Intervjuu

INTERVJUU: EKRE-ga ühinev ettevõtja: poliitikud ei taha laristamisele piiri panna

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liituv ettevõtja Kersti Kracht ütleb intervjuus, et Eesti on õigelt kursilt nii palju kõrvale kaldunud, et siin tuleks leida konsensusega üks terviklik töötav lahendus ja hakata punkt-punktilt ellu viima. Olete aktiivselt võtnud sõna Rail Balticu vastu. Miks? Olen arutu raha kasutamise – laristamise ja läbimõtlemata ja analüüsimata projektide vastu. Väga paljud objektid, mis suure hurraaga on alustatud ametnike ja poliitikute poolt on läinud lausa poole kallimaks ja lisaks sellele ei ole neil kasutust: Saaremaa süvasadam, mille vara hinnati alla kümme korda ja sadam seisab pooltühjalt; Koidula piiripunkt; ERM, mille eelarve oli 38 miljonit, tegelik maksumus aga 63 miljonit ja kuidas sai Eesti Energia Enefiti õlitehas minna 100 miljonit kallimaks? Kuidas? Tehakse eelarve 170 miljonit ja maksumus kujuneb 270 miljonit. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Meil on kaks põhjast lõunasse suunduvat raudteed, üks neist Pärnusse. Juba nüüd, mõne nädalaga on selgunud, et Rail Balticu omaosalus on tõusnud 15%-lt 20-le. See 5% on ca 70 miljonit. Mul on ettevõtjana väga valus kogemus aastast 2015, kui Reformierakonna lubadus langetada 1% tulumaksu, tekitas eelarvesse 80 miljonilise puudujäägi. Sealt hakkaski see maksuralli pihta, autode käibemaks, kütuse aktsiis jms. Milline alternatiiv võiks Rail Balticule olla? Rail Balticule on mitu alternatiivi. Kõigepealt on meil Lätisse suunduv raudtee läbi Tartu, millega minagi olen kooli ajal Riias käinud. Teiseks on meil Tallinn Pärnu raudtee olemas ja selle rööpme laiusega, mida tahetakse rajama hakata. Kolmandaks võiks lihtsalt natuke oodata ja vaadata, mis toimub Hyperloopiga ja Skyway’ga ja teiste uuemate tehnoloogiatega. Saksamaal hakkavad sõitma rongid vesinikul, aga meie poliitikud ja ametnikud suruvad läbi vananenud tehnoloogiat. Kas mingitel tingimustel peaks Rail Balticu ehitama? Absoluutselt mitte uue trassil kujul! Milleks ehitada veel ühte raudteed. Rail Baltic võiks ollagi renoveeritud praegune raudtee kas Tallinn – Pärnu või Tallinn – Tartu – Valga. Kas Rail Balticu peaks ehitama juhul, kui tööd saaksid ainult Eesti ettevõtted? Oleme Euroopa Liidus. Seda ei saa keegi lubada. Meil on avatud turg ja täna näiteks remondivad raudteed Eestis leedukad ja poolakad. Kas peaks äkki kaaluma eriti moodsate tehnoloogiate kasutuselevõttu? Absoluutselt, kiiret ei ole ju kuhugi. Sohu raha matta on kuritegu, ka Euroopa Liidu teiste riikide maksumaksjate raha. Kuidas Helsingi-Tallinna tunnelisse suhtute? Kõlaks päris särtsakalt, kui see tunnel tooks Eestisse rohkem ja kiiremini inimesi ja võimaluse korral kasutaksid nad ka siit edasi kulgevat rongiühendust. Või kuidas? Jah. Hyperloopi idee on kindlasti see, mida tasub tõsiselt kaaluda, kui kohe algavad katsetused on Nevada kõrbes edukad. Olete aastaid olnud väikeettevõtja ja esindanud väikeettevõtjaid. Mis oleksid kolm kõige olulisemat asja, mida peaks Eesti majanduses kindlasti muutma või reformima? Minu meelest oleme õigelt kursilt nii palju kõrvale kaldunud, et siin tuleks leida konsensusega üks terviklik töötav lahendus ja hakata punkt-punktilt ellu viima. Näiteks ettevõtluskeskkond – õigussüsteem,  pangandus, maksundus. Kõige tähtsam on suhtumine ettevõtjatesse – siin peab toimuma paradigma muutus. Seadusloomet tuleb teha 95% ettevõtjate jaoks, kes on ausad. Siiani on kehtinud reegel, et teeme seadusemuudatusi, aga vaatame, et 5%, kes kavatseb varastada, varastada ei saaks ja siis muutub kogu asi absurdiks. Kuidas suhtute 2018. aastast kehtima hakkavasse astmelisse tulumaksu? See, et maksuvaba miinimumi tõsteti on tore, aga kõik muu, mis sellega kaasneb… Milliseid valitseva koalitsiooni maksumuudatusi peate ettevõtlusele kõige hukutavamaks? Aktsiisid. Ma olen mures mikroettevõtluse käekäigu pärast Läti piiri ääres. Minu meelest on kõige hullem see, et lapitakse eelarvet – 17 miljonit pakendiaktsiisist, 24 miljonit suhkrumaksust. Selline kaootiline tegevus kahjustab ettevõtluskeskkonda. Tuleb vaadata tervikut, tuleb vaadata ausalt otsa kuludele, mis pärsivad ettevõtlust, näiteks võrgutasud, mis on lennutatud taevasse. Miks Eesti Energia ja Elektrilevi, mis varustavad eestimaalasi elektriga, peavad teenima astronoomilisi kasumeid? Makstakse lapsetoetus välja ja siis võetakse kaudselt tagasi. Kõik aktsiisid maksab ju lõpuks kinni lõpptarbija. Milliste aktsiiside tõusu peaks kindlasti ära jätma? Kütuseaktsiisi, lahja alkoholi aktsiisi ja gaasiaktsiisi tõusu. Võrgutasud peaks üle vaatama… See nimekiri on pikk. Eesti ametnikkond paisub nagu pärmitainas. Kuidas selle vastu saaks? Vaadake erinevaid sihtasutusi – Innove või PRIA. Vaadake ministeeriumite töötajaskonda – näitena maaeluministeeriumis on kokku 282 töötajat, PRIA-s 389, Veterinaar- ja toiduametis 93 töötajat, lisaks 15 maakondade veterinaarkeskust. Avalike suhete peal viis inimest, eurokoordinatsiooni osakonnas 15 inimest, õigusosakonnas 19 inimest. Lisaks PRIA-s on seitse inimest teabeosakonnas ja veel 12 inimest juriidilises osakonnas. Maaeluministeeriumis ja PRIA-s on kahepeale kokku 27 suhtlejat ja 31 juristi! Poliitikud ei taha ega oska panna piiri laristamisele, kuid selle asemel tõstavad makse. UU

Loe edasi

INTERVJUU: Eesti ühe suurema prügifirma juht: abilinnapea Sarapuu suurendab Tallinna prügituru abil oma perekonna heaolu

Eesti ühe suurema prügifirma AS Keskkonnateenused (EKT) juhatuse esimees ja osanik Argo Luude räägib, miks Tallinna abilinnapea, keskerakondlase Arvo Sarapuu märatsemine Tallinna kommunaalmajanduses on kogu toimiva süsteemi armetult pea peale pööranud ja kui kalliks on see pealinlastele läinud.

Loe edasi

INTERVJUU: kui Rail Baltic oleks auto, siis oleks selle mark Bugatti Veyron*

Transiidiekspert Illimar Paul ütleb, et ootab igivana tehnoloogia ehk Rail Balticu asemel pigem revolutsioonilist Hyperloopi, misjärel koliksid ilmselt paljud soomlased ja rootslased märksa odavamate hindade tõttu Eestisse, kuid tööl käiksid ikka Stockholmis või Helsingis. Oled aktiivselt võtnud sõna Rail Balticu vastu. Miks? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Selleks on kaks peamist põhjust. Õigemini kaks vastuseta küsimust. Esimene küsimus puudutab minevikku. Kuidas, kelle poolt ja millist otsustusprotsessi järgides suunati kuni 2011. aastani süstemaatiliselt arendatud Rail Baltic, mis nägi ette olemasoleva 1520mm raudteetrassi kasutamist Kaunasest põhjapoole, järsku täiesti „uutele rööbastele“? COWI uuring on seni viimane objektiivne ja alternatiive võrdlev Rail Balticu analüüs, mis jõudis järelduseni, et olemasoleva 1520mm trassi kasutamine on optimaalseim. Praegu kavandatava, Pärnu kaudu kulgeva otsetrassi leidis COWI olevat riskantseima ja kalleima. Kuniks neid järeldusi pole põhjendatult ümber lükatud, on need endiselt pädevad. AECOM-ilt ja nüüd järgnevalt ka EY-lt ainult ühe, kalleima ja riskantseima alternatiivi kohta uuringute tellimine ja ainult nendest lähtumine on loogika ja terve mõistuse vastane. Vaatamata korduvatele päringutele pole ma seni kuulnud ega lugenud ammendavat vastust selle kohta, kes, milleks ja kuidas täpselt jõudis AECOM-i uuringu tellimiseni ja millest lähtuvalt lükati kõige mõistlikum alternatiiv lihtsalt kõrvale? Mis on teine küsimus? Teine küsimus käib pigem oleviku kohta. Miks samad inimesed, kes on hävitanud Eesti kaubalaevastiku, viinud pankrotti Estonian Airi, tühjendanud Eesti Raudtee kaubavedudest ja kogunud tuntust kilekottidega, arvavad, et neil on üldse mingit õigust olla Rail Balticu evangelistideks? Milline alternatiiv võiks Rail Balticule olla? Räägin nüüd hästi lihtsas keeles. Eestlased, nagu lätlasedki, on Škoda-rahvas. Kui uus Rail Baltic oleks auto, oleks see Bugatti Veyron. Jah, see on vinge ja kiire! Ent kas me tõepoolest usume, et see on meile ka jõukohane ja mõistlik isegi siis, kui keegi meie eest 85% ostuhinnast välja käib? Järelemõtlemiseks vaatame selle miljon eurot maksva Bugatti jooksvate ülalpidamiskulude poolele. Iga-aastase korralise hoolduse maksumuseks on 21 000. Rehve peab vahetama iga 4000 km tagant ja iga rehvivahetuse maksumuseks on 33 000. Iga 16 000 km tagant tuleb lisaks rehvidele vahetada välja ka veljed, need maksavad 50 000. Juhul, kui peaks õnnestuma leida kindlustusfirma, kes sellist autot oleks nõus kindlustama, kujuneb ka kindlustuse aastaseks kuluks vähemalt 50 000 jne. Kokkuvõtvalt on Bugatti Veyroni aastane ülalpidamiskulu samas suurusjärgus igal aastal ühe kasutatud Ferrari F430 Spideri ostmise ja minemaviskamisega. See on ju täielik absurd! Milline Škoda rahva jaoks jõukohane alternatiiv? Loomulikult osta kõige madalamate ülalpidamiskuludega, kvaliteetne, efektiivne,  mugav ja piisavalt kiire Škoda. Rail Balticu kontekstis tähendaks õige valik tagasipöördumist COWI järelduse juurde, et optimaalseim on kasutada Kaunasest põhja pool juba olemasolevat 1520 mm raudteetrassi. Kas mingitel tingimustel peaks Rail Balticu ehitama? Sõna ehitamine on selle kohta liig. Arendama on õigem, kuna töökorras Rail Baltic on meil täiesti olemas. Selle funktsioneerimise kinnituseks vajadusel ja motivatsiooni olemasolu korral on NATO liitlaste rasketehnika tarned Saksa- ja Prantsusmaalt Tapale. Jah, see pole kosmoskiire ja vedude korraldamine on erioskusi nõudev väljakutse, kuid seda pole vaja ehitada. See on olemas ja seisab vedude ootel valdavalt tühjana roostetades. See on täiesti mõistmatu, miks on vedude ja selleks vajaliku riikidevahelise koostöö arendamise asemel üldse kuus aastat kümneid miljoneid eurosid põletades mingi pseudoteemaga tegeletud? Eks ma loomulikult aiman vastust sellele küsimusele. Uue raudtee ehitamisega saab hakkama iga loll, kui talle selleks raha antakse. Olemasoleva raudtee majandamine on tõsiseks väljakutseks tarkadelegi. Kas Rail Balticu peaks ehitama juhul, kui tööd saaksid ainult Eesti ettevõtted? Nagu ma juba eelnevalt selgitasin, pole meile vaja veel ühte Rail Balticut ehitada. Meil on üks juba olemas ja see seisab kriitiliselt alakoormatuna. Sellel tuleb korralikult nii kaupu kui reisijaid vedama õppida ja seda pidevalt edasi arendada. Kas peaks äkki kaaluma eriti moodsate tehnoloogiate kasutuselevõttu? Hyperloop, monorelss nagu Jaapanis, TVG rongid sõidavad juba ammugi Lääne-Euroopas vms. Loetletud moodsaist tehnoloogiaist pälvib Eesti kontekstis vaieldamatult enim tähelepanu Hyperloop. Kui Elon Muski ja tema meeskonna püstitatud hüpoteesid praktiliste katsetuste tulemusega tõestatud saavad, ja Hyperloop osutub tõepoolest kiirraudteest 60% odavamaks ja lennukist kiiremaks inimeste ja kaupade transpordiviisiks, liigub inimkond täiesti uude ajastusse. Kas Hyperloop-ühendus oleks tasuv Tallinnast lõuna suunal? See vajab põhjalikku analüüsi ja arvutusi. Piiranguiks võivad osutuda liiga väike Baltikumi-siseste reisijate hulk ja tagasihoidlikud kaubamahud. Küll on aga jumet Hyperloop Talsinki projektil, mis ühenduks Helsinkis Salo, Turu ja Mariehamni kaudu Stockholmi suunduva liiniga. Võimalus jõuda Helsinkist seitsme ja Stockholmist 35 minutiga Tallinnasse ja vastupidi annaks meie majandusarengule korraliku tõuke. Seda eelkõige elukalliduse erinevusest tulenevalt. Põhjamaades elavad ja töötavad inimesed asuvad siis massiliselt Tallinna kolima, kuna siin on neil võimalik saavutada kordades odavamalt oluliset parem elustandard praegusega võrreldes. Tööl käimist jätkatakse aga endiselt kõrgepalgalistes Põhjamaades. Majanduse arenguvedureiks kujunevad kinnisvaraarendus, ehitus,  jaoekaubandus ja kogu teenusmajandus. Seega jälgin põnevusega Hyperloopi arenguid ja ootan kohe-kohe Nevada kõrbes toimuvat esmakatsetust täismõõtmeis 500 m pikkusel lõigul. Samuti soomlaste FS Linksi esimesi testimisi Salo lõigul. Kuidas Sa Helsingi-Tallinna tunnelisse suhtud? Toetavalt. Usun, et kui Hyperloopi katsetused edukaiks ja tehnoloogia elujõuliseks osutuvad, võib Tallinna ja Helsinki vahelisse tunnelisse paigaldatav Hyperloop Talsinki kujuneda reaalsuseks pigem varem kui hiljem. Hyperloopi tunnelisse viimise maksumus on raudteest soodsam, kuna selle toru läbimõõt on vaid 3,3 meetrit. Samuti räägib Tallinna ja Helsinki vahelise ülikiire, tunneli kaudu kulgeva püsiühenduse rajamise kasuks piisavalt laia veetakistuse olemasolu, mida on praegu võimalik ületada vaid laevadega või lennates. Tallinna sadamat juba praegu läbivad 10+ miljonit reisijat aastas kinnitavad veenvalt Eesti mastaapidega arvestades ebaproportsionaalselt suure nõudluse olemasolu. Kõlaks päris särtsakalt, kui see tunnel tooks Eestisse rohkem ja kiiremini inimesi ja võimaluse korral kasutaksid nad ka siit edasi kulgevat rongiühendust. Või kuidas? Tänase teadmise põhjal prognoosin ma pigem Hyperloop Talsinki realiseerumist, kui raudtee tunnelisse viimist. Kui meie eesmärgiks on Eesti majanduse arendamine ja oma rahvusliku rikkuse kasvatamine, ei pea me eriti pingsalt selle nimel tegutsema, et siia saabuvad reisijate ja rahavood meist veel soodsamatesse piirkondadesse kiiresti edasi suunduksid. Vähemalt mõneks ajaks Põhjamaade Hyperloopi võrgustiku Läänemere idakalda lõunapoolseimaks lõppjaamaks jäämine on meile kasulikum. Usutavasti hakkavad pigem meie lõunanaabrid õige peatselt ilmutama omapoolset initsiatiivi enda Tallinna kaudu Hyperloopi süsteemiga ühendamiseks. Kui leedukate asukohaeeliseks on paiknemine 1520mm ja 1435mm rööbaste üleminekukohas, siis meie trumbiks on asukoht Soome lahe kaldal. See tuleks väärikalt välja mängida. *Bugatti Veyron on maailma üks eksklusiivsemaid superautosid, mis on võimeline sõitma üle 400 km/h ja millel on üle 1000 hobujõu, lisaks kõik muud üliluksusliku auto hüved. Kui soovite endale sellist, keskmiselt ca 30 liitrit kütust “sajale” kulutavat maanteemürsku osta, peaks teil olema tagataskus mitu miljonit eurot. Eestis ei ole registreeritud ühtki Bugatti Veyronit, küll on neil masinaid müüdud Eesti kaudu Venemaale. UU

Loe edasi

INTERVJUU: Hannes Võrno: on ehmatav, et rahvusriigi säilimisest ja enesemääramisõiguse soovist on tehtud asotsiaalne hälve

Hannes Võrno otsustas naasta poliitikasse ja kandideerib EKRE esinumbrina kohalikel valimistel Viimsi volikokku. Ta räägib, mis on tema eelised samas vallas kandideeriva Siim Kallase ees ja miks ta eelistas EKRE nimekirja Vabaerakonna omale. Aastatel 2002-2011 kuulusid IRL-i. 2003. aastal valiti Sind kevadel riigikokku ja sama aasta septembris lahkusid riigikogust. 2010. aasta juunis Virumaa Teatajale antud intervjuus ütlesid, et “poliitikasse Sa pärast riigikogust äratulekut enam nina pista ei taha, sest pead seda liiga räpaseks. Aga kui Eestis rakendub Šveitsi süsteem, et parlament käib koos oma ajast ja oma kulul ning koosneb väärikatest ja ühiskonnas austatud inimestest, kel soov panustada oma riiki, siis vahest küll.” Res Publica „äraostmatud“ on senini riigikogus ja osa neist isegi valitsuses. Mis Sinuga toona juhtus, et hakkasid sellal poliitikat räpaseks pidama? Või mis juhtus poliitikaga? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Nägin, kuidas inimeses tuleb välja tema sisemuses peidus olev hoopis teine, seni kiivalt varjatud pool. Ühed naudivad seda uhke arrogantsiga ja teavad, et järgmine kord tuleb end alles nelja aasta pärast rahulolu tolmust puhtaks kloppida ja alla rahva sekka laskuda. Teised kangestuvad, nähes muutusi iseeneses, hoiakutes ja arusaamades. Need ei tee edasi enam mitte midagi. Lootes, et ehk kannab vool järgminegi kord vaikselt kaasa ja saab vette astumata kuiva jalaga paadis edasi istuda. Kolmandad pettuvad, sest neile jõuab kohale, et parlament tegeleb seadusandluse ja riigi toimimise küsimustega, mitte tema naiivselt või teadmatusest antud lubadustega valijatele. Need on lihtsa valija lihtsale murele lihtsat lahendust lubanud lihtsad inimesed, kes otsustavad alles valituks saades nullist alustada ja õppima hakata või lahkuda. Mina tookord 15 aastat tagasi lahkusin, kuigi mitmed väga mõistlikud inimesed toonasest parlamendi kümnendast koosseisust seda heaks ei kiitnud ja nõu ja õpetuseks abi pakkusid. Olen sellest sammust palju õppinud. Kas praeguseks on midagi muutunud? Eesti on muutunud. Olime toona koos Sven Mikseriga, kes oli X-koosseisu riigikaitsekomisjoni esimees, NATO-ga liitumise läbirääkimiste parlamendi delegatsioonide ja töögruppide arvatavasti kaks suurima töökoormusega riigikogulast. Täna on Eesti NATO-s ja minust on saanud veteran. Need on mulle isiklikult väga palju tähendanud episoodid ja kahtlemata on muutunud väga palju. Eelmise aasta sügisel murdus Reformierakonna 17 aastat kestnud valitsemisperiood. Paljud ootasid seda ja hoidsid pöialt, et see ükskord juhtuks. Kas või vahelduse mõttes. Milline on Su arvamus Jüri Ratase valitsusest? Jüri Ratas on väga metsiku töövõime ja tugeva lastetoaga karjääripoliitik. Tegelikult meeldiks selline mees igale erakonnale. Praegu, Ossinovski valitsuskabineti peaministrina peab ta paralleelselt Keskerakonna esimehena ohjama ka seda juhitavuse kaotanud tankerit. Kas Ratas saab hakkama või on pelgalt Rõivas 2? See ei ole lihtne. Kindlasti ei ole ta Rõivas-2, sest kui Ratasel ei lubata ise otsustada, oli Rõivase häda see, et ta ei julgenud ise otsustada. Kui oleks Sinu teha, siis kes oleks Eestile anno 2017 kõige asjalikum ja tegusam peaminister? Inglise-, vene-, araabia- ja hiina keelt võõrkeeltena valdav, ennast läbirääkijana kehtestada suutev ja otsustusjulgusega juht. Inimene, kes suudab oma meeskonna kokku panna, seda motiveerida ja maksimaalselt tööle rakendada. Peaminister, kes suudab Eesti Vabariigi nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt tõsiseltvõetavaks teha. Viia Eestist maailma mitte suveniire, vaid kuuldavaid sõnumeid. Mis ta nimi on? Jumal teab. Eestis ei ole enam aastaid olnud nn spetsialistide valitsusi. Eesti taasiseseisvumise järel mõned olid. Viimastel aastatel on valitsustesse sattunud ka inimesi, kel ei ole muud elukogemust, kui erakondlike plakatite kleepimine ja parteitöö. Kas asjatundjate kaasamine valitsusse võiks eluvõõraste otsuste tegemist leevendada? Tänane Eesti on nagu moodne auto. Peale kütuse ja aknapesuvedeliku korkide ei pea muid asju näppima ega isegi teadma, mis seal kapoti all on. Tundub, et sellisena uue põlvkonna noorpoliitikud Eesti niiöelda “kasutusse” ongi võtnud. See ei ole iroonia ega ka mitte etteheide. Paraku on sellise nähtusega kaasnev õpitud abitus või lausa saamatus. Kui selline auto jääb rikkega teepervele, ei liigu ta sealt enne, kui oskaja spetsialist appi tuleb. Kui spetsialistil pole tööaeg või on hoopis muude tegemistega hõivatud, võib abi tulla tont teab millal… Seetõttu ei peaks solvuma või naeruvääristama kedagi, kes julgeb meenutada, et autojuht võiks oma masinast veidi rohkem teada, kui seda, kust pannakse kütust või kuidas kojamehed tööle hakkavad. Saamaks aru, et raha ei tule seina seest ega Euroopa fondidest või riigieelarvest peaks poliitaparaadi töötajad tegema vähemalt viis aastat ettevõtjana tööd, et õppida mõistma seda, kust raha päriselt tuleb. Kandideerid tänavustel kohalike omavalitsuste valimistel Viimsi vallas parteitu kandidaadina EKRE nimekirja esinumbrina. Kui 2003. aastal lahkusid riigikogust, kuna pidasid poliitikat räpaseks, siis miks otsustasid nüüdsetel omavalitsuse valimistel uuesti poliitareenile naasta? Hea tuttav ütles selle kohta hiljaaegu väga tabavalt. Poliitikat ja poliitikuid vihkavad kõik. Ometi ootavad nad just neilt, et elu läheks paremaks. Mind ei kutsutud ühinema ühegi erakonnaga. Ka Konservatiivse Rahvaerakonnaga mitte. Mind kutsuti osalema valla kauaaegse kodanikuna selle tegevuses. Tehti ettepanek kandideerida Viimsi vallavanemaks. Juhindusin seda ettepanekut pikalt kaaludes ja vastu võttes ühest väga kindlast põhimõttest – olla valituks osutudes Viiimsi, mitte ühe või teise erakonna vallavanem. Mul oli valida, kas kandideerida üksikkandidaadina, Vabaerakonna valimisnimekirjas või Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas. Valimised on tegelikult vastus kandideerija individuaalselt esitatud küsimusele – kas te tahate ja usaldate mind? Selle otsuse suudab teha valija ise. Inimene peaks valima saadiku isiku, mitte partei järgi. Mina kavatsen kandideerida Hannes Võrno nime all ja oma nime eest seistes. Millise numbrilise tulemusega oleksid rahul? Igasuguse tulemusega. Sest see saab olla kas suur pettumus, suur üllatus või lihtsalt keskmine. Mida sooviksid Viimsi vallas valituks osutudes teistmoodi teha? Mis võiks olla Su suur missioon Viimsis? Soovin, et Viimsi vallas saaks segadused selguse. Tülid ja arusaamatused lahendused ja/või kokkulepped. Soovin, et Viimsi valla nägu ei oleks üle oma võimete elava ja liisitud võltsnaeratusega lakei. Soovin, et Viimsi vallast teataks ülejäänud Eestis ka midagi muud kui see, mida teevad sigadusi päevavalgele toovad tellimusföljetonid valimisperioodi õukonnalehtedes. Minu missioon Viimsis on näidata tervele Eestile, et olulisem sellest, mis värvi on kass, on see et, ta hiiri püüab. Ma väga loodan noorte viimsilaste aktiivsusele ja soovile neid puudutavas adekvaatselt kaasa töötada. Usun elupõliste ettevaatlikkust ja pean tähtsaks need inimesed kuuldavaks teha. Ma olen siin elanud senisest elust pool ega kavatse minna ära. Siin on minu kodu. Kas ei või juhtuda samamoodi, et ühtel hetkel tajud, justkui on Viimsiski poliitika räpane ja taandud? Võitlusspordis valvab kohtunik, et jõukatsumine, kui julm see ka ei ole, oleks reeglitepärane. Minut on pikk aeg nii ründaja kui kaitsja jaoks. Poksiringi visatud rätik on märk võitlusest loobumisest. Loovutatakse midagi, jättes sellega midagi alles. Poliitika pole mitte iialgi väärt niipalju, et selle nimel viimseni ja kõigest loobuda. Väärikuse peab jätma isegi peksasaajale. Vallavanem kui amet on minu silmis see kohtunik. Kui minu tulemus valimistel selleni viib, on see mu suurim väljakutse ja missioon. Vallavanema ametinimetuse ette ei pea nii nagu tänases Eestis igapäevane, ütlema „selleerakondlasest vallavanem“. Soovin osaleda tegevjuhtimises mitte poliitikas. Nii ei pea ka poliitika pärast taanduma, sest poliitikagi ei pea tingimata räpane olema. Ma veel usun. Miks eelistad kandideerida EKRE nimekirjas? ENSV-s ehk siinsamas Eestis tehti rahvusriigi ja iseseisvuse ihalejatest punavõimu püüdlike kilterite abil skisofreenikud või pederastid. Mõlemaid oli enesestmõistetavalt lihtne elimineerida. Muust ühiskonnast eraldada, sundravida, moraalselt sandistada, sotsiaalselt alla lasta või kollektiivselt naeruvääristada. Enesekaitseks noogutati nõusolekuks päid, vaadati sekkumata pealt või juleti vaid omade keskel vahetevahel siunata. On ehmatav, et siinsamas Eesti riigis tehakse rahvusriigi säilimise ja enesemääramisõiguse soovist taas muigamist väärt asotsiaalne hälve. Lumpeni popslik natsism või lõpetamata põhiharidusega pööbli seletamatu tung. See ongi põhjus – ma ei häbene olla ja öelda, et olen eestlane ja on asju, mida ma ei taha Eestis näha ega soovi, et võiks siin juhtuda mistahes rahvusest inimesega. Mis Sind EKRE juures kõige rohkem võlub? Julgus! Eriti Taaveti ja Koljati võitlusena tunduvates olukordades. Sa ei ole erakonda astunud. Kas on ka midagi, mis Sind EKRE juures häirib? Küllalt sageli olen näinud, et erakonnal on justkui ainult paar-kolm eeskõnelejat. Vahel vajutab see pitseri mõnel pingelisel teemal ettevalmistuseks vajaliku aja nappusega ja tulemus on olnud meelevaldselt tõlgendatud põhimõtted. Viimsi vallas on Reformierakonna esinumber Siim Kallas. Kahtlemata üks värvikamaid poliitikuid Eesti lähiajaloos. Mis on Sinu eelised Siim Kallase ees? Minu peamine eelis valija jaoks on see, et Siim Kallase puhul usuvad tõenäoliselt väga vähesed, et ta tõesti asubki vallavalitsuses igapäevaselt tööle. Teine eelis on see, et mulle julgeb vallaelanik kus tahes ligi astuda. Olen tavalise inimese jaoks vähem kättesaamatu olemisega.
UU

Loe edasi

INTERVJUU: Jaak Madisoniga: kõik märgid viitavad, et Türgi loobub Atatürgi ilmalikust pärandist

Riigikogu liige ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison saabus äsja Türgist, kus toimus referendum presidendivõimu suurendamise osas. 

Loe edasi

Intervjuu veendumuste tõttu töölt vallandatud Rakvere linnakodaniku Innele Õispuuga

Üldsus kuulis sinust laiemalt seoses vallandmisskandaaliga Rakvere teatris.Mis juhtus ja mida sulle ette heideti?

Loe edasi

Rail Baltic – Emil Rutiku kommentaar RK Majanduskomisjoni istungi kohta

Toome teieni Emil Rutiku kommentaari Riigikogu majanduskomisjoni 21. veebruari avalikule istungile, kus pidi toimuma arutelu avaliku pöördumise üle seoses Rail Balticu trassi valikuga. Paraku lõppeas istung fiaskoga.

Loe edasi

Leo Kunnas: meie ühiskonnal lasub vastutus tuleviku ees

Hiljuti saabus trükist Eesti kirjaniku ja sõjaväelase reservis Leo Kunnase romaan „Sõda 2023″, mis kirjeldab kahe erineva stsenaariumi kaudu Eesti sõda Venemaaga. Mida Kunnas oma uue raamatuga saavutada püüab, küsib teine kirjanik URMAS ESPENBERG.

Loe edasi

Intervjuu Tallinna Lennujaama juhi Piret Mürk-Dubout’ga

=&0=&=&1=&=&2=&=&3=&=&4=&=&5=&=&6=&=&7=& Lennujaamal tuleb igal juhul leida täiendavaid võimalusi tulu teenimiseks, seega suuname senisest rohkem tähelepanu näiteks kaubaveo hoogustamisele. Möödunud aastal veeti lennujaama kaudu üle 16 000 tonni kaupa. Siin on perspektiivi kasvatada seda mahtu mitmekordselt – neid võimalusi olemegi hetkel kaardistamas koos kaubavedajatega. Kõik lennujaamad kogu piirkonnas on huvitatud kaubavedude hoogustamisest, eelkõige pidades silmas Hiinast tulevaid kaupu. Leedu ja Läti tegelevad lennukaubaveo arendamisega riiklikul tasemel väga aktiivselt, kuid Eesti suureks eeliseks on Omniva koostöö Hiina ettevõttega SF Express. Nende Post11 veab juba täna kaupu Hiinast Tallinna Lennujaama ning toimetab neid edasi klientidele mitte vaid Eestis, vaid ka Põhjamaades ning Venemaal. Lennujaam ise on landlord-tüüpi infrastruktuuriettevõte. Ehitame valmis võimekuse kaubavedajate teenindamiseks, kuid kauba peavad siia kohale tooma ikkagi ekspediitorid. BNS/UU FOTO: PM/Scanpix (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Jason Reza Jorjani: Ühe iidse rahva uus ärkamine

Jason Reza Jorjani on pärsia ja Põhja-Euroopa päritolu õpetlane, kes on üles kasvanud New Yorgis. Ta kaitses oma doktorikraadi filosoofias New Yorgi osariigi ülikoolis ja annab praegu New Jersey Tehnoloogiainstituudis loenguid teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna ning Iraani ajaloo teemal. Jorjani on Teadusuuringute Seltsi liige ja teeb koostööd Iraani Taassünni Liikumisega, mille eesmärgiks on viia iraani rahvad tagasi oma islamieelsete juurteni. Sel aastal ilmus tema raamat Prometheus & Atlas, mis räägib Euroopa kollektiivsele teadvusele omasest avastus- ja uurimistungist. Uutele Uudistele antud intervjuus rääkis Jorjani iraani rahvuslusest, muistse pärsia kultuuri jätkuvast konfliktist islamiga, geopoliitikast ja iraani rahvuslaste ühtekuuluvusest kui ka erinevustest Euroopa rahvuslusega. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Mis olukorras on iraani rahvuslus praegu kodumaal ja eksiilis? Kuidas suhtuvad iraani rahvuslased ühelt poolt islamistlikku, teiselt poolt vasakliberaalsesse ideoloogiasse? Viimase viie aasta jooksul alates 2009. aastal brutaalselt maha surutud ülestõusust on iraani rahvuslusest eksiilis saanud kodumaal tõusvat rahvuslikku lainet organiseeriv jõud. Kuna enamik iraanlasi on kaotanud usu islamivabariiki, domineerib Iraanis maailmavaatena üha enam rahvuslus, mille puhul monarhistide ja vabariiklaste vaheline lõhe ei ole enam tähtis. On küll ka vabariiklasi, keda võib laias laastus pidada kommunistideks, aga suurem osa iraanlasi teab, et just marksistid ja mauistid aitasid ajatollad võimule, ja ei andesta seda kunagi. Seda kutsutakse vasakpoolse intelligentsi ja geriljade “punamustaks liiduks” islamistidega, kes reetsid ja mõrvasid nad pärast 1979. aastal võimule tulekut ühe aasta jooksul. Mida liberaalsem ollakse, seda rohkem süveneb niisiis kahtlus, et tegu on vasakpoolsetega, ja vasakpoolsus on iraani rahvuslaste jaoks vaenlane number kaks praeguse islamistliku valitsuse kõrval. Iraani rahvuslastele pole märkamatuks jäänud ka Lääne liberaalide toetus islamistidele. Millised ajaloolised mõtlejad on teile inspiratsiooniks? Zarathustra, Kyros Suur (Pärsia impeeriumi rajaja – toim), Dareios Suur (võimsaim Pärsia valitseja – toim), Herakleitos, Platon, Husrav I (valitseja, kelle ajal Sassaniidide riik saavutas suurima õitsengu – toim), Bozorgmehr (eelmise suurvesiir – toim), Abu’l-Kasim Firdausi (iraani luuletaja ja rahvuseepose “Kuningate laul” autor – toim), Zakariya Razi (iraani arst, alkeemik ja filosoof – toim), Umar Hajjam (iraani matemaatik, luuletaja, filosoof ja astronoom – toim), Shahab al-Din Suhrawardi (iraani filosoof ja metafüüsik – toim), Hafez-e Shirazi (tuntuim iraani luuletaja – toim), Nietzsche, Sadegh Hedayat (Iraani 20. sajandi kirjanik – toim) ja teised suured mõtlejad Iraani kolme tuhande aastasest ajaloost ning sügavast Iraani mõjust Lääne tsivilisatsioonile. Tuleb mõista, et iraani rahvuslus ei ole osa moodsast Euroopa rahvuslikust ideoloogiast. Iran Shahri (või Aryana Khashatra vanapärsia keeles) idee, mis tähendab aaria impeeriumi, on vähemalt 3000 aastat vana ja seda väljendasid korduvalt eri ajastutel, mida lahutasid sajandid, näiteks Ahhemeniidide, Sassaniidide ja Safaviidide dünastia. Mõiste “Pärsia impeerium” pärineb kreeka keelest. Iraanlased kutsusid oma riiki alati Iran Shahr (lühidalt Iraan), ja kuigi Iraani ajaloos on kultuuriliselt peamist rolli mänginud pärslased ning pärsia keel on Iraani riigikeel, moodustavad olulise osa iraani rahvastest – kes hõlmavad tänapäeva Iraanist umbes kolm korda suuremat geograafilist ala – ka teised iraani ja indoeuroopa päritolu rahvused nagu näiteks kurdid (muistsed meedlased). Alates võimuletulekust 1979. aastal on islamivabariik pidanud iraani kultuuripärandit oma suurimaks vaenlaseks. Ühel hetkel kavatsesid ajatollad koguni buldooseritega laiali lükata Persepolise, Pärsia impeeriumi iidse pealinna. Nad hävitasid iraani rahvuseepose autori Ferdousi, kes pea üksinda päästis pärsia keele väljasuremisest, monumendi. Iraani rahvuslus ei lähtu seega moodsatest ideoloogidest, keda mõjutab 19. sajandi Euroopa rahvuslus. Olla rahvuslane või patrioot tähendab iraanlase jaoks olla juurtega meie 3000 aasta vanuses traditsioonis. Üha enam iraanlasi peab zoroastrismi sobivaks alternatiiviks islamile, kuid statistika järgi on zoroastristid Iraanis endiselt tilluke vähemus. Kas sellest võib saada tugev võistleja islamiga? Mis statistika? Islamivabariigi seaduste ning koraani ja šariaadi kohaselt karistatakse surmanuhtlusega kõiki, kes ütlevad lahti islamist – millesse sünnitakse. Nendes tingimustes ei ole võimalik koguda ligilähedaseltki tõeseid andmeid ega statistikat iraanlaste religiooni kohta. Fakt on see, et Iraanis käiakse kõigist islamimaadest kõige vähem mošeedes (umbes 5% elanikkonnast) ja minu hinnangu kohaselt tunneb umbes 20% iraanlastest vaimset ühtekuuluvust rohkem Zarathustra kui Muhamedi või Aliga. Ma ennustaks, et kui islamivabariik kukutataks täna ja asendataks rahvusmeelse valitsusega, näitaks küsitlused kümnendi jooksul, et 30% Iraani elanikest moodustavad uued zoroastristid ja alla 50% seostaks end üldse islamiga (rääkimata islamistliku poliitilise ideoloogia heakskiitmisest). Pidagem meeles, et Iraan on maailma suurriikidest noorim. 70% elanikest on alla 30 aasta vanad. Viimasest šahhist Mohammad Reza Pahlavist, tuntud ka kui Aryamehr (“Aarialaste Valgus”), rääkides öeldakse tavaliselt “Jumal hoidku tema hinge”, isegi kui otseselt ei pooldata monarhia taastamist. Kuidas selles kontekstis näha iraani päritolu immigrante Euroopas? Enamik iraani immigrante Euroopas on võrreldamatult tsiviliseeritumad, haritumad ja produktiivsemad kui immigrandid teistest islamimaadest. Neid häiriks väga võrdlus araablaste, türklaste, pakistanlaste, aafriklaste ja teistega, keda nad õigustatult peavad kultuuriliselt ja ajalooliselt endast palju madalamaks. Kuna ülejäänud vähemused on enamasti islamistid, nähakse neid iraani immigrantide kogukonnas ohuna rahvuslastele. Ma näen ette stsenaariumi, kus lähitulevikus Euroopas puhkeva etnilise kodusõja tingimustes võitlevad iraani immigrandid põliseurooplastega õlg õla kõrval sissetungijate vastu. Kas rahvuslikust Iraani riigist võiks saada Euroopa rahvuslaste liitlane? Igal juhul, ja kui seda ei juhtu, on see katastroofiline tragöödia nii Euroopa kui ka Iraani jaoks. Euroopa rahvuslased lihtsalt ei suuda ilma Iraanita islamiohust võitu saada. Isolatsionistlik, etnorahvuslik Euroopa ei suuda end tõusva globaalse islamikalifaadi eest kaitsta. Islam tuleb täielikult purustada. Selleks on vaja viia võitlus vaenlase pinnale, ja Euroopa liitlasena suudab Iraan seda. Ma räägin võrreldamatult pingelisemast konfliktist, kui käimasolev šiiitlike islamistide võitlus Islamiriigi vastu, mida peavad islamivabariik ja selle satelliidid (nagu Hezbollah). Globalistlik eliit manipuleerib nii šiiitliku kui ka sunniitliku osapoolega. Nad ei taha, et läbi lõigataks islami juured. Seda saame teha meie ja ainult meie, sest selle jaoks on vaja kogu regioon tagasi viia oma iidsemate ja sügavamate juurteni – Pärsia vaimse pärandini. Meenutagem, et suurem osa niinimetatud islamimaailma tuumast on enamiku oma ajaloost olnud ühe või teise pärsia impeeriumi osa. Iraanil ja Euroopal on ühised indoeuroopa või kaukaasia juured, ja Iraan on oma ajaloo vältel mõjutanud Euroopat rohkem kui ükskõik milline teine Euroopa-väline maa. Me seisame üheskoos, või me langeme üheskoos, mispuhul maailmavalitsejaks jääb islam või Hiina. Kuidas iraani rahvuslased suhtuvad Venemaasse? Viimasel kümnendil on Venemaa Kaukaasias agressiivselt laiendanud oma mõjusfääri ja sõjaväebaase. 19. sajandil, mis Iraani ajaloolise mälu skaalal oleks olnud justkui eile, vallutasid venelased mitte vähem kui pool – jah, pool! – Iraani territooriumi. Stan on pärsiakeelne sõna, mis tähendab provintsi. Kõik “stanid”, ja ka Kaukaasias asuvad Aserbaidžaan, Gruusia ja Armeenia olid suurema osa oma ajaloost kuni hilise ajani Iraani osa. Muide, eurooplased peaks meeles pidama, et Iraan on Kaukaasia riik. Kaukasus on alati asunud Iraanis. Ärge vaadake ainult Pärsia impeeriumi kaarte. Sküüdid ja sarmaadid olid iraani barbarihõimud, kes seisid alati vastu Pärsia impeeriumide keskvõimule, kuid valitsesid kogu Musta mere ümbrust. Nii ukraina kui ka bulgaaria rahva osa juuri on Iraanis. Nende esivanemate seas on kaukaaslased, keda nüüd tuntakse osseetide nime all, ja kelle enesenimetusena on püsima jäänud ironi. Niisiis tunnevad iraani rahvuslased sidet Kaukaasiaga, samuti selle osaga Kesk-Aasiast, kus endiselt elab pärsia päritolu keeli (sh dari keelt) rääkivaid rahvaid, näiteks tadžikid. Venemaa peab tulevikus tunnistama neid alasid osana Iraani legitiimsest mõjusfäärist, kui mitte otseselt Iraani võimule alluvate riikidena. Venemaa sõjaväebaasid ei kuulu sellesse regiooni. Iraani baasid tõenäoliselt kuuluvad. Keda te toetate Ühendriikide presidendivalimistel? Veel ühe märgina, mis eristab iraani päritolu ameeriklaste seas rahvuslasi vasakpoolsetest ja liberaalidest, kes on kas marksistid või pooldavad islamivabariigi mingisugust kapitalistlikku reformimist, toetab enamik iraani rahvuslasi Donald Trumpi. Peamine põhjus selleks on globalistide plaan kas säilitada islamivabariik pärast selle heaks äripartneriks reformimist, või kui see ei õnnestu, õhutada Iraanis separatismi ja lõpuks kasutada NATOt või ÜROd riigi jagamiseks ja vallutamiseks, et selle märkimisväärseid loodusressursse kergemini röövida. Kui hoolikalt uurida 1979. aasta niinimetatud revolutsiooni ja 1980–1988 kestnud Iraagi sõda Iraani vastu, tuleb ilmsiks, et islamivabariigi loomist toetas globalistlik eliit, kellele ei sobinud Iraani šahhi järjest rahvusmeelsem visioon Pärsia impeeriumi ja iraani islamieelse zoroastristliku vaimupärandi taastamisest. Trumpi võit tähendaks Ameerika varjatud toetuse lõppu islamivabariigile (organisatsiooni Council on Foreign Relations kaudu jne) ja teeks lähitulevikus lihtsamaks rahvusliku revolutsiooni Iraanis. Intervjueeris Ruuben Kaalep

Loe edasi