaks kaugenevad teineteisest päris suure kiirusega, nii et lisaks “palgalõhele” on meil nüüd ka keelelõhe. On ju ilmunud palju mõistlikke artikleid, kus targad inimesed on analüüsinud illegaalse mass-immigratsiooni probleeme, ohtusid ja mõttetust, aga vastuseks neile hüüatab ikka ja jälle mõni ideoloogiasõdurist ühe-lause-inimene: rassistid! võõravihkajad! Justnagu ei oskaks ta lugeda, või ei saaks kirjutajate keelest piisavalt hästi aru. Mõned lühinägelikud ja enesekesksed inimesed väidavad, et “meil siin ei ole ju kuskil näha mingit mass-immigratsiooni”. Nendele tahaks öelda: tulge oma kookonist välja ja vaadake, mis toimub Euroopas! See on ju siinsamas, meie naaberriikides! Kas teile tõesti ei lähe korda, et meie lähinaabruses vägistatakse karistamatult ja massiliselt naisi ja lapsi, aga politsei karistab hoopis naist, kes julges ühele pätile vastu hakata?

Loe edasi