Intervjuu

Georg Kirsberg: EKRE on ainuke eestimeelne jõud, kes meie riigi heaks midagi ära teha tahab!

Uued Uudised tegi suveintervjuu isemõtleja, piraadiküti ja poliitika psühholoogiliste aluste uurija Georg Kirsbergiga. Hiljuti liitus Kirsberg ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Sellest ja veel paljustki muust saab teada alljärgnevast intervjuust.  Küsitles Urmas Espenberg. Kes sa oled, räägi endast lähemalt, töötad vahepeal välismaal, kus? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Olen alates 2012. aasta novembrist töötanud laevakaitsjana India ookeanil, Adeni lahel ja Punasel merel. Tegevuspiirkonda jäävad paljud nende veekogude ääres olevad maad, ennekõike Araabia Ühendemiraadid, Sri Lanka ja Egiptus, kuid ka palju teisi kohti nagu Madagaskar, Lõuna-Aafrika Vabariik, Reunioni saareke, Mauritiuse saareke, Saudi-Araabia, Jordaania, Omaan, Djibouti, Keenia ja muudki. Piraadiküti elust olen kirjutanud tõsieluromaani “Kirjad India ookeanilt” ja kommenteerinud seda teemat ka kahel korral Pealtnägijas ja ERR-is Kuidas tekkis huvi poliitika vastu ja miks esimene katse Vabaerakonnas sulle ei sobinud? Huvi poliitika ja ajaloo vastu tekkis tegelikult juba keskkoolis. Elasin siis Tartus ning 2002. aastal liitusin tollase uue erakonna Res Publicaga. Mind värvati sinna otse koolipingist, tol korral käis usin Res Publica tiim mööda koolimaju õpilastele tundide ajal klassides ilukõnesid pidamas. Seda nad tõesti oskasid. 2003. aasta riigikogu valimiste kampaanial lõin usinalt kaasa, olin aktiivne noortekogu liige, kes jagas mööda Tartu linna tollaste kandidaatide – Urmo Kööbi, Mihhail Lotmani ja Ene Ergma – flaiereid. Nad olid kuskilt ka põhjaliku telefoninumbrite kataloogi välja ajanud ning meid noori pandi tundide kaupa kontorisse inimestele koju helistama, et erakonda reklaamida. Kohe peale tollaseid valimisi jäin aga inaktiivseks ja läksin aega teenima. 2004. aastal läksin kaadrikaitseväelaseks ja pidin erakonnast välja astuma, sest tegevteenistuja ei tohi olla erakonna liige. Loomulikult jälgisin aga poliitikas toimuvat edasi ning ei jäänud teps mitte rahule sellega, mismoodi esines riigikogus erakond, keda ise sinna aitasin. Aastal 2014 (olin siis juba kaitseväest lahkunud) hakkasin plaanima uuesti poliitikas osalemist. Olin selleks ajaks ka TTÜs riigiteatuste magistrikraadi  omandanud ning kirjutanud poliitikaalase raamatu “Poliitika psühholoogilised alused”. Kuna ees seisid 2015. aasta riigikogu valimised, mõtlesin ise samuti kandideerida. Kontakteerusin IRL-iga, kuid seal mind kandidaatide nimekirja ei võetud kuna ma olevat liiga tundmatu inimene ja neil ootepink kosilastest isegi pikk. Siis kontakteerusin Andres Herkeliga ning tema oli minu sooviavalduse üle vägagi õnnelik. Ta tuli minuga ekstra kokku saama 2014. aasta 27. detsembri hommikul Tallinna lennujaama, sest pidin järjekordsele töölähetusele lendama. Rääkisime lennujaama ootesaalis R-Kioski ees, kus ta mu raamatut “Poliitika psühholoogilised alused” kiitis ning kinnitas, et just selliseid inimesi, kes niimoodi kirjutada suudavad, on meie erakonda ja riigi poliitikasse vaja. 2016. aasta juunis visati mind just selle raamatu tõttu – ja just nende ideede propageerimise eest – erakonnast välja. Miks Herkel tookord niimoodi luiskas, ei oska öelda. Nagu hiljem selgus, oligi see kõik silmakirjalik hämu. Neil oli suur kandidaatide puudus, kuna täisnimekiri oli vaja kuidagi kokku saada. Herkel ei hooli mitte ühestki poliitilisest ideest, tegemist on puhta poliittehnokraadiga, kelle ainukene eesmärk on ümmarguse jutu saatel riigikogust palka saada. Vabaerakond ei ole mitte poliitiline erakond, kelle eesmärk oleks midagi muuta, vaid äriline ettevõtmine pealkirjaga “Herkeli-Kübarsepa Pensionifond”. Nad puksiti IRLi tagatoast välja, sest olid isegi selle suhteliselt selgrootu seltskonna jaoks liiga ümmargused. Et endale kampaania meeskonda saada, otsiti kampa veel mõned jalamatid, kelle peal lihtne talluda oleks, kuid kes samas piisavalt aktiivsed, et telke tassida. Nendest inimestest koosneb nüüd nn Sabaerakonna juhtkond: fraktsioon, juhatus ja palgaline nomenklatuur. Mis asi on Sabaerakond, sellest olen avaldanud ka pikemaloo oma blogis . Nüüd tekib kindlasti küsimus, et miks ma 2014. aastal kohe EKREsse ei tulnud? Siinkohal on vastus lihtne: EKRE oli tol korral veel väga uus erakond ning mõningate küsimärkidega. Ei olnud veel täpselt teada, mis temast saab – äkki tuleb Iseseisvuspartei number kaks? Minu jaoks oli oluline küsimus, kas Konservatiivne Rahvaerakond on pimedalt Euroopa Liidu vaenulik nagu Iseseisvuspartei või käsitleb seda temaatikat konstruktiivsemalt. Praeguseks on selgeks saanud, et siin on selles osas mõistlikud inimesed koos. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et alates ajast kui rahvuskonservatiivid riigikogusse said, on selle juhid päris hästi esinenud ning isegi kui parteis mõned miinused on, on see siiski ainukene eestimeelne poliitiline jõud, kes meie riigi ja isegi kogu Euroopa jaoks midagi ära teha tahab. Arvan, et oleksin hiljemalt enne 2017. aasta KOV valimisi nagunii Konservatiivsesse Rahvaerakonda ära tulnud. Oled kirjutanud mitu raamatut, mis on nende nimed ja millest kirjutad? Millest räägib “Kirjad India ookeanilt”, sellest oli esimeses küsimuses juba juttu. “Poliitika psühholoogilised alused”, nagu pealkiri ka ütleb, keskendub poliitilise – seega sotsiaalpsühholoogia ja marketingi psühholoogia – aspektidele, sidudes seda reaalsete poliitiliste näidetega. Kolmas raamat “Poliitilisi mõtisklusi” on praegu kirjastaja käes ning jõuab avalikkuse ette sügisel. See on “Poliitika psühholoogilised alused” jätk ja täiendus. Mis on sinu arvates kõige palavamad probleemid eesti poliitikas ja mida tahaksid isiklikult muuta või ära teha? Kõige suuremad probleemid on: sundmigratsioon ja islamiseerumine; Eesti industriaalne ja tehnoloogiline mahajäämus; meie kiratsev põllumajandus; muret teeb Venemaa kasvav agressiivsus ning nende viies kolonn Eestis; tuleks tühistada reeturlik piirileping Venemaaga ning lõpetuseks tuleks minu arvates luua oma rahva huvide suhtes ratsionaalne panganduse süsteem, kus Eesti poleks Rootsi pankade poolt sisuliselt koloniseeritud. Aga nendest probleemidest räägingi põhjalikult oma kahes poliitikaalases raamatus ning artiklites. On sul poliitikas eeskujusid, olgu siis ajaloost või tänapäevast, kodu- või välismaalt? Eeskujudega on kahjuks raske, kuna mul on väga nõudlik maitse. Kui me Eesti poliitikuid vaatame, siis ega meil eriti selgroogseid ja oma rahva eest seisvaid isendeid ei ole. Alles nüüd, seoses EKRE esilekerkimisega, jõudsid esimesed selgroogsed taas künkale. Kui me vaatame Eesti poliitikat kuni sinnamaani siis praegu oskaksin esile tuua ainult kaks inimest, kellest lugu pean: Jüri Toomepuu ja Jaan Leetsar. Toomepuu on väga intelligentne, aus ja sirge seljaga inimene, ning mis veelgi tähtsam, eestimeelne. Leetsar on minule teadaolevalt ainuke poliitikas osalenud inimene, kes on Eesti majanduse jaoks midagi teha tahtnud. Ta on väga palju asjalikke kirjutisi ja loenguid avaldanud. Kahju, et need laiema avalikkuse hulgas tuntud pole. Välismaiste eeskujude hulgast tooksin kindlasti esile Thilo Sarrazini, kelle puhul tuleb hinnata julgust sellise raamatuga “Saksamaa käib maha” Saksamaal välja tulla ning tema vägagi konstruktiivset teemakäsitlust. Sinu lemmikkirjanik, filosoof, kunstnik, film, millist muusikat kuulad? Ega mul kirjanike hulgast millegagi eriti üllatada pole. Ilukirjandust lugesin väga palju keskkoolis, nüüd vähem. Kõige rohkem meeldis mulle Hemingway. Omast vabast tahtest loen enamjaolt ajaloo, poliitika ja psühholoogia alaseid raamatuid. Juhtumisi olen Tartu Ülikoolist omandanud filosoofia bakalaureuse kraadi, kuid vaatamata sellele on mul väga raske vastata küsimusele, kes mu lemmikfilosoof oleks. Üks väga omapärane mõtleja oli Friedrich Nietzsche, kes muide, vähemasti tol korral, õppekavasse ei kuulunudki. Tema teosed on kirjutatud väga huvitava stiiliga, kuigi sisu oma keerukuse tõttu jääb tihtilugu üldse arusaamatuks. Seega stiili ja omapära poolest annaks kümme punkti Nietzchele. Aga lemmikuks tunnistaks siiski Aquino Thomase, sest tänu tema teostele ja jumalatõestamise viiele teesile hakkas maailm pimedast keskajast välja tulema. Antikangelaseks aga määraksin ma Aurelius Augustiniuse, kelle ümberkeeratud Platoni filosoofia sai pimeda keskaja nurgakiviks. Eriline kunstihuviline pole, sestap puudub ka vastav lemmik. Eks häid filme ole palju, kuid kõige rohkem on mulle siiani muljet avaldanud 1965. aastal vändatud Dr. Schiwago (Boris Pasternaki samanimelise romaani alusel). See on väga sisukas ning hästi õnnestunud film, mille teeb eriti eksootiliseks see, kuidas seda tehti: kogu tegevus toimus Venemaal, kuid mitte ühtegi stseeni seal ei filmitud. Venemaa looduse stseenid filmiti Hispaanias ja Soomes. Dr. Schiwagot (venelane) mängis araablane Omar Šarif, kes oma näojoonte poolest selleks kohe mitte ei sobinuks, kuid tal tõmmati silmad teibiga rohkem ovaali, et slaavlase mõõdu välja annaks. Stseenid Venemaa linnades ja majades tehti nii, et majade maketid ehitati kuskile mujale, jne. Selliseid eriskummalisi asju selle filmi juures oli mitmeid, kuid lõpptulemus sai täiesti ehtne ja nauditav. Muusika osas kindalt maitset ei ole. Kergema muusika vallas oli varem lemmikbändiks Terminaator. Kunagi sai erinevatel kontsertidel ka Jaagup Kreemi käest mitu autogrammi küsitud ning etendusel “Risk” temaga piltigi tehtud. On sul veel hobisid, kuidas veedad vaba aega kui seda on? Kogu vaba aeg on siiani kulunud poliitika tegemise, lugemise, kirjutamise ning MTÜ International SIS asjade peale. Vahel käin ka jooksmas. Kahjuks spordiga enam nii palju ei tegele kui varem.

Loe edasi

Arnold Rüütel: presidenti peaks valima rahvas! Vaid nii saab president täita moraalse majaka ja rahva ühendaja rolli

Hiljuti 88-aastaseks saanud president ja Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees Arnold Rüütel on oma vanuse kohta haruldaselt heas vormis ning kaugel sellest, et pidada rahulikku pensionipõlve. Muu hulgas võtab ta Konservatiivse Rahvaerakonna auesimehena aktiivselt osa erakonna juhatuse ja volikogu tööst. Presidendil käis Kadrioru ametiruumides külas kirjanik URMAS ESPENBERG, et küsida elukogenud mehelt nii Euroopa rändekriisi, Eesti maaelu olukorra kui ka presidendivalimiste kohta. Mõne aasta eest ütlesite juubeliintervjuus, et toonane Eesti ei vasta päris Teie unistustele. Kas praegu liigub Eesti õiges suunas või vastupidi, Teie unistusest veelgi kaugemale? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kui ma nii ütlesin, siis võin seda ka täna korrata. Meie põhiseaduses on väga täpselt kirjas, et kõrgema võimu kandjaks Eestis on rahvas. See aga tähendab, et kõigis meie ettevõtmistes peab tähelepanu keskmes olema inimene, tema toimetulek, tema soov elada just siin Eestimaal oma rahva keskel. Arvan, et ainuüksi see on põhjuseks, miks me hädasti vajame riigi senisest suuremat tähelepanu Eesti rahva toimetuleku vastu. Millised on Teie hinnangul aastaid riigitüüri juures olnud Reformierakonna juhitud valitsuse suurimad möödalaskmised? Ma olen püüdnud nii vähe kui võimalik sekkuda siseriiklike arengute hindamisse ja seetõttu ei saa ma ka öelda, et näe, ütlesin nii, aga välja tuli teisiti. Arvan, et põhiküsimus on Eesti riigi arengumudeli valikus. Siin on hindajaks aeg ja sellele toetudes saame öelda, kuidas üks või teine eluvaldkond on toiminud. Olgu see siis rahva tervis, iive, haridus, riigi ja rahva turvalisus, majanduse edenemine, väljaränne ja nii edasi. Ainult tõsiteaduslik analüüs saab anda vastused nendele arengutele. Konservatiivse Rahvaerakonna poliitilised oponendid püüavad meeleheitlikult näidata, et immigrandid ja Euroopa islamiseerumine on pseudoprobleemid. Mida Teie arvate? Need ei ole pseudoprobleemid. Mõlema probleemiga tegeletakse Euroopas ja mujal maailmas ülima tõsidusega. Ka meil tuleb teha tõsiseid jõupingutusi selleks, et need protsessid kontrolli alla saada. Eesti riigi tulevikku ei saa üles ehitada võõrtööjõu sissetoomisele. See muidugi ei tähenda, nagu ei peaks me sõjapõgenikke aitama. Aga õige on neid aidata pingekolletele lähedastes piirkondades. Me võime Aafrikast võtta noori inimesi meie ülikoolidesse õppima, aga sooviga, et nad siin lõpetamise järel läheksid tagasi oma kodumaale, et aidata seda üles ehitada. Aafrikas elab kaks miljardit inimest ja mõnekümne aasta pärast juba neli miljardit. Me saame anda abi selleks, et luua kohapeal eeldused arenguks, mitte tuua sealsed inimmassid Euroopasse. Seda juttu peaks rääkima Brüsselis, kuid mulle tundub, et meie saadikud ei ole Brüsselis sel teemal eriti palju sõna võtnud. Kumb on Eestile suurem oht, kas agressiivne Venemaa või islamiseeruv Euroopa? Ma ei vastandaks neid ohtusid, kuna mõlemal juhul on küsitav meie omariikluse kestmajäämine. Kas Teie meelest on samasooliste kooselu ja nende võrdsed õigused traditsioonilise abieluga põhjendatud? Mehe ja naise vaheline abielu kui kooselu vorm on vastu pidanud tuhandeid aastaid. Ainult see vorm kindlustab inimkonna jätkusuutlikkuse. Samasooliste kooselu ei ole meil ju riiklikult keegi takistanud. Väga tõsised küsitavused tekivad aga siis, kui kaasaja meditsiini appi võttes soetatakse lapsi. Uue ilmakodaniku mõttemaailm suunatakse sel juhul algusest peale sellise kooselu vormi ainuõigeks pidamise poole. Arvan, et meie riigi ja rahva ees on palju suuremaid probleeme, kui võitlus parlamendis samasooliste õiguste eest. Kõige tähtsam on, kuidas me rahvana suudame püsima jääda. Teil on olnud omal ajal kokkupuuteid Venemaa kõrgema juhtkonnaga. Mida Te soovitaksite praegustele poliitikutele, kuidas ajada Venemaaga asju nii, et riigi ja rahvana ellu jääksime, aga säiliksid positiivsed majandus- ja kultuurikontaktid? Vastus on juba teie küsimuses. Venemaa juhtkond ei ole täna see, mis see oli veerand sajandit tagasi. Riikidevaheline suhtlemine on aga rahvusvahelise diplomaatia üheks nurgakiviks. On kurb, et meil oma idanaabriga ei ole õnnestunud luua heanaaberlikke suhteid. Paneb tõsiselt muretsema Venemaa agressiivne käitumine nii endistes NSV Liidu vabariikides kui ka meie piiride vahetus läheduses, samuti piiririkkumised. See on tulega mängimine. Ma siiski tahan uskuda, et varem või hiljem, pöördub Venemaa demokratiseerumise teele. See tooks kaasa ka usu ja veendumuse vastastikuste lepingute kehtivuse ning rahvusvaheliste õigusnormide austamise osas. Eesti saab varsti uue presidendi. Mis mõtteid ja tundeid Teis senine kampaania ja kandidaadid tekitavad? Olen jälginud seda protsessi ja püüdnud ka enda jaoks lahti mõtestada, miks üks või teine isik on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Teatavasti on koormus sellel ametipostil nii füüsilises kui ka vaimses mõttes erakordselt suur. Ma ootaksin kõikidelt sellele ametipostile pürgijatelt selget nägemust Eesti omariikluse arengust. Ja kui kõigi halbade stsenaariumide kokkulangemisel nõutakse näiteks meie taasliitumist mõne suurriigiga, siis meie juhid eesotsas presidendiga peavad suutma sellele survele vastu seista. Väga halvaks kogemuseks on eelmise sajandi 1940. aastate Eesti riigi demonteerimise näide ja aastal 1991 augustiputši ajal mõnede meie poliitikute vastuoluline käitumine. Kuidas tuleks Teie arvates Eestile presidenti valida? Kas Riigikogus, valimiskogus või hoopis rahvahääletusel? Olen alati olnud seda meelt, et Eestile peaks presidenti valima rahvas. Sel juhul oleks tal tõesti oma seisukohtade väljaütlemisel võimalik toetuda rahva tahtele. Ka parteide tagatubade mängud põrkuksid siis vastu presidendi institutsiooni. Olen veendunud, et siis saab president senisest edukamalt täita nii moraalse majaka kui ka rahva ühendaja rolli. Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete seas korraldati hiljuti küsitlus, millest selgus, et üle 80% vastanutest toetab erakonna esimehe Mart Helme kandidatuuri esitamist. Kas Mart Helme oleks Teie arvates Eestile hea president? Ja kui, siis miks? See teeb ainult rõõmu, kui 80% erakonna liikmetest toetavad oma esimeest. Siit väljakutse edaspidiseks: selle arvu puhul on veel kasvuruumi. Arvan, et Konservatiivse Rahvaerakonna põhimõtted Eesti riigi arenguks on õiged ja eestlaste toetus sellele isikule, kes tahab end jäägitult pühendada nende põhimõtet elluviimisele, väärib kindlasti ka presidendi ametiposti. Arvan, et Eestile on vaja presidenti, kes siiralt austab ja armastab oma maad ja rahvast. Teid püüti presidenditoolist eemal hoida ja olete mõista andnud, et puhas mäng see ei olnud. Mis asjaoludel ja kelle huvides Teie tagakiusamine toimus? Eks küsimus oli taasiseseisvunud Eestile arengusuundade valikus. Oli selge, et lausliberaalse majandusmudeli valik ja selle mudeli katsetamine terve riigi peal on erakordselt vastutusrikas eksperiment. Oleme nüüd seda mudelit rakendanud ligi veerand sajandit ning väita, et on jäänud veel vaid peenhäälestus – kellele on selline tõdemus tähtis? Raske on ajateljel võrrelda arengumudeleid, kui ühe kõrvale ei ole panna teist samas ajas ja ruumis, ka kultuuriruumis, toiminud riiki. Kuid selline süsteemne süvaanalüüs oleks Eestile väga vajalik, et otsustada, kuidas edasi minna. Arvan, et EKRE baaspõhimõtted on siin üles ehitatud just Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks. Hiljuti leidsime end Euroopa Liidus jällegi ühe “saavutuse” poolest esirinnas: oleme nimelt heaolu tasemelt kõige suuremate kontrastidega riik. Nii sain ma aru ajakirjanduses avaldatud andmetest. Mis Te arvate, kui palju mõjutab Eesti praegust elu ja poliitikat KGB-ga kaastööd teinud inimeste hulk? Ma ei usu, et see mõju väga suur saab olla. Aeg on teinud oma töö. Möödunud veerand sajandit on teinud siin nö hõrendustööd ja paljud nimetatud organisatsiooni aktiivsed kaastöötajad ilmselt lahkusid taasiseseisvumise järgselt Eestimaalt. Kuid valvsust ei tohi kaotada. Peame ikka olema võimelised oma iseseisvust kaitsma ja meie arengut takistavaid tegelasi kindlaks tegema. Kui tõenäoliseks peate, et Vene luurel on hea ülevaade Eesti riigistruktuurides toimuvast? See on küsimus meie julgeolekuasutustele. Ma ikka usun, et suudame enda, Euroopa Liidu ja NATO saladusi hoida. Mida arvate kavandatavast haldusreformist, mida Eesti valitsus püüab piitsa ja prääniku meetodil läbi suruda? Kavandatud haldusreform praegusel kujul jätab vastuseta palju küsimusi. Tundub, et ka seekordne haldusreformi katse oleks tulnud põhjalikumalt läbi töötada, kaasates nii teadlaskonda kui ka huvigruppe. Mehhaaniliselt elanike arvu põhjal omavalitsusi kokku panna on kaheldava väärtusega. Kuidas edendada maaelu ja kaitsta külasid tühjenemise eest? Mõned väidavad, et linnastumine on globaalne probleem ja me ei saa siin kätt ette panna. Maaelu selle traditsioonilises ja ajaloolises tähenduses tõmbub koomale ja seda mitte ainult Eestimaal. Teaduse edusammud ja sellega kaasnenud tehniline progress on loonud selleks eeldused. Globaalne probleem on rahvastiku juurdekasv ja inimeste äratoitmise ning joogiveega varustamise võimalus. Eestimaa on piisavalt haaratav nii interneti kui teiste kaasaegsete sidevahendite abil selleks, et teha tööd igas Eestimaa nurgas. Maaelu oma võludega kutsub noori ja eakamaid tagasi maaelu rüppe. Aastaid tagasi tegime ettepaneku toetada noori peresid maale kolimisel ja seda maa eraldamisega oma kodu rajamiseks. Ma loodan, et tänased riigijuhid võtavad selle ettepaneku uuesti tõsisemalt kaalumisele. On mitmeid võimalusi maaelu edendamiseks. Oluline on luua soodustingimused keskmise ja väikeettevõtluse arendamiseks maapiirkondades. Siin on ilmselt vajalik kehtivat maksureformi muuta jne. Kuidas Te suve veedate? Kas armastate puhata Eestis või välismaal? Meie suveplaanid on kokku pandud selliselt, et saaksime juulis-augustis olla võimalikult pikemat aega Saaremaal. Pean tunnistama, et välismaal ei ole me abikaasaga veel puhkamas käinud. Ja ega pole seda soovi ka olnud. Olete heas vormis. Mis on Teie tervise ja pika töövõime saladus? Töötegemise võime tuleneb soovist tööd teha. Kuna minu varasem töö nõudis palju kabinetis istumist, siis olen nüüd juba vanemas eas püüdnud viibida võimalikult palju ka värskes õhus. Palju on minul ja mu abikaasal toimetada suvekodus Saaremaal, kus töötegemiseks kipub tihti valgest ajast väheseks jääma.   Fotol: Arnold Rüütel ja Urmas Espenberg vestlemas.

Loe edasi

Kalle Mälberg – külamees metsalagedal, oma järve kaldal

Olid tuntud tele – ja raadiomees, kirjutanud palju arvamuslugusid „Delfis, „Õhtulehes“ ja mujal, viimasel ajal saab sind tihti lugeda „Uutes Uudistes“, sest oled meie uus kolumnist. Räägi endast lähemalt? Hariduselt olen Tartu ülikooli diplomiga sotsiaalpsühholoog, Ülo Vooglaiu õpilane. Sisemiselt ikka eestlane ja külamees, mis sest et teinud elus pikki ringe ümber maakera, alati ja ikka kodupaik hinges, talumehe tarkus nagu mõõdulint silmis ja meeles. Vabadussõjalasest vanaisa tarkus on aidanud kõikjal arukaks ja kaineks jääda. Suurtes linnades elades pole mõelnudki lahustuda tagapõhja ja taustata „how are you?“maailmakodanikuks, ka nõukogude inimeseks ei hakanud iial. Väliselt omandasin muidugi inglise keele sellise transkontinentaalse aktsendiga, et Austraalias peeti mind  „fucking pome,i bastard“ ( POM- Prisoner of Mother England);  Ameerikas, USA Informatsiooni Agentuuris  arvati, et olen lõunaaafriklane; ainult Londonis, BBC Eastern European Monitoringus polnud tarvis vigurdada- tegin mis suutsin! (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ring sai täis! Mis sest et elasime ühes maailma ilusaimas linnas. Sudney ooperimaja fantastiline siluett siras igal hommikul lahelaintes nagu monument paarituvatele  kilpkonnadele. Kõik lapsed tõin Austraaliast tagasi, ja tahan eriti rõhutada, et kõigil on Eestimaal oma talud ehkki töötavad Tallinnas headel ametikohtadel- vanem poeg on advokaat, tütred- kommuniktasioonijuht, muusik, sotsiaaltöötaja, noorem poeg gümnasist. Olles tohutult keerutanud kaamerat ja filminud loodust, harrastanud televisiooni pealiskaudset mängu, annab täna meelerahu iga kasvav kask, mänd ja kuusk. Kui saan saega metsas käia, järvetammi koprakahjudest parandada, heina niita ja higi saunas maha pesta, siis on päev korda läinud. Maaelu on luksus ja klassika, olen õnnelik, et saan seda endale lubada. Kas taoline  positsioon annab sulle vabaduse ja sõltumatuse? On liigutavalt tore astuda hommikul uksest välja, paar saamu järve äärde – olla loll ja tobe kui nii juhtub, vaba mõttega igal juhul. Oleks kohutavalt koormav töötada palehigis  ventilatsiooniga küprokkuudis, meediatoimetuse „njuuzruumis“ keset juhtmeid ja ringi rabelevaid liisinguorjadest žurnaliste. Sekka loobitud turundajaid, reklaamiagente ja poliitbroilereid, kes kõik üritavad  palga eest midagi arvata – oo õudust! Kui päev algab kuvari sisselülitamisega, et teada saada mis värk on, siis omaenese aruraasuke,  skeemikene, mõttealge ajukäärus lahustub. Oled  alasti tähemärkide kuulipilduja pasarahe all, ükskõik millise, kahaneva tiraažiga ajalehe veergudel. Aga nüüd küsimus iseendale. Vabadus? Jah! Aga kellest ja milleks? Sõltumatus? Vahva küll, aga see ei huvita kedagi. Tunnen paljusid äkkrikkaid hedoniste, kes pohhuistidena tuiutavad tenniseplatsil, vallutavad aina uusi ookeaniavarusi, õõnes ja tobe naeratus huulil. Üks tähtis õnnevalemi retsept on mul  jagada. Lakka ahnitsemast! Kirstul pole taskuid. Lülita end välja riigiasjadest – ei mingeid digiallkirju! Kohe hakkab kergem. Vahel saab Eestimaal nalja kah! Tegime külameestega koosoleku, et lahkuda Räpina vallakremli oravate korruptsioonipesast. Sest kui kunagi minu vanaisa ja teised külamehed ehitasid Alar Kotli projekti järgi Nahale koolimaja, oli meie küla Meeksi vallas. Tobedad parteilased läksid hirmsasti närvi ja hakkasid nõmetsema – milline ebareeglipärane kahjurlus? Mälberg kaevaku kraavi ja ärgu mölisegu? Saatsime Taavi Rõivase aatekaaslasele, õiguskantsler Ülle Madisele kirja, ja saime mingi digijama vastu. Siis kirjutasin epostolaaria (vt. lisa 1). Tuli üliviisakas vabanduskiri nagu nõutud. Asjapulki tuleb sundida ja kasvatada! Nad on ju nagu dresseeritud Pavlovi koerad,  ila tilkumas iga tulukese peale. Kas Eesti 2016 on selline nagu sa sisepaguluses ja hiljem kaugel maal emigratsioonis elades igatsesid? Eestimaa on ilus ja inimesed on minu omad. Ma armastan oma kodumaad, teist mul pole. Kuid 25 aastaga on antud käest iseolemine ja vabadus, au ja väärikus. Maad võtnud massiivne vargus, terve põlvkond parasiitlust ning korruptsiooni on poliitvõõrandanud eesti rahva oma riigist. Ma arvan, et reformierakond on oma võimu 17. aastapäeval lõpule viimas miljardilist  varguseprojekti. Kui kokku liita kõik kilekotid, mis tassitud parteikontorisse, sadamavargused, laevade ehitamised, elektrijaamad Auveres, mormooni ja araabia kõrbete  konsultatsioonirahad, raudteede ja maanteede ning koolimajade ja riigi kinnisvara tehingute kuldlõiked (ehk Tšetšeenia Kadõrovi 70%lisi „atkatte“ meil pole), siis 7% tehingust tuleb parteile ära. Sestap ka selline hulk toetajaid – terve põlvkond manulisi on toidetud riiginisa otsast ja truult sitsima üles kasvatatud. Esmane riiklik kuritegu on põhiseaduse vastane elektrooniline hääletamine- Taavikene on ju masinajõuga paika pandud! Eesti esiröövel on Reformierakond in corpore!  Miks muidu süüdimatu Siim Kallas ikka veel  lämiseb mingist presidenditoolist – ajakirjanikud aga koogutavad kaeblikult kaelu. Eesti Televisiooni saated  „Vabariigi Kodanikud“ ja eriti Foorum“ toovad mulle meelde omaaegse komsomoli keskkomitee. Ka siis räägiti kuidas selgitada meie edusamme ja kasvatada noori.Rohkem laulusaateid, jätku lällavale pedepeole, seltsimehed strateegilise kommunikatsiooni seksperdid! Tehke äppe kuni kaob elekter ja sulguvad ekraanid. Mašenka on toiduõli juba ära ostnud, maag Woland jalutab tiigi ääres (NB! Bulgakov teadis juba siis) Mis meist saab küsis Agnes Gabrielilt? Mida teha, küsis alul Tšernõševski ja korrutas Lenin? Mis meist ikka saab? On algamas uus rahvaliikumine- nimetame seda parema puudusel näiteks Ülaste Revolutsiooniks – on selline esimene kevadlill metsa all. Tuleb järjekindlalt ajada oma asja – küll tõde tõuseb ja vale vaob. Nii on alati olnud. Tuhandeaastaseid rahuriike on ennegi välja kuulutatud, aga püsima jäävad kultuurid. Kus on paljukiidetud nõukogude inimene? Ka muistseid egiptlasi pole, aga kultuur on, tänased kreeklased pole need kes Platoni ja Aristotelese ajal, aga kultuur on, aramea mässaja ja usuhull Jeesus, elus või ristil, on kirja pandud ja ammu ikooniks saanud  kristlikud väärtused, mis valitsevad Euroopat. Iseasi millal valge mees Euroopas jälle ärkab ja oma sõna maksma paneb- aga küll ta paneb? LISA 1. Väike essee epistolaariast austatud Dr. Ülle Madisele Naha  külavanem Kaido on parasjagu põllul kartuleid väetamas, Räpina vallavolikogu liige Mait istutab kapsaid, tema naine Maiken käib vahel arvutis, kui istikutest aega üle jääb – aianduskoolil on hea varustus. Naha keskel teederisti peal elav Urmas hööveldab riigimaanteed Meelva ja Mägiotsa vahel. Soe talu omanikul Matil on puusad  haiged- kogenud mees  käib vahel jahimeestele abiks,  poeg Margus rügab paberivabrikus. Naha külameeste memorandumit arutavatele külameestele kartuliputru keetnud Maarika müüb ehituspoes tsementi, Kõrvõotsa perepoeg Karl käib koolis. Siinkirjutaja Kalle ronis just maha traktori seljast – heina ei saanud enam niita, hakkas sadama. Aristoteles õpetas meile klassikalist loogikat, mille tõlgendus näib ütlevat, et eneseküllasest loogilisest täismahust järeldub isetäituv soovmõte : „Kui lumi on valge, siis tähendab et on talv“. Teisisõnu, pealinna õdusas kontoris võib jääda mulje, et maailm ongi üksainus ilmedasilükkamatu ididigielu. Kui rüütel kirjutas oma südamedaamile soneti, siis meie siin Naha külas mäletame, et ta tegi seda kirjatundjana hanesulega paberile (tänases, peenes keeles„ paberkandjale“). Tema südamedaam aga õhkas igavest armastust vastu lõhnastatud paberil ja ümbrikus. Epistolaarne kultuur meenutab siit, Lämmijärve äärsest müütilisest Perävallast, et igale pöördumisele, ka põldu harivate külameeste omale,  oleks viisakas vastata samas „formaadis“ (vabandage see moekas eufemism!). See tähendab, et soovime Teie vastust – Ja siis me kõik saaksime aru! – arusaadavas ja adekvaatses vormis. Lihtsamalt öeldes, tahaksime ju küll lugeda Teie seadusteadvat arvamust meie pöördumisele lisaks elevileaetud kohalikule võimule ja meediavalikkusele, aga ei suuda sisustada siia külla moodsaid digividinaid – ega vist kavatsegi! Kõige austusega, Teie Kalle Mälberg,  21.mail 2015-05-21 Kõrvõotsa talus KALLE MÄLBERGI – CV Psühholoog, literaat, ajakirjanik, talupidaja Sünd, 13.10.1948, Räpinas 2 poega, 4 tütart, 6 lapselast Ei ole kunagi olnud poliitiliselt angažeeritud! Õppinud: Nõo keskkool, füüsikaklass 1967 EPA agronoomia, maastikuarhitektuur, 1967-68 Tartu Ülikool, psühholoogiaosakonna I lend 1968-73, sotsiaalpsühholoogia diplom 1973 (filosoofiamagister) Sydney ülikooli, College of Professional Studies, Certificate, international marketing 1989 Töö nõukogude ajakirjanduses: Õhtuleht, uudistereporter  1976-1980 Eesti Televisioon, Noortestuudio saatejuht 1979 VEKSA ajalehe „Kodumaa“, osakonnajuhataja, 1980-81 Kodumaine pagulus 1981-1986 (erinevad juhuslikud ametid) Välispagulus: BBC Eastern European Monitoring, Rootsi riigiagentuur MUST, 1986-87, Austraalia, Sydney – 1987-1996 Ajakirjanduslik tegevus paguluses- artiklid Eesti Elu, Mana, Aja Kiri, Kultuur ja Elu, Rahva Hääl, Financial Review, BBC, jm. Ajakirjanduslik tegevus Eesti Vabariigis: 1996.aastast autor, saatejuht, produtsent, meedianõunik Reklaamitelevisioon“, sari  Kalle Mälbergi 19 minutit“, TV3 saatejuht – „Tere hommikust, Eesti“, „ Eesti Loodus“- produtsent, režissöör ETV „Keskkonnauudised“ 1996-2001, produtsent Kanal 2  Eesti Loodus, Keskkonnauudised Autorisaated „Mister Mälbergi Maailm“  Raadio2 ja Kuku Raadio 1994-1997 Keskkonnaministri meedianõunik 1996-1998 Eesti Looduse teletoimetuse loominguline juht 1997-2002 USA Informatsiooni Agentuur (USIA)  teleseriaalide autor ja saatejuht- „Tiigrihüpe ameerika moodi“ ja  „Teekond Charliega“ (John Steinbecki jälgedes) 1997 Kirjutanud sadu telestsenaariume,  kommentaare,artikleid, kolumne, filmi- ja  meediakriitikat , luuletusi mis avaldatud :  KesKus, Teater Muusika Kino, Postimees, Eesti Ekspress, Delfi, jm. Eraldi raamatuna  ajaloolispublitsistlik monograafia „Perävald. Maailm omaette“, 2004 Loodusfilmidest ja loodusloome installatsioonidest – Kalle Mälbergi filmograafia Hetkel on enam-vähem trükivalmis 3 uut käsikirja Aastal 2010  koos psühholoogiaakadeemik Jüri Alliku, füüsikaprofessor Jaak Kikase ja kultuurimetseeni ning kütuseärimehe Tiit Veeberiga (suri 2012) asutatud MTÜ Vabaakadeemia. „Vabaakadeemia“ on süvendanud intellektuaalseid kujundeid, belletriseerinud rahvusolulisi  fundamentaalseid ideid – vabaakadeemikud on ka Leonhard Lapin, Indrek Hirv, Ülo Vooglaid, Vambola Kolbakov, Hardo Aasmäe, Toomas Kümmel jt Esinetud on Värskas ja Niitvälja golfiklubis, toimuvad regulaarsed infovahetused. Talupidamine Viimased 15 aastat peamine töö esivanemate talu taastamine – 63ha metsa, 3 ha suurune kaevatud järv, maastikukujundus ja eluhooned. FOTO: Kalle Mälbergi kodujärv ja maja selle kaldal ERAKOGU

Loe edasi

INTERVJUU: USA-s elav eesti muusik Brad Jurjens: illegaalseid immigrante ei nunnutata USAs nii nagu liberaalses Euroopas

USAs elav Eesti muusik Brad Jurjens pidi vabariigi aastapäeval Estonia kontserdisaalis esitama Eesti hümni, kuid loobus pärast seda, kui riiklikult rahastatud ETV lasi eetrisse “Tujurikkuja” loo “Ei ole üksi ükski maa” paroodia. Intervjuus Uutele Uudistele avab Jurjens oma suhtumise tagamaid ning tõmbab ühtlasi vee peale nii Eesti kui ka Euroopa rändepoliitikale ja riigijuhtidele.  Oled väljendanud oma pettumust seoses “Tujurikkuja” klipiga, mis lõhestas enam-vähem kogu Eesti kahte leeri. Kust Sinu jaoks läheb piir, mida on kohane parodeerida ja mida mitte? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Parodeerimine on lahe. Nalja võib teha põhimõtteliselt kõige üle, kui muidugi tegemist pole kellegi vaimse või kehalise alaarenguga. Tujurikkuja klipp oli tegelikult ka naljakas, aga tagamõte oli väga halb. Eesti rahvas olekski nagu sunnitud alaarengusse, kus Kalevipojad peavad välismaal tööl käima, et oma peresid üleval pidada ja normaalselt teenida, pensionärid saavad just parasjagu pensionit, et nad päris nälga ei kõngeks, aga võõramaalaste poputamiseks paistab pappi küll olevat. Siis tuleb Eesti riigitelevisioon ja teeb sellise satiiri oma inimeste arvelt. Nad oleks võinud vähemalt uue laulu kirjutada, selle asemel et vana head asja lörtsima hakata, siis oleks see minu jaoks okei olnud. Aga nad tahtsid vist meelega konnasilma peale astuda. Kui palju Sa end Eesti eluga kursis hoiad ja kui palju see sulle korda läheb? Niipalju kui võimalik ikka loen netist Eesti lehti ja portaale. Kusjuures naljakas on see, et kunagine nn kollane sopaleht Õhtuleht on minu arust praegu ainus suurem väljaanne, mis rohkem rahva enamusele kirjutab. Postimehes, mis ilmselgelt hetkel valitsuse käpa all on, ilmub nii valusat “arvamusliidrite” jama, et vahel on täitsa imelik lugeda, millised ulmemõtted pealtnäha täitsa normaalsete inimeste peas keerlevad. Need Lobjakad ja muud lontrused, kes teil seal on. Ja muidugi see, et Delfi ja Postimees osadel asjadel kommentaarid kinni keerasid, on parajalt stalinistlik lahenemine. Mida oleks Eestil USA-lt õppida? Ütleme, et mitte ainult Eestil, vaid kogu Euroopal. Ma ei kujuta ette, et tulevad illegaalsed lõunanaabrid ja hakkavad politseinikke kividega pilduma, naisi massiliselt käperdama ja vägistama, mingeid soodustusi või raha nõudma, lennujaamade õhku laskmisest rääkimata. Mitte et neid illegaalseid naabreid ei tuleks, aga Ameerikas nad teavad, et seadust rikkudes neid siin niimoodi ei nunnutata kui liberaalses Euroopas. Teine asi on sõnavabadus, paistab, et seda on Euroopas päris korralikult piirama hakatud. Ameerikas selline jama läbi ei laheks. Kui tihedalt Los Angelese eestlased omavahel suhtlevad? Vanemad olijad suhtlevad rohkem, nooremad ja uuemad vähem, kuna tänapäeval ei pea teineteisega suhtlemiseks enam ilmtingimata koos käima. On ju Facebook ja Skype jne. Aga Eesti Majas ikka tegeldakse, vahel isegi jauran seal. USAs selguvad varsti presidendikandidaadid. Keda tulevase presidendina näed? Ma pole ei vabariiklane ega demokraat, sest mõlemad pooled ju tegelikult teenivad sama saatanat. Sellepärast ongi tore, et praegu on kaks meest, Trump ja Sanders, kellel on sellest kõigest savi ja nad maksavad ise oma kampaaniate eest, mitte ei kasuta Wall Street’i, Sorose, Kochi vendade ega kellegi teise sponsorraha. Ja räägivad asjadest nii, nagu nad on. Ma tõesti loodan, et üks nendest presidendiks ka saab. Bushide ja Clintonite maffiast on siin kõigil kopp ees. Hillary Clinton on patoloogiline valevorst ehk tüüpiline karjääripoliitik, pealegi on Merkel ehe näide sellest, et üks poolhull vanaeit ei sobi suuriiki valitsema. Mida peaks Eesti valitsus tegema, et elu Eestis paremaks läheks? Näiteks võiks alustada elamisväärsete pensionite maksmisega. Aga ilmselgelt pole see ega Eesti rahva tahe üleüldiselt nende jaoks eriline prioriteet, seega peale tagasiastumise ei oskagi neile midagi tarka soovitada. Millega praegu tegeled? Panen sooloplaati kokku. Tulin paar nädalat tagasi Miamist, kus Yngwie Malmsteen pani kokku ühe laheda kitarrifestivali nimega “Guitar Gods”, kus ka minul oli koos tema enda, Steve Vai, Gus G ja Nicko McBrain’iga au samal laval üles astuda. Niisiis töiselt.

Loe edasi

Makedoonia president ei arvesta põgenikeküsimuses enam Euroopa Liiduga

Kreeka-Makedoonia piiril Idomenis valitsevast olukorrast on palju räägitud. Ajakiri Bild käis külas Makedoonia presidendil Gjorge Ivanovil, kes leiab, et Euroopa Liit on reetnud tema riigi ja jätnud probleemidega üksi. Makedoonia sulges oma piiri põgenikele, kuna teist võimalust riik ei näinud. President Ivanov leiab, et Makedoonia teeb praegu Euroopa Liidu eest musta tööd, kuid mingit abi selle jaoks ei saa. Türgile eraldab EL 6 miljardit eurot, kuid Makedoonia on juba praeguseks kulutanud Euroopa Liidu vigade parandamiseks 25 miljonit oma maksumaksjate raha. Makedoonia ei ole Schengeni, Euroopa Liidu ega NATO liige ja ometi kaitseb riik Euroopat teise Euroopa Liidu riigi eest, kust puudulikult kontrollitud sisserändajad lihtsalt rahumeeli edasi saadetakse. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); President kinnitab, et tema riigi jaoks ei ole siiski peamiseks probleemiks kulutused ja ressursid vaid kogu kontinendi turvalisus. Ja turvalisusele on praeguse kriisi puhul täielikult vilistatud. Nn põgenikud reisivad valedokumentidega läbi kogu Euroopa. Juba ammu on kinnitust leidnud fakt, et paljud neist on radikaliseerunud moslemid ja džihadistid. Ivanov, nagu paljud teised, leiab, et põgenikeriis eskaleerus Saksamaa kantsler Angela Merkeli humanitaarse žesti peale. See žest oli viga, kuid nüüd ei ole kellelgi julgust tunnistada, mis meid veel ees võib oodata. „Ainuüksi Sudaani ja Egiptuse aladel on 20 miljonit migranti, kes tahavad Euroopasse jõuda. Sotsiaalmeedia kaudu on nad kõik suurepäraselt informeeritud. Kuid Euroopal võtab ainuüksi ühe tippkohtumise organiseerimine aega kuus kuud. Vahepeal on siia jõudnud miljon uut migranti,“ räägib Ivanov. Makedoonia president leiab, et Euroopa ei suuda kriisiolukorras tegutseda. Otsuste langetamine võtab liiga pikalt aega. Seepärast tegutsesidki paljud Balkani riigid kiiresti ja iseseisvalt. „Tulevikus hakkab üha enam riike oma otsuseid ise langetama. Ka Merkel otsustas ju iseseisvalt võtta endale Euroopa päästeingli rolli ja oma seniste otsustega on Merkel surunud Euroopat jätkuvalt ühes kindlas suunas. Nüüd tegutseb ta samamoodi Türgiga läbirääkimisi pidades. Eks tulevik näitab, aga mina olen selles osas väga skeptiline,“ ütleb Ivanov. Küsimusele, kas olukorra eskaleerumisel Idomenis antaks Makedoonia sõduritele vajadusel ka käsk tulistada, vastab Ivanov: „Me ei ole mingid loomad, et hakkame põgenikke tulistama!“ Ta leiab, et selles osas tuleb ikkagi ka Kreeka poole vaadata. Kreeka poolel seisavad piiril ELi politseinikud, kes peaksid hoidma olukorda kontrolli all. Ivanovi meelest ei ole nad siiani sellega kuigi hästi hakkama saanud. Mis saab Kreekast, kui Makedoonia oma piiri suletuna hoiab? Ivanov leiab, et seda tuleks küsida Kreekalt. „Kreeka saab juba jälle ELilt 700 miljonit eurot, Kreeka saab kõik, mida ta tahab. Küsimus on, mida Kreeka selle rahaga peale hakkab?“ Makedoonia presidendi sõnul seisab tema nüüdsest ainult oma riigi ja rahva huvide eest.  Allikas: Bild (tõlkinud Triin van Doorslaer) FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi

Victor Orbán: Saksamaa toon on jäme, ülbe ja agressiivne

Hiljuti ilmus ajakirjas Bild pikem intervjuu Ungari peaministri Viktor Orbániga (pildil). Teda tuntakse kui otsekohese ütlemisega meest, kes on praeguses Euroopa migratsioonikriisis kõige resoluutsem kvoodisüsteemi vastane. Orbán on lubanud korraldada referendumi sisserändajate laialijaotamise teemal. Küsimusele, kas sellega soovib Orbán lõhestada Euroopat, vastab Ungari peaminister, et referendumiga soovib ta takistada kohustuslike kvootide kehtestamist, mis on vastuolus ELi seadustega. „Me ei saa võtta vastu otsuseid üle inimeste peade, seda enam, et need otsused muudavad oluliselt meie ja tulevaste põlvede elu. Kvootide kehtestamine muudaks täielikult Ungari ja Euroopa nägu: etniliselt, kultuuriliselt ja religioosselt. Minu otsus ei ole suunatud Euroopa vastu. See otsus on Euroopa demokraatia kaitsmiseks. Demokraatia põhialuseks on lojaalsus oma rahva suhtes. Kesk-Euroopas on meil olemas kogemus ja me teame, et kui me ei tegutse oma rahva huvides, kaotame varem või hiljem oma vabaduse. Me ei soovi lõhestada Euroopat, aga me peame kaitsma oma kodanikke. See omakorda tähendab, et me ei soovi enda juurde migrante. Miks me peaksime importima endale lääneriikide probleeme?“ selgitab Orbán. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ungari peaminister ei leia, et seab sellega Ungari rahvuslikud huvid Euroopa huvidest ettepoole. „Minu meelest Euroopa koosnebki rahvuslikest huvidest. Euroopa poliitikud ei peaks siin tegema vahet. Miski, mis on halb Saksamaale, Austriale või Ungarile ei saa olla hea Euroopa Liidule,“ räägib Orbán  ja leiab, et hetkel tuleneb plahvatusoht pigem Brüsselis valitsevast kaosest , mis halvab ELi. Kõige murelikumaks teeb Orbáni tõsiasi, et Brüssel tolereerib ning propageerib nurjunud lepinguid – Maastrichti kriteeriumid, Schengen, Dublini konventsioon, neist ükski ei ole enam rakendatav. Slovakkia peaminister Fico on süüdistanud Saksamaad diktatuuri kehtestamises migratsiooniküsimuses. Orbán ei nimetaks seda päris diktatuuriks, kuid leiab, et praegune Saksamaa toon on jäme, ülbe ning agressiivne. „Praeguses migratsioonikriisi kaoses on see suur probleem,“ ütleb Orbán. „Sakslased ja ka meie Kesk-Euroopas soovime säilitada Euroopa peamisi väärtusi: kristlik-judaistlik maailmapilt, garantii, et lepingutest peetakse kinni. Me peaksime hoidma kokku, mitte vaidlema, eriti seetõttu, et Brüsselist jõuavad meieni väga teistsugused signaalid: multikultuursus ja korralagedus.“ Ungari peaminister ei süüdista Angela Merkelit rändekriisi puhkemises, ta leiab, et Saksamaa kantsler reageeris kaosele Lähis-Idas, Süürias ja Iraagis nii nagu ta õigeks pidas. Kuid ungarlased ei soovi siiski end seesuguste eksperimentidega siduda. „Kui lubada oma riiki massiliselt registreerimata immigrante Lähis-Idast, siis tähendab see terrorismi, kuritegevuse, antisemitismi ja homofoobia importimist. Meie, ungarlased oleme alati olnud rahvaste sulatuspott. Euroopa suurim sünagoog asub Budapestis ja sellest vaid kiviviske kaugusel on uhke katoliiklik katedraal. Juudid ja kristlased elavad koos, mitte üksteise kõrval. Puuduvad getod, nn no-go piirkonnad, ei ole sellised sündmusi nagi Kölnis vana-aasta õhtul. Kölnis toimunu läks ungarlastele väga hinge. Mul endal on neli tütart. Ma ei taha, et minu lapsed kasvaksid üles maailmas, kus võib juhtuda midagi sarnast nagu Kölnis,“ on Orbán avameelne. Ta usub endiselt, et Saksamaa kantsler Merkel on tegutsenud nii nagu ta on õigeks pidanud, kuid rõhutab, et teised riigipead ei pea ju Merkelit igas asjas imiteerima. Küsimusele, kuidas tunneb Orbán end Merkeli tulisema oponendi rollis, vastab Ungari peaminister, et ta ei tegele enese esitlemise või upitamisega. „Poliitikud ei ole populaarsed isikud, kuna nad räägivad tõtt. Fakt on siiski see, et kui Berliin ja Brüssel oleksid möödunud suvel Kesk-Euroopat kuulanud, oleks Euroopas praegu võib-olla kümned tuhanded migrandid, aga mitte üle miljoni. Me nõudsime algusest peale, et migrandid tuleb peatada, nad tuleb registreerida ja üksteisest eraldada – tõelised hädasolijad majandusmigrantidest,“ on Orbán veendunud. Tema meelest on poliitikud ennast rändekriisi küsimuses täielikult isoleerinud. Nad ei kuula rahvast. „Kui üks poliitik tahab lahendada immigratsiooniküsimusi oma rahva tahte vastaselt, on see tema jaoks kaotatud lahing,“ ütleb Orbán ja lisab, et Ungari ei taha illegaalseid immigrante, ei taha importida oma riiki samasuguseid probleeme nagu on Saksamaal ja Ungari ei luba kellelgi end selleks sundida. „Mitte keegi Ungaris ei mõista sedalaadi sundimist.“ Rääkides solidaarsusest, tuletab Orbán meelde, et Ungari ei kasutanud majanduskriisi ajal Saksa pankade abi ja maksis oma laenud IMF-ile tagasi enne tähtaega. Ungari ei soovi elada kellegi kulul. Lisaks kaitseb Ungari Euroopa Liidu lõunapiiri praktiliselt ilma igasuguse Brüsseli toetuseta. „Oleme kulutanud piiri kindlustamiseks ligi 200 miljonit eurot, lisaks oleme aidanud Balkani riike, ilma et EL oleks sentigi lisanud. Rääkimata Poola kaudu Ungarisse voolavatest Ukraina põgenikest. Sellest ei ole enam kusagil juttu. Meilt hoopis nõutakse Lähis-Ida migrantide vastuvõtmist,“ selgitab Orbán. Põgenike laialijaotamise kohta kvootide alusel ütleb Ungari peaminister, et selline otsus ei ole seadustega kooskõlas ning nii Ungari kui ka Slovakkia kaebavad selle otsuse kohtusse. „Ja üldse, kui palju neist 160 000 põgenikust on üldse laiali jagatud? Mõnisada ehk. Jaotusskeem on absurdne ega tööta. Kuid Brüsselis ei soovi keegi seda tunnistada.“ Kreeka probleemide kohta arvab Orbán, et Kreekal on kindlasti väga raske, kuid Kreekale on  pakutud igasugust abi. Kahjuks ei ole Kreeka seda vastu võtnud ja lõppude lõpuks on võimalik aidata vaid kedagi, kes end ise aidata soovib. Ka leiab ta, et kui Kreeka ei täida oma kohustusi ELi välispiiri valvamise osas, siis tuleb arvestada selle tagajärgedega ja Schengeni tsoonist välja arvamisega. Küsimusele, kuidas suhtub Orbán Euroopa Liidu ja Türgi suhetesse rändekriisi puudutavatel teemadel, arvab Ungari peaminister, et selles küsimuses ei ole ELi poliitika Türgi suhtes kõige parem. „Me läheneme Türgile nagu kerjused. Palume president Erdoganil kaitsta ELi piire, sest me ise ei saa sellega hakkama. Vastutasuks anname Türgile lubadusi, mida me ei ole võimelised pidama, või ei taha pidada. Inimesed Budapestis lintšiksid mu ära, kui ma nõustuksin plaaniga, et Türgi põgenikelaagritest jaotataks inimesed mööda Euroopat laiali,“ ütleb Orbán. Ungari suhete kohta Türgi ja Venemaaga, selgitab Orbán: „Ajalugu on näidanud, et Ungari püsib heal järjel vaid siis, kui Berliin, Moskva ja Ankara on meie poolel ja on huvitatud Ungari edust. Seda ka juhul, kui me pole alati kõigis küsimustes ühel meelel. Mis puutub suhetesse Poolaga, siis on nii, et Kesk-Euroopa inimesed ja Ungari on saatusest kokku määratud, seda igavesti. Paljud ungarlased on valanud oma verd Poola eest ning vastupidi, iga poolakas annaks elu Ungari kaitsmiseks.“ Orbán usub, et sõja lõpetamiseks Süürias on vaja Venemaa abi. „Euroopa on nagu vanaeit, kes vangutab koledaid uudiseid lugedes pead, kuid samal ajal unustab oma maja ukse lukust lahti.“ Allikas: Bild (tõlkinud Triin Van Doorslaer) FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi

Mati Laos: Kui tahame, et meie rahvas püsiks, ei saa massilist immigratsiooni lubada!

Tuntud publitsist, ajakirjanik, peatoimetaja, dokumentalist ning paljude raamatute autor Mati Laos, kes eelmisel aastal pidas oma 60ndat juubelit, räägib meile nii enda tegemistest kui ka mõtetest ühiskonna aktuaalsete probleemide kohta Olid tuntud peatoimetaja, kelle käe alt käis läbi terve hulk põnevaid ajakirju alates Diivanist lõpetades E5-ga, need ajad on nüüd minevik? Mis sai ajakirjadest ja sinust? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Minu jaoks on see ajajärk kindlasti minevik. Mõni neist ajakirjadest-ajalehtedest ilmub tänase päevani, näiteks Nelli Teataja, mille omanik ma üsna ilmumise algperioodil olin. Diivan, mille peatoimetaja olin seitse esimest aastat, on liikunud käest kätte ja tõtt öelda pole ma selle käekäiguga enam nii väga kursis. Mõni loodud ajakirjadest on ühel või teisel põhjusel kas ilmumise lõpetanud või vormi muutnud. Pikapeale sain selgeks ka selle tõe, et kui rahastajate nägemused ja tegutsemispõhimõtted ei ühti ajakirjanike omaga, pole taolisel ajakirjandusäril ka suuremat tulevikku. Vaatamata sellele, et alustatud projektis võib leida ka suuri perspektiive. Millega oled tegelenud viimastel aastatel? Eks olen tegelnud ikka pere ja iseenda elus hoidmisega. Aeg-ajalt olen kirjutanud mõne raamatu või aidanud seda headel sõpradel-kaasteelistel kokku panna. Nii on ilmunud raamatud suurepärastest ning tarkadest majandustegelastest, eksministritest Jüri Kraftist ja Tiit Kõuhknast, ilmavalgust nägid ka mahukad raamatud Eesti kergetööstuse ajaloost ja legendaarse ettevõtte Mainor arenguteest läbi nelja aastakümne. Sukeldusin ka dokumentalistikasse, olen tootnud mõniteist dokfilmi autoajaloost, sageli koos hea sõbra Margus-Hans Kuusega, kes on olnud vähemalt Eestis juba aastakümneid vääramatu ning vaieldamatu esinumber autoajakirjanike tasapisi paisuvas seltskonnas.  Sul on ilmumas uus dokumentaalromaan Mata Harist, kas see on kohe see….päris õige Mata Hari? Räägi lähemalt? Ei ole see õige Mata Hari, sellele viitab ka raamatu pealkiri Punane Mata Hari. Nii kutsuti mõnel pool legendaarset Jäneda parunessi Maria (Moura) Budbergi, kelle äärmiselt kirev elukäik andis põhjust teda spioneerimises kahtlustada nii eestlastele, venelastele, inglastele, sakslastele kui ka ameeriklastele. Äärmiselt põneva elukäiguga naine, kellest sai armuke ja kooselupartner nii Maksim Gorkile kui ka Herbert Wells’ile, legendaarsele šoti päritolu spioonile Robert Bruce Lockhart’ile ja mõnele teiselegi, kusjuures pärisabikaasade roll tundub mõnigi kord selles suhete virr-varris peaaegu tähtsusetu. Selliseid naisi, kes suhtlesid vabalt nii Venemaa kui ka paljude Vana Maailma tähtsate persoonidega, Eestimaa ajaloost rohkem teada pole. Mõistagi mängib oma rolli ka see, et värvikat daami kahtlustati inglaste aatompommisaladuste reetmises sakslastele, atentaadis Leninile, Maksim Gorki mõrvas, liigagi lähedastes suhetes kuulsa Cambridge`i spiooniviisikuga ning katses kaasa aidata riigipöördekatsele Nõukogude Liidus. Spekulatsioone ja põnevaid teooriaid Maria Budbergi ehk Punase Mata Hari rollide kohta kerkib tänapäevani ning seega olen vaid üks paljudest, kes selle seni lõpuni rääkimata teema taas vaatluse alla on võtnud. Aga teema on tõesti põnev, seda enam, et jõuab otsapidi välja ka tänase Ühendkuningriigi valitsuskabineti kõrgeimate tegelasteni, ehkki Maria Budbergi surmast on möödas juba enam kui nelikümmend aastat. Viimasel ajal on ühiskonnas kuumaks läinud, kuidas suhtud sina kooseluseadusse ja immigratsiooni kolmandatest riikidest? Olen juba kuuekümnene ning ilmselt määrab mõneti ka vanus minu suhtumist. Olen põhimõtteliselt kristlike konservatiivsete väärtuste pooldaja ning pean seetõttu ka ainuvõimalikuks perekondlikku liitu ikka vaid mehe ja naise vahel. Seejuures ei mõista ma mingil moel hukka omasoolisi paare, ehkki mind isiklikult pole antud teema kunagi puudutanud ei lähedalt ega kaugelt. Traditsioonilist perekonna definitsiooni pole aga mõtet „kaasaegsemaks“ muutma hakata. Võib-olla ütlen siinkohal midagi ülekohtuselt, kuid minu jaoks oleks see peaaegu sama kui meenutada üht hirmuäratavat perioodi, mil Eesti- aegseid ausambaidki hakati milleski süüdistama ja neid seetõttu õhku laskma. Kui tahame, et meie rahvas püsiks ka saja aasta pärast, ei tohiks me mingil juhul massilist immigratsiooni lubada. Kas veel on vähe Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa jmt riikide hoiatavatest näidetest? Euroopa traditsioonilist kultuuriruumi on seni muuta püütud peamiselt sõdadega, kuid vaatamata rasketele aegadele on euroopalikke traditsioone siiski säilitada õnnestunud. Tänane oht sellele kultuuriruumile on sisuliselt pidurdamatum, toetudes hoopis uutele alustele ning pealetungistrateegiatele. Tänane olukord on selline, et me ei saa enam ühtki Euroopa suurlinna külastada, tundes end sama ohustamatuna nagu veel paarkümmend aastat tagasi. See ohutunne, mida on eurooplastesse süstitud seoses lõpmatu põgenikevooluga lõunast, on juba jätnud siinsetesse põlisasukatesse püsiva negatiivse jälje. Tõelisi sõjapõgenikke saaks minu arvates ka hoopis teistmoodi aidata. Eesti rahvusriik sinu nägemuses 50 a pärast, kas Isamaa 2.0 ehk eestlaste importimine on hea mõte? Isamaa 2,0 ei ole hea mõte. Pikemalt arutlemata selle idee nüansside üle, ütleksin vaid seda, et järjekordne restart taastab vaid endise olukorra. Heal juhul. Ja lõppude lõpuks on meil juba olnud president, kes tegelikku Eestit ei näe ega taju, meil on olnud kaitseminister, kes probleemide tekkel peab targemaks kohe silmapiirilt kaduda, meil on olnud energeetikaminister, kes tegeleb peamiselt teda huvitavate kitsaskohtadega ning pärandab järeltulijaile arusaamatult käsitletavad põhimõtted siinse energiamajanduse toimimisest. Eesti on olnud kui katseriik, millega lubatakse liiga lihtsalt katsetama ja manipuleerima. Käpardlikult läbi viidud katsed ei lasegi liiga optimistlikult tulevikku vaadata. Eesti rahvusriik 50 aasta pärast? Kui ei toimu meie tahte vastast suuremat invasiooni idast või kaugelt lõunapoolkeralt, siis võiks see välja näha umbes selline: ühel kõrgel künkal sini-must-valge trikoloori all istub 50 – 60 heal järjel olevat isamaaliselt meelestatud majandustegelast, kelle jaoks ka rahvaasemiku palk on sel hetkel suht tähtsusetu kommiraha. Neid huvitab tõeliselt meie rahva tulevik ning nad näevad eneseteostust eelkõige väärika osalisena selle tuleviku kujundamisel parimal viisil. Vaid õiged majandusotsused, mitte aga pealetungiv lobitöö ühe või teise valdkonna kasuks, millega on võimalik künkainimeste seas üksnes korruptiivsust suurendada, aitab Eestit tema tulevikuväljavaadetes. Räägi oma perest, lastest abikaasast? Mul on elu jooksul mitmeid suhteid olnud. Stabiilsemaks arenesin tasapisi ja see protsess näib kestvat. Loodetavasti viimase abikaasaga oleme koos elanud juba kakskümmend aastat. Ühiseid lapsi meil pole, abikaasa tütar hukkus Estonia katastroofis, minu kolm last varasematest abieludest tegutsevad igaüks tublisti omal alal. Tütar õppis näitlejaks ning tegutseb nii seriaali- kui ka ilumaailmas. Keskmine poeg õppis ajakirjanikuks, kuid kutsumuse leidis hoopis politseitöös ning teeb nüüd just selles sfääris karjääri. Nooremat, samuti näitlejaks õppinud poega, seob täna töö nii Eesti menukamates seriaalides kui filmimaailmas. Peagi võib teda näha peaosas uues filmis Polaarpoiss. Milline on sinu seni veel täitumata unistus? Tahaksin olla kunagi väärtuslikum kui seni. Elu mõte – sinu kui kogenud inimese hinnang? Kogemusi ei saa kunagi küll. Elu mõte on selles, et me ei ela siin maailmas üksi. Selleks, et elu jätkata, on vaja kahte, kes oleks tingimata erisoolised. Selleks, et jätkaksime üldse ja koguni väärtusliku rahvusena, on vaja tarku elukogemusega inimesi. Need tuleks kõigepealt üles leida ja siis kuulata nende väljaöeldut. Ja mõistagi võiks õelus ning üksteisele ärategemine kuhugi kaugemale kaduda. Selle kõige najal elu edasi ei vii. UU  

Loe edasi

Greg Johnson: Unusta oma tagasihoidlikkus ja hakka juhtima!

Greg Johnson on USAst pärit publitsist, intellektuaal ja filosoof, kelle kirjutisi 21. sajandi rahvusluse teemal on tõlgitud 14 keelde. Ta on kirjastuse ja veebilehe Counter-Currents Publishing peatoimetaja. Johnson on kirjutanud sadu esseid, artikleid, arvustusi, andnud intervjuusid ja avaldanud kolm raamatut: Confessions of a Reluctant Hater („Vastumeelt vihkaja pihtimused“, 2010), New Right vs. Old Right („Uus ja vana parempoolsus“, 2013) ning Truth, Justice, and a Nice White Country („Tõde, õiglus ja kena valge riik“, ilmub sel aastal). Tal on doktorikraad filosoofias. Intervjuu ingliskeelset originaalversiooni saab kuulata ja lugeda siit. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Te olete olnud rahvuslane ja valgete eestkõneleja USAs juba umbes 15 aastat. Kas USAs on neis küsimustes võimalik vabalt oma meelsust väljendada? Ühendriikide seadused ei keela rahvuslikku sõnumit levitada, kuna USA põhiseaduse esimene täiendus kaitseb otseselt väljendusvabadust. See ei kaitse rahvuslasi aga eraisikute ja -organisatsioonide poolse tagakiusamise ega tsensuuri eest. Nii vasak- kui ka parempoolne peavoolumeedia on rahvuslike ideede vastu läbini vaenulik ja vaevub harva objektiivust isegi teesklema. Vasakpoolsete agitaatorite survel on paljud ülikoolid, ettevõtted ja MTÜd omaks võtnud normid ja põhimõtted, mis vankumatult pooldavad multikulturalismi ja võimaldavad leida ettekäändeid dissidentide vallandamiseks. Kuid ettekäändeid polegi vaja, sest ameeriklasi võib niisama lihtsalt töölt lahti lasta, kui nende veendumused ei ühti peavooluga. Euroopas ei ole sõnavabadus sama kindlalt põhiseadusega kaitstud kui USAs, aga paljudes Euroopa riikides ei saa tööandja inimesi heast peast poliitiliste vaadete tõttu vallandada. Ma arvan seega, et sõnavabaduse põhiseaduslik garantii ei pruugi midagi tähendada, kui eraviisilise tsensuuri ja karistamatu tagakiusamisega saab dissidente vaigistada. Ehk sellepärast võtavadki rahvuslased Euroopas, kus neil on vähem seaduslikku sõnavabadust, sõna rohkem ja paremate tulemustega. Euroopat on hiljuti tabanud enneolematu migratsioonilaine. Mis võivad olla selle tagajärjed Euroopale ja kogu maailmale? Kõik Euroopa põlisrahvused on kahanemas. Kui mujalt tulijate immigratsioon jätkub pidurdamatult, saame rääkida ainult kolmest võimalikust tulemusest. Esimene – Euroopa lakkab kultuuriliselt ja rassiliselt olemast, Euroopa rahvad asendatakse kiiresti paljunevate mittevalgetega. Kui eurooplasi enam ei eksisteeri, olen ma kindel, et teised rassid paljunevad tagajärgedest hoolimata ja riisuvad planeedi paljaks, jättes alles vaid kosmoses hõljuva tumeda tuhahunniku. Sestap usun ma, et Euroopa heaolu tähendab lõppude lõpuks sama, mis kogu maailma heaolu. Tahad maailma päästa? Siis päästa valge rass. Me oleme see osa, mis hoolib kõige rohkem terviku saatusest. Teine – järgnevad kodusõjad, mille käigus Euroopa rahvad kas ühinevad sissetungijate peatamiseks ja oma piiride kaitseks, või kaotavad ja Euroopa hääbub. Kolmas – rahvuslikud erakonnad tõusevad võimule, kindlustavad oma riigipiirid ja saadavad immigrandid sündsal ja humaansel moel koju. Ma loodan, et Euroopa valib kolmanda tee, aga kui praegune poliitiline süsteem ei võimalda rahvuslastel võimule tulla, siis on revolutsioon ja kodusõda ainsaks väljapääsuteeks, et Euroopa päästa. Igatahes ei kao Euroopa ajalooraamatuisse vaikides. Immigratsioon Euroopasse ei ole muidugi midagi uut ja rahvuslased on eurooplasi selle eest hoiatanud aastakümneid. Seega on järsk massiline migrantide sissevool Aafrikast ja Lähis-Idast tegelikult hea, sest nende muutuste ehmatav kiirus ja skaala aitab inimesi üles äratada ja Euroopa vastupanu suuresti elavdada. See kriis on nagu palavik. Kehatemperatuur peab vahel tõusma, et nakkust ära hoida või hävitada. Temperatuur tõuseb praegu kiiresti, ja minu meelest on see tervislik märk. Mis on Euroopa ja USA demograafilistes arengutes sarnast ja mis erinevat? Peamised arengud on väga sarnased: valgete ameeriklaste näol on samamoodi tegu kahaneva populatsiooniga, keda kõrge iibega mittevalged on välja tõrjumas. Ainus tõeline erinevus on, et Ühendriikides on see protsess palju kaugemale jõudnud. 1965. aastal oli USA 90% ulatuses valge riik, ja see protsent on nüüdseks langenud 65-le. Mõne aastakümnega langeb valgete osakaal alla 50 protsendi. Paradoksina on Euroopas, kus demograafilised probleemid pole veel nii põletavad, rahvuslaste sõnavõtud ja organiseerumine jõudnud palju kaugemale. Minu jaoks on see märk, et Euroopa rassiline ja kultuuriline enesealalhoidlikkus on suurem. Olete juba mõnda aega peatunud Budapestis. Missuguseid erinevusi näete liberaalse Lääne- ja postkommunistliku Ida-Euroopa vahel? Erinevalt mõnedest Lääne rahvuslastest ei vihka ma liberalismi nii palju, et hakata kommunismi kiitma. Küll aga võib öelda, et kommunism ei suutnud vaatamata oma püüdlustele hävitada Euroopa kõrgkultuuri ja rahvuslikku eneseteadvust nii põhjalikult, kui seda on teinud Lääne liberalism ja popkultuur. Nii on endistes kommunismimaades säilinud palju tervem rahvustunne ja ehedam tunnetus Euroopa pärandist kui Läänes. See on selgelt näha Ungaris, kus ma olen Euroopa riikidest kõige kauem viibinud. On märkimisväärne, kui palju Euroopa kõrgkultuuri võib Ungaris kohata. Lääne-Euroopa on idaga võrreldes palju enam kultuuriliselt laostatud ja allakäinud, ja seda peamiselt sõjajärgse Ühendriikide hegemoonia tõttu. Siiski on Lääne-Euroopa palju tervem kui maailma nihilismi avangardiks olevad Ühendriigid. Ida-Euroopa peab üle saama oma alaväärsuskompleksist Lääne ja Ameerika ees. Ta ei tohiks järgneda nihilismi avangardile. Ida-Euroopa peaks selle asemel saama Euroopa taassünni avangardiks. Mida arvate praegusest Ungari immigratsioonipoliitikast? Viktor Orbáni poliitika ja avaldused migratsioonikriisi teemal on Euroopa riigipeade hulgast parimad, sest ta on julgustanud kogu Euroopat seisma vastu Merkeli ja Brüsseli ülbetele nõudmistele kehtestada „pagulaste“-kvoodid. Nagu kõigis riikides, on ka Ungaris erinevad parteid, kuid ungari rahvas tervikuna on väga patriootlik ja solidaarne, seistes sissetungijatele vastu. See on märk tervest rahvusest. Ma loodan, et teised Euroopa rahvad järgivad ungarlaste eeskuju. Tundub, et Tšehhi, Poola ja Slovakkia juba liiguvad selles suunas, eks me näe. Kuidas võrdleksite rahvuslikke liikumisi Lääne- ja Ida-Euroopas? Idapoolsete riikide genofondi ähvardab pigem noorte inimeste väljaränne kui immigratsioon, aga proua Merkel on seda trendi juba muutmas. Suurim erinevus on, et mida kaugemale läände minna, seda enam kohtame pettekujutlusi Venemaa kohta. Kui see kõrvale jätta, ei näe ma Ida- ja Lääne-Euroopa rahvuslastel mingeid lahknevusi. Ma austan nii Ida kui ka Lääne rahvuslasi. Ma vaatan neile alt üles. Siiski loodan ma rohkem ida peale, sest sealsed rahvad on tervemad. Inglismaal ja Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis, Itaalias ja Hispaanias saab rahvusliku taassünni tee olema palju raskem. Millist strateegiat tänapäeva rahvuslased vajavad? Poliitikas ja sõjas tuleb vaenlast rünnata siis, kui ta on kõige nõrgem ja sina oled kõige tugevam. Kui rääkida rahast ja puhtalt võimust, pole meie vaenlased kunagi varem olnud nii tugevad kui praegu. Rahvuslaste käsutuses on väga vähe raha ja võimu. Kui aga rääkida intellektuaalsest ja moraalsest aluspõhjast, pole valitsev süsteem kunagi olnud nii nõrk ja rahvuslus nii tugev. Enamgi veel, inimesed, kes juhivad meie riike, on läbinisti küünilised ja korrumpeerunud, et mitte öelda püstihullud ja väga lihtsalt parodeeritavad. Samal ajal tõmbab rahvuslus enda poole kõige intelligentsemaid, ausamaid ja idealistlikumaid inimesi kõigis Euroopa maades. Niisiis peab lahing käesoleval ajal olema metapoliitiline: me peame murdma antinatsionalistlike ideede võimu ja organiseerima elujõulise rahvusliku liikumise, mis ei koosne üksnes erakondadest, vaid tervest subkultuurist, kuhu kuuluvad perekonnad, koolid, ettevõtted, mõttekojad, kultuuriüritused, kirjastused, kunstnikud, disainerid jne. Kuna rahvuslus põhineb objektiivsetel faktidel ja moraalsetel põhimõtetel, mida meie vaenlased ignoreerivad, saavad nemad üksnes nõrgeneda ja meie üksnes tugevneda – kuni hetkeni, kui me haarame poliitilise võimu, võtame oma piirid kontrolli alla, saadame välismaalased koju ning pöörame oma demograafilise ja kultuurilise allakäigu ümber. Millisena ja kui ruttu te ennustate rahvusluse uut tõusu Euroopas? Ennustusi on ohtlik teha peamiselt seetõttu, et üks asi, mida ajalugu meile õpetab, on oodata ootamatut – seda, mida ei saa ette ennustada. Me ei taha olla nagu sektid, kes pidevalt maailmalõppu ennustavad ja siis seda edasi lükkavad. Valeks osutunud ennustused võivad olla väga demoraliseerivad. Selle asemel on parim viis enda alalhoidmiseks mitte teha liiga täpseid ennustusi ja mitte hellitada kujutlust, nagu meil oleks täielik kontroll sündmuste üle. Nagu meil oleks täiuslik plaan, mille me saame kohe käiku lasta. Punkt üks, punkt kaks, punkt kolm ja võit on käes. Selle asemel lähtugem aarialikust kohusetundest, mida me näeme Bhagavadgītās ja Immanuel Kanti teostes. Me peame tegema seda, mis on õige, ja kõrvale heitma tagajärjed, mille üle me ei valitse. Võitleme. Ärme lase ennast heidutada. Ärme määri ennast kompromissidega. Jääme alati võidu moraalselt ära teeninuiks. Selle üle on meil kontroll. Meil on kontroll omaenda tegevuse ja omaenda väärikuse üle, rohkem kui meil on kontroll väliste sündmuste üle. Ja las jumalad määravad meie saatuse. Ülbe on mõelda, nagu me saaks sündmusi täiel määral ette ennustada ja kontrollida. Veel parem suhtumine, mis aitab sellest ülbusest üle olla, on näha võitluses mitte üksnes moraalset kohustust, vaid mängu, rõõmu allikat – midagi, mis annab iseenda jaoks energiat, ükskõik kuhu see välja viib. Naer on võti. Naeru kaudu hiilgab meie ülimuslikkus. Me ei vääri võitu, kui me ei oska oma vaenlaste üle naerda. Ja nad on mõnitamise tohutult ära teeninud. Selline ülemeelik vaim tõmbab kõige rohkem ligi noori ja loovaid isiksusi. See on allikaks lõputule meemide, paroodialaulude, videote, raadiosaadete ja trollimiskampaaniate varasalvele, mis on nüüdseks kogu poliitilist debatti ühtviisi Ameerikas ja Euroopas ümber kujundamas. See on kultuuriline võitlus, metapoliitika aktsioonis. Me võime muidugi teha laiahaardelisi ennustusi. Ma olen väga optimistlik, et rahvuslus murrab kusagil Euroopas läbi ja hakkab levima. Miks? Sest rahvuslus on poliitiline filosoofia, mis sobib kõige paremini meie enda loomuse ja reaalsusega, ning pakub lahendusi kõige põletavamatele poliitilistele probleemidele, mille ees valged kõikjal seisavad: demograafiline hääbumine, massiimmigratsioon, kuritegevus ja etnilised konfliktid. Multikulturalism toob konflikti, kaose, vaesuse ja viletsuse kõikjale, kus seda katsetatakse. Ainus lahendus on etniliselt homogeenne iseseisev riik. Me oleme võitnud kõik intellektuaalsed lahingud. Meie riigijuhid on intellektuaalses ja moraalses pankrotis. Aga meie rahvad ei tea seda veel. Kui me äratame üles piisavalt suure hulga oma rahvast, ja kui hakkab vankuma selle üha õõnsama ja haprama süsteemi võim panna meid vaikima ja mugavduma, siis saab järsk poliitiline muutus võimalikuks. Me nägime seda, kui varises kokku kommunism, mis oli pelgalt teine versioon neistsamadest praegu valitsevatest valedest. Millele peab panustama Eesti-sugune väikeriik, jäädes Moskva ja Washingtoni-Brüsseli mõjusfääride vahele? Peamine põhjus, miks Ida-Euroopa riigid on vastuvõtlikud Euroopa Liidule ja NATOle, on vajadus kaitsta ennast Putini Venemaa eest. See on halb, kuna NATO ja Euroopa Liit on Lääne allakäigu vektoriteks. Kesk- ja idaeurooplased võivad olla Läänest sõjaliselt ja majanduslikult nõrgemad, kuid nad on rassiliselt ja kultuuriliselt palju tervemad, ning need tegurid tähendavad midagi enamat. Ma usun, et idaeurooplased peaksid oma julgeoleku ise käsile võtma. Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari kuuluvad juba Visegradi gruppi, majandus- ja kaitseliitu, mis hõlmab nelja Kesk-Ida-Euroopa kõige kiiremini kasvavat majandust üle 60 miljoni elanikuga. Mulle meeldiks näha seda iseseisvat blokki laienemas. Esimesena võiks liituda Baltimaad, kuna nende majanduslik ja hariduslik tase ei jää alla. Tulevikus võiks sellisesse blokki kuuluda Ukraina, Rumeenia, Moldova ja Bulgaaria, samuti Valgevene, kui ta lahkub Vene mõjusfäärist. Kreeka ja endised Jugoslaavia riigid võiks samuti olla kandidaadid. Ka Austria. Lõplikult välja ehitatuna elaks selles blokis ligi 200 miljonit eurooplast, kellest oleks enam kui küll seismaks vastu Venemaa 145 miljonile, kellest paljud on mitteeurooplased. Selle geopoliitiline bloki idee autoriks oli Poola sõdadevaheline juht Józef Piłsudski, kes andis sellele nime Intermarium. Piłsudski jaoks oli see muidugi imperialistlik unistus: Poola-Leedu suurvürstiriigi taastamine. Ükski iseseisev riik ei lööks kampa Poola-Leedu või Austria-Ungari impeeriumi taasloomisel. Kuid Läänemerelt Musta mereni ulatuv iseseisvate riikide ühendus kaotaks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel vajaduse liituda NATO ja Euroopa Liiduga. Intermarium võimaldaks Euroopa rassiliselt ja kultuuriliselt kõige tervemal osal lõpetada Lääne järel allakäigu poole sammumine ja selle asemel juhtida Läänt enda järel taassünni poole. Ida peab üle saama oma alaväärsuskompleksist. Ta peab rõõmustama oma tervise ja jõu üle. Matt Parrott ütles mulle kunagi midagi väga tarka: „Mõnikord tuleb oma tagasihoidlikkus unustada ja hakata juhtima.“ Intervjueeris Ruuben Kaalep

Loe edasi

Merry Aart: See on üks suuremaid põllumajanduse kriise taasiseseisvunud Eestis

UU: Millises seisus on hetkel meie põllumajandus – Kas meil on kriis või katastroof? Merry Aart (EKRE aseesimees): Lüpsame iga päev kahjumit, müüme maid ja metsi, et investeeringutega seotud laenusid tagasi maksta. Üle 10 000 piimalehma (Eesti on üks parima tõupotentsiaaliga riike Euroopas) on müüdud, 22 000 siga hukatud, tõumullikad riigist välja müüdud– see on üks suuremaid põllumajanduse kriise taasiseseisvunud Eestis. Euroopa Komisjon on lubanud põllumeestele eraldada 500 miljonit eurot, mis jagatakse kolmeks: otsene finantsabi, meetmed põllumeeste turujõu suurendamiseks ja toetus uute turgude leidmiseks. Otsene finantsabi jaotatakse eri riikide farmerite vahel. Meil prognoositakse, et Eesti saab sellest 5- 6 miljonit eurot. Vene kriis on toonud piimatootjatele kogukahjumi 50 miljonit eurot, EL abi oli ette nähtud 1,5-ks kuuks = 6,9 milj eurot. Nn Vene kriis on kestnud üle aasta. Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus tõdes, et Eesti valitsus pöördus Euroopa Komisjoni abi järele n-ö viimasel minutil. Baltimaad on suuremas hädas kui teised Euroopa riigid. Euroopa Liidu keskmine piima kokkuostuhind oli juulikuus, võrreldes aastataguse hinnaga, 19% madalam, Eesti piimatootjate jaoks oli hind aga 26% madalam. Euroliidu piimatootjad saavad keskmiselt 30–32 senti piimaliitrist, meie tootjad vaid 23–25 senti. Praegu on Eestis piimaliitri keskmine kokkuostuhind 23 senti ehk 61 protsenti aastatagusest hinnast. Kui saaks 26-27 senti liitrist, oleks ka juba asi, ei toodaks kahjumit Mõnes riigis, nt Slovakkias, Bulgaarias ja Kreekas jõudis piima hind tänavu I kvartalis isegi 2014. aasta I kvartali tasemele. Mingil kombel on euroliidu mõnes riigis piimahind vahepeal küll pisut alla läinud, aga nüüd on jõudsalt kasvanud ja jõudnud kriisieelsele tasemele. Rumeenias on aga piimahind isegi kallim, kui oli enne kriisi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eesti piimatootja on alla omahinna müünud üle aasta, lüpstes iga päev iseendale kahjumit. Müüki lähevad maad ja varad. “Meil on panditud oma kodud pankadele tagatiseks, et arendada Eestis põllumajandust! Niimoodi arendame piimatootmist ja sealihakasvatust! Ja kui nüüdseks on lautadest loomad likvideeritud, siis homme on vaja liisinguid ja laene edasi maksta“, ütlevad põllumehed. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on Eestis 504 seapidajat, kel on kokku 354 928 siga. Minister seakasvatajatele: Kõne all oli sealiha eraladustamine ning taudikahjude ja turumuutuste kompenseerimine. Seakatku tõttu oleme Euroopa Komisjonile juba teinud taotluse sealiha hinnamuutuse ühekordseks kompenseerimiseks. Kogusummast pool kannab Eesti riik. Lisaks ostame riigi tegevusvarusse 1,78 miljoni euro eest sealihakonserve, mis on tehtud kitsendustega piirkondadest pärit sealihast. Tegeleme ka sellega, et saada seakatku tõttu tsoneeritud Baltimaade ja Poola sealihaturg ühiseks. See oleks seakasvatajatele tõsiseks abiks. Põllumeestele pole juba kahel aastal järjest makstud üleminekutoetusi (top-up). Eesti on uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest ainus (minu teada ka Küpros), kus põllumeestele pole kriisiolukorras leitud võimalust siseriiklikku toetust maksta. Eesti riik pole naabritest eeskuju võtnud. Sellega on Eesti riik meid panema ebavõrdsesse konkurentsi. Soomes, Lätis ja Leedus maksti top-up-toetused (siseriiklikud lisatoetused) ära, siis meil öeldakse, et saage ise hakkama. Kuidas see on võimalik? Läti, Leedu ja Poola põllumehed ostavad praegu rekordmadalast piima hinnast hoolimata Eesti loomi kokku, sest seal maksab riik mullikate ostmiseks toetust. On ette näha piimakvootide kadumist ja teised riigid võtavad tarvitusele ennetavaid meetmeid. Teravilja sektor saab hakkama, kannatab aga saab hakkama. Kui peaks ilmnema (jutt läheks liikvele), et Eesti ja Baltimaade teravili kannab katku viirust, võib olukord muutuda. Teravili sõltub börsihindadest. On kuulda olnud, et kevadel oli võimalik saada tonnist 170 eurot, nüüd 125 eurot (ei saa üldistada). Kõik Eesti naaberriigid ja ka kaugemad riigid on astunud samme kriisi mõjude leevendamiseks. Import vallutab meie turgusid, pärast turuosa tagasivõitmine on keeruline ja raske protsess. Piima ja teravilja praegu veel ekspordime – väliskaubandus on kasulik kogu riigile. Erinevad valdkonnad on seotud – kannatab üks valdkond, hakkavad kannatama ka teised valdkonnad (sead hukatakse, väheneb teravilja kokkuost, farmid kaovad suureneb töötus, jm). Kriis ei ole ainult põllumajanduse kriis – 1 tööga hõivatu põllumajanduses pakub tööd umbes 7-8 inimesele (sh valdkonnaga seotud ametnikud, PM ja allasutused ja milleks EMÜ- enam vaja on) Ärilehele saadetud vihje kohaselt algas 9. septembril Atria Vastse-Kuuste tootmisüksuses koondamine. Atria juht Olle Horm ütles, et praegu koondatakse 7-8 töötajat. Küsimusele, kas vastab tõele kuuldus, et tuleva aasta I kvartalis võidakse tootmine sulgeda ja hooned müüa, vastas Horm, et nii võib juhtuda. Raskuste põhjuseks on odav importtooraine. „Importsealiha on odav,“ ütles Horm. Vastse-Kuuste tootmises töötab 40 inimest. Isegi need tootjad, kes on saanud investeeringu toetuseks PRIA-st positiivse otsuse, kaaluvad väga tõsiselt, kas investeeringut teha või mitte. Investeeringute edasilõkkamine on ohumärk kriisist katastroofi. Praegu tahetakse enne pankrotti ettevõtteid maha müüa, otsitakse võimalusi. Ostjad on need, kelle raha pärineb väljastpoolt põllumajandust. Uutel omanikel on teistsugune suhtumine ka meie külakogukonda (va erandid). Paljudel on suured kohustused, mida ei ole võimalik täita olemasolevate hindadega. Kohustused tulenevad ühelt poolt soovist käia kaasas innovatsiooniga, teisalt EL tulenevate nõuetega (keskkonnanõuded). Kohustuste täitmiseks on oldud sunnitud müüma põhivara.  Põllumeeste Keskliidu küsitlusele vastanutest 47% olid 1. mai seisuga müünud maad või tootmises vajalikke põhivahendeid, selleks et täita kohustusi pankade või teiste võlausaldajate ees. 10 % tootmisest on kaotanud kahe kuuga 100 töötajat. UU: Mida saaks teha olukorra parandamiseks? Mida saaks teha riik? Merry Aart: Rahaliselt – Tagada võrdne kohtlemine teiste EL riikidega = top-up. 2013 aastal oli topup-i suurus 30,7 milj eurot, sellest umbes 50 % oli piim + veised (sh lihaveised) 2014 a ja 2015 a Eestil ja Küprosel seda raha ei ole. Põllumajandustootjate otsetoetused on vähenenud umbes 40 % Kriisiabi – Soome sai abi ja lisas oma panuse, Läti sai 8 milj EL + 8 milj lisas oma riik, Leedu sai 14 milj + 14 milj lisas oma riik, eesti sai 6,9 milj + 0 eurot lisas oma riik. Vene kriis on toonud põllumeestele kahju 44 milj (praeguseks juba 50 milj,) kriisi algusest alates (EL abi oli ette nähtud 1,5-ks kuuks), sellest on hüvitatud 6,9 milj eurot. Mitterahaliselt – meil puuduvad strateegiate osad, mis puudutavad käitumist kriisiolukordades, tegevuste monitooring, tegevuste vajaduspõhine korrigeerimine – mis peaks olema aluseks poliitiliste meetmete väljatöötamisel. Näiteks Roomet Sõrmus ütles Arvamusfestivalil, et terviklikku süsteemi mis roteeriks mobilisatsioonivarud kaitseväele, tsiviilvarud, toidujulgeolek jne, seda linki pole. Me anname arenguabi teatud riikidele toiduvaldkonnas, seal see link jälle puudub. Kui see kriisiabimeetmete väljatöötamine ka nüüd ei juhtu, siis ma ei kujuta ette, millal see üldse juhtuma peaks. Täna ajab iga ametkond oma asja ja sillad nende asjade vahel puuduvad. UU: Mida saaks teha riik koos ettevõtjatega? Merry Aart: leppida kokku riskifondi loomine, selle fondi kasutamise reeglid (n eelnevalt kokkulepitud omahinna ja madalama kokkuostuhinna vahe kompenseerimine, vm). Nõuab kokkuleppeid ja seadusandlikku alust – on poliitikate küsimus, otsustus UU: Mida põllumehed saaksid ise teha? Merry Aart: Igal ettevõttel/talul oma kriisikava. Vaadata üle kogu majandamine, analüüsida, kalkuleerida – muutuda efektiivsemaks. Kust alustada? Katusorganisatsioonide omavahelisest koostööst, mille näide on 14.sept. Toompeal. Tahaks teada, milliseid meetmeid konkreetselt pakutakse kriisist väljumiseks, mida need sisaldavad – numbrid, tegevused, vastutajad. Milline on valitsuse eesmärk? Miks Läti ja Leedu on paremini üle elanud seakatku taandumise (Leedus taandunud farme vähem, Lätis lokaalsem tabandumuspiirkond) – analüüs ja järeldused. Mida teeb see minister (on vähe tulemuslik lihtsalt ringisõitmine ja kohtumised, tegevuskava on vaja) ja mida tegi eelmine minister, et praegust olukorda vältida. Kas Eesti valitsus on võimeline mõtlema 2 sammu ette või suudetakse elada vaid tänases päevas.

Loe edasi

Poola ei soovi liituda probleemide käes vaevleva euroalaga

Poola keskpanga juhi Marek Belka (pildil) sõnul ei soovi Poola liituda euroalaga. Seda kindlasti mitte niikaua, kuni euroala püsib ebastabiilsel kursil. Ühtlasi hoiatab Belka järgmise finantskriisi eest, millega maailmal ei ole enam ressursi silmitsi seista. The Telegraph’ile antud intervjuus rääkis Poola endine rahandus- ja peaminister, et ei ole mõtet tormata suitsevate rusude vahele. See ei ole turvaline. Niikaua kuni eurotsoonis on endiselt probleeme praeguste liikmesriikidega, ei ole Poola kindlasti entusiastlikult valmis eurot kasutusele võtma. Samas hoiatab Belka järgmise võimaliku finantskriisi eest: „Meil ei ole enam võimalik alandada intressimäärasid. Üha vähem riike saavad panustada abi andmisse. Oleme palju halvemini ette valmistunud.“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Belka soovitab Poolal paari järgneva aasta jooksul euroalaga mitte liituda , olgugi, et ELi ühinemisleping riiki selleks kohustab. Ta usub, et lähiajal jätkub poliitilisel areenil liikumine parempoolsuse suunas. Belka sõnul ohustab euroalaga liitumine, teatud suletud ringi sattumist. Suurem fiskaalne integratsioon muutub üha keerulisemaks, seda struktuurireformide ja kasinuspoliitika tõttu. Ta usub, et niikaua kuni kestavad probleemid mõningates riikides, ei ole võimalik luua tugevat alust tõsiseltvõetavale fiskaalliidule euroalas. Belka rääkis ka, et Kreeka jaoks on äärmiselt oluline saada oma kreeditoridelt laenukergendusi, nii nagu näiteks Poola sai üheksakümnendatel aastatel. “Ma arvan, et võlakokkuleppega saavutatud lahendused on vaid ajutised. Kreeka jaoks on kõige olulisem anda uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule. Ilma selleta Kreeka probleemid vaid jätkuvad;” ütleb Belka. Täispikk intervjuu Marek Belkaga: Mida arvate teie Kreeka praegusest olukorrast? Ma arvan, et võlakokkuleppega saavutatud lahendused on vaid ajutised. Kreeka jaoks on kõige olulisem anda uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule. Ilma selleta Kreeka probleemid vaid jätkuvad. Kuid loomulikult tuleb loota, et plaanitud reformid aitavad Kreekal liikuda heas suunas. Kahjuks võtavad niisugused reformid enne positiivsete tulemusteni jõudmist väga palju aega. Kas teie meelest vajaks Kreeka laenukergendusi? Ma nimetaksin seda pigem laenude ümberstruktureerimiseks, mis on põhimõtteliselt sama,, kuid kõlab veidi paremini ning on poliitiliselt vastuvõetavam. Kuid igal juhul arvan, et varem või hiljem tuleb Kreekas seda teed minna. Millised on võimalused, et Poola liitub euroalaga? Ei ole mõtet tormata suitsevate rusude vahele. See ei ole turvaline. Niikaua kuni eurotsoonis on endiselt probleeme praeguste liikmesriikidega, ei ole Poola kindlasti entusiastlikult valmis eurot kasutusele võtma. Kas euroala vajab ellujäämiseks fiskaalliitu? Ma arvan, et vajab küll. Ma ei usu, et euroala on piisavalt tugev vaid mõningate fiskaalliidule omaste tunnustega. Kuid niikaua kuni valitsevad erimeelsused ja erisused euroala liikmete vahel, on niisuguse liidu loomine nii poliitiliselt kui ka majanduslikult äärmiselt keeruline. Olen kindel, et näiteks Põhja-Euroopa riikide vahel ei oleks mingit laadi fiskaalliidu loomine kuigi suur probleem.. Ent niikaua kuni kestavad probleemid mõningates riikides, ei ole võimalik luua tugevat alust tõsiseltvõetavale fiskaalliidule euroalas. Tegemist on veidi nagu suletud ringiga, nii näeme seda praegu meie. Mis muudaks euroala Poola jaoks piisavalt atraktiivseks? Euroala peab tugevnema ja looma püsiva aluse oma valuutale, fiskaalliidule ja ühtsele majanduspoliitikale. Neid protsesse ei saa me loomulikult täielikult kontrollida. Tegemist on pigem nagu liikuva märklauaga. Milline on praegu Poolas valitsev meeleolu euroalaga liitumise osas? Kreekas toimuv ei ole arusaadavalt kuigi usaldusttekitav ning kui Poola poliitiline meelsus jätkab liikumist  parempoolsuse suunas, siis muutub ka meie  liitumine euroalaga üha küsitavamaks. Mis te arvate, kui kaua võtab euroalal probleemide lõplik lahendamine aega? Kas see võib toimuda ühe põlvkonna jooksul? Meil ei ole nii palju aega. Kuid väga kiiresti see paraku toimuda ei saa. Mida te oskate öelda oma kogemuste põhjal IMFi rolli kohta võlakriisis? Ma arvan, et IMFi jaoks oli kummaline tegutseda kolmikuna, st mitte iseseisvalt. Saavutatud kokkulepe oli kompromiss IMFi soovituste ja Euroopa integratsiooni põhimõtete vahel. Tegemist ei ole ju lihtsa koostöökolmikuga. Brüsseli prioriteedid võivad paljuski erineda Washingtoni prioriteetidest. Raske ja ebatavaline ülesanne. Teisest küljest , kuidas saaks IMF ignoreerida olukorda Kreekas ja teistes Euroopa maades? Nii kaotaks IMF oma positsiooni maailmas. Nii et tulemus sõltus teatud olukordadest ja kompromissidest. Millised on suurimad riskid globaalsele majandusele? Suurimaks riskiks oleks järgmine kriis, kuna  eelmiste kriisidega toimetulemiseks kulutatud ressurssidest ei ole enam palju järel. Meil ei ole enam võimalik alandada intressimäärasid. Üha vähem riike saavad panustada abi andmisse. Oleme palju halvemini ettevalmistunud. Juhul kui satume uude kriisi, on meil palju väiksem relvavaru sellega võitlemiseks. Allikas:  The Telegraph

Loe edasi