Juhtkiri

URMAS ESPENBERG: Vaenulikud valitsused, lontkõrvadega peavoolumeedia ja rumalkangekaelsed “arvamusliidrid”

Vaadates ringi, analüüsides elu, uurides statistilisi materjale, lugedes teiste tarkade inimeste mõtteid, kasvõi Michael Houellebecq´i tema viimastes nägemustes alistuvast Euroopast, tekib minu mõtetes aina teravamalt küsimus – kaua lastakse taolisel koletul mõrvapalaganil, düstoopial või mõnede sõnul “uuel normaalsusel” Euroopas kesta?

Loe edasi

JUHTKIRI: Vastuseks mustale propagandale ja lollusele: opositsiooni koostöö ei tähenda põhimõtete hülgamist

On tavapärane, et mis tahes artiklite juures, mis räägivad Riigikogu opositsioonierakondade omavahelisest koostööst, tekib kiiresti hulk internetikommentaare, kust vaatab vastu inimlik lollus ja/või pahatahtlik propaganda.

Loe edasi

Kaasaegse poliitika märksõnad: valetamine, varastamine, reetmine

Kui võtta kokku viimase aja arengud  nii Eesti poliitikas kui ka Euroopas üldisemalt, siis võiks seda vabalt teha Mart Helme sõnadega hiljutisest raadiosaatest „Räägime asjast“: jätkub valetamine, varastamine ja reetmine. See on Eesti poliitika nägu.

Loe edasi

JUHTKIRI: Konna keetmine aeglasel tulel ehk kuidas riiklik propaganda meid kätte saab

Kui loete meediast uudist mõne avaliku arvamuse uuringu kohta, tasub alati endalt küsida, kes on uudise tellija ja mida ta soovib tulemuste avalikustamisega saavutada.

Loe edasi

JUHTKIRI: Sotsidele anti rahvusriigi lammutamiseks roheline tuli

Miski pole eales nii halb, et ei võiks enam hullemaks minna, ütleb Murphy seadus. Kui eelmises valitsuses tegeles võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega sotsiaalkaitseminister, kelleks oli Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna, siis uues valitsuses otsustati, et teemaga hakkab tegelema hoopis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ossinovski on jõudnud meedia vahendusel selgitada, et taotles selle valdkonna juhtimist uues valitsuses endale, sest võrdõiguslikkus ja inimeste võrdne kohtlemine on sotsiaaldemokraatide tuumväärtused. Mida tähendab selline samm Eesti riigile? Pole liialdus öelda, et võrdõiguslikkuse teema andmine sotside kätte on peaminister Jüri Ratase tõenäoliselt üks suuremaid vigu uue valitsuse moodustamisel. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise egiidi all viivad meie sotsid üha agaramalt ellu maailmavaadet, mille otseseks tulemuseks on Euroopat hävitav multikulti-poliitika, piiramatu ränne, sookvoodid, sooneutraalne lastekasvatus, poliitiline korrektsus, homoideoloogia pealetung jne. Veel läinud kümnendi lõpus oli SDE erakond, mis ajas küll vankrit vasakule kraavi suunas, kuid mille liikmete seas leidus ka Eesti asja ajavad inimesi, kes tundsid muret tavainimese heaolu ja regionaalse arengu pärast. Aastaks 2016 on aga sotsid muutunud parteiks, kes viib esmajoones ellu globalismist kantud neoliberaalset poliitikat. Selle hulka kuulub pikem eesmärk hävitada rahvusriigid ja rahvuslus ning muuta inimesed sootuteks, juurteta ja identiteedita tarbijateks. Kõike seda tehakse, mõistagi, õilsa eesmärgi – võrdsuse – nimel. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärkide hulka kuulub ka soov muuta meie riik sisuliselt kakskeelseks. Järk-järgult on sotside eestvedamisel leevendatud keelenõudeid. Eesti inimese heaolu eest võitlemine ei kuulu enam ammu sotside prioriteetide hulka. Tuletame meelde, et sel aastal hääletasid just sotsid Riigikogus koolitoidule lisaraha määramise vastu. Just sotside taha on jäänud Euroopa sotsiaalharta täismahus ratifitseerimine. Veel 90ndatel ei oleks sotside agendal olnud Eestis mingit pinnast (kui Interrinde toetajaid mitte arvestada). Ühiskonnal oli värskelt meeles, milleni viib Nõukogude Liidus viljeletud sotsialism. Praegu on aga märke, et kollektiivne mälu hakkab tuhmuma. Iga aastaga jääb Nõukogude Liidus elamise kogemusega inimesi vähemaks. Meie „progressiivne noorsugu“, kes käib koolitarkust omandamas Lääne kõrgkoolides, naaseb piiri tagant sageli korraliku vasakpoolse ajupesuga. Lääne akadeemilised ringkonnad hoiavad endiselt au sees Karl Marxi teooriatest võrsunud ideoloogiaid ning tegelevad häälekalt maailma parandamisega. Nende ideoloogiate kohaselt on kõigis maailma hädades süüdi valge heteromees ning loogiliseks lahenduseks on tema hävitamine. Lääne humanitaaridel puudub otsene kokkupuude NSVL-i inimvaenuliku sotsialistliku eksperimendiga. Nende kurjuse etaloniks on Hitleri Saksamaa, mitte Stalini Venemaa. Veel 1990. aastatel pilgati Eestis Lääne inimeste poliitilist naiivsust, ent nüüd tuleb nentida, et osa meie inimestest hakkavad muutuma nende sarnaseks. Aga nagu teame füüsikast, igale jõule mõjub alati vastujõud. Usku, et nii Eesti kui ka kogu maailma sotsid oma eesmärkide elluviimisel ebaõnnestuvad, sisendavad maailmas toimuvad poliitilised protsessid: Brexit, Trumpi valimine, rahvuslikud valitsused Ida-Euroopas. Rahvad on tasapisi asunud mässama inimvaenuliku globalistliku agenda vastu. Sellel müütilisel valgel heteromehel hakkab vasakpoolsest sotsialistlikust poliitikast kõrini saama. Rahvad tahavad elada oma maal omamoodi ning otsustada ise oma kommete ja tavade üle, seades esikohale oma rahva huvid. Sotside plaani vastu lagundada võrdõiguslikkuse sildi all meie rahvusriiki tuleb vastu hakata! Foto: KRISTJAN TEEDEMA / SCANPIX

Loe edasi

Ühe peenhäälestamise lõpp – aeg antud tulla, aeg antud minna!

Kui Taavi Rõivas paljude eestimaalaste üllatuseks paar aastat tagasi Brüsselisse suundunud parteiveterani Ansipi järel ajutiseks nooreks peaministriks tehti ei ennustanud keegi asjale pikka iga. Kuid ajutistel asjadel on komme jääda pikemaks kui arvatakse ning head see enamasti ei too.

Loe edasi

Kas topeltstandardid migrantide suhtes saavadki normiks?

Seadus on kõigile üks, kuid aina rohkem kipume meiegi Rõivase valitsuse “targal juhtimisel” kordama Lääne migratsioonipoliitika eksimusi ja juurutama häbiväärseid topeltstandardeid. Austrias vabastas kohus karistusest iraaklase, kes vägistas 10-aastase poisikese. Kas me soovime tõepoolest samasse punkti jõuda ja laseme sisserännanud vägivallal ka Eestis võimust võtta?

Loe edasi

JUHTKIRI: Rahvuskonservatiivide vaim presidendivalimiste kohal

Elus juhtub juhuslikke asju. Puu kukub autole, keegi jääb auto alla, keegi võidab loteriiga miljoni, keegi vähetuntud inimene saab üleöö kuulsaks, jne. Elus on ka vääramatuid asju nagu surm või see, et haigusega lähedases kokkupuutes oleval inimesel tekivad sügelised, samuti see, et päevale järgneb õhtu, sellele öö ning me ei saa sinna midagi parata. Need asjad juhtuvad vääramatult ja seepärast neid nimetataksegi paratamatuseks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tegelikult aga käivad asjad enamasti käsikäes ehk toimivad dialektiliselt. Kui nüüd tuua antud teema meie äsjalõppenud presidendivalimiste juurde, siis Kersti Kaljulaidi saamine riigi esimeseks inimeseks haakub sellegi küsimusega. Kas see oli juhus või oli kõiges juba ammu kokku lepitud? Kas oli veel faktoreid, mis protsessile mõju avaldasid? Enamikule, kes pole poliitika telgitagustega kursis, tundus, et tegu võis olla juhusega. Valimised Riigikogus ei õnnestunud, sest seal oli väga võrdne seis ning sama asi kordus ka valimiskogus. Mis siis muud üle jäi, kui tuli leida kiiresti sobiv kandidaat, viimane kähku vanematekogus kooskõlastada ja presidendiks teha. Elik „meie Kersti“ kui puhas juhus. Siiski oleksime naiivsed kui peaksime seda vaid juhuseks… Juba kevadel oli Kaljulaidiga juttu võimalikust kandideerimisest, mis toona sinnapaika jäeti, ent „musta hobuse“ kaalumisvariandina siiski tallel oli. Keegi sellele erilist tähelepanu ei pööranud, sest meedias köitsid enam kirgi suured pealkirjad Kaljuranna “enneolematust edust” ning Kallase, Jõksi ja Repsi “võimsast esilekerkimisest”. Ükski analüütik ega poliitikaasjatundja pole tegelikult mõistnud rahvuskonservatiivide rolli ja mõtet seekordses presidendirallis. See pole kaugeltki “16 häälega läbikukk” nagu paljudele pealiskaudsetele peavoolu usku inimestele tunduda võib. Rahvuskonservatiivide ja Mart Helme roll seekordsetel presidendivalimistel oli tegelikult oluliselt suurem kui pildilt paistis ning see väljendus igas valimisetapis. Esmalt suutis just EKRE oma oskusliku tegutsemisega Riigikogus viia valimised edasi valimiskogusse. Edasi üllatas aasta otsa meediapeksu taluma pidanud Konservatiivne Rahvaerakond võimuklikki ja õukonnameediat võimega seada Mart Helme kandidatuur valimiskogus üles. Hea saavutus uue parlamendierakonna jaoks! Näiteks Vabaerakonna taoline moodustis poleks seda ilmselgelt suutnud. Kuid ka valimiskogus hõljus rahvuskonservatiivne vaim edasi ja seda suuremal määral, kui osati arvata. Just see vaim, mis imbus peavoolu kõrval inimeste teadvusse juba suvisel Arvamusfestivalil, toosama kurikuulus rahvuskonservatiivne vaim, mis tegelikult paikneb iga eestlase vereringes, hinges ja südames, kuid vahepeal millegipärast kuskile ära kaob, andis võimaluse Helmel saada toetust, mis muidu kellegi teise taha oleks läinud. Edasi nurjas rahvuskonservatiivne vaim juba Kallas-Savisaare ebaeetilise sobingu valimiskogu teises voorus ning viis valimised tagasi Riigikokku. Kolmas kord sekkusid rahvuskonservatiivid protsessi, kui vetostasid kahest variandist Eestile kahjulikuma ehk reformistide käepikenduse Jüri Luige kandidatuuri vanematekogus. Alles peale seda sai võidutsema kuulus kuningas Juhus ja Kersti Kaljulaidist saigi Eesti esimene naispresident. Kuna rahvuskonservatiividel oma kandidaati esitada ei lastud ja mõned Kaljulaidi seisukohad neile ei sobinud, ei antud ka oma seitset häält, kuid rohkem teha polnud võimalik. Nüüd astus mängu kuninganna Paratamatus. Paratamatus juhtub ja juhus on paratamatu!  Tegelikult oleks presidendi otsevalimised märksa selgem protsess, mis niipalju segadust ei külvaks.  

Loe edasi

Et ei korduks sini-must-valge needus

Rikkal, ilusal ja kaunil maal nimega Eesti on neli vahelduvat aastaaega, on puhast õhku ja vett mitte nagu mõnel suvalisel, igavalt soojal palmisaarel, mille randu plastjäätmed nilpsavad. Valged heledate silmadega inimesed on elanud siin juba tuhandeid aastaid – me pole kedagi anastanud ega alistanud, me pole milleski süüdi – eestlase rahvuskarma on uhke ja väärikas, ei kanna võõraid võlgu ja pisaraid ega vaja kahetsust. Kas tõesti ei oska me täna, ei taha, ega suuda enam rõõmu tunda elu nautides? Mis hirm see on, mis kardab valida eestlast presidendiks? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pelgame võõramaiseid kupjaid, endisi komissare ja libekeelseid liberaale,  kes mingit „siimkaljuranda“ võimuplangu taga zombistavad  ja sepitsevad?  Keegi ahjualune ajab mäe otsas ussi – kahtlused ja kõhklused ei jätnud  seltsimees Baskinit, ega jäta meidki. Elujanuse optimisti õhetavail palgeil õitsevad sirelid 50 nädalat aastas, tema elutunneli lõpus on kõik klaasid kihisevat valget jooki pooleldi täis – ehe maatöö ja kõikeõnnestav mitmenaisepidamine? Ent jälle on Valge Laev kreenis ning päästepaadis istuvad ainult esimese klassi hübriidtüürimehed e „siimkaljurandne“ isehakanud eliit. Rahvusringhäälingu kapten Kuusk peab loengut, et tekireisijate uppumine on tegelikult Sorose liberaalse demokraatia hüve, Aafrika ja Aasia kõrbetest pommirahe alt pagenud pole üldse ohtlikud – olge vaid kuvarite ees tublid, Vaos vagurad ja avatud, ärge langege populismi, äärmustesse ega pimedasse natsionalismi, tuleb sallida ja tolereerida ning totakas kleepnaeratus huulil aitab alati. Las maailm teeb meist kasvõi enda pooltallad, meie oleme ikka tolerantsed nii nagu Brüssel seda tahab ja käseb. Kuid meie, Jakob Hurda lapsed, ajame vastu: „Oleme arvult väiksed, aga vaimult suured“ –  meie ajukratid ja rehepapid nõuavad pidevalt tööd. Kui ei saa saaki  rebida, siis  närivad kaelasooned läbi  – uusi ideid, paremaid mõtteid, vara ja raha  peremehele koju tassida tahaks. Kalev läheb kasvõi põtrademaale tööorjaks, jättes armastuse kodumail kanepisse.   Eestikeelses meediaruumis jauravad kõrgid analüütilised tüübid, panevad kõhklematut diipi ja lamedat tarka kuni pulsikaotuseni – seda presidendijauramit on sedavõrd paksult saanud, et aitab!    Septembris 2016 on sinimustvalgel valimiskogul viimane võimalus vaadata endasse, et meie maad ei lämmataks valedevabriku korstnate neetud aur. Nägijad, nähkem ometi! Udu hajudes paistab, on alati olnud, ja jääb paigale Pärnu rokkar, ajaloolane ja luuletaja, Suur-Lähtru mõisaomanik Mart Helme – rahvuskonservatiivne  eesti mees. Meil, eestlastel, on täna  au, kohustus, võimalus  ja õigus valida endale eestlasest president.  

Loe edasi

Ärge uskuge Reformierakonna silmamoondustrikke, Marina Kaljuranda juhitakse partei tagatoast!

Marina Kaljuranna tänane teade, et ta loobub välisministri rollist ja kandideerib presidendiks vastu Reformierakonna tahtmist, on poliitiline teater kõige kõrgemal tasemel. Kaljuranna PR-nõunikest koosnev valimismeeskond püüab jätta avalikkusele muljet, et ta on julge ja iseseisev naine, kes julgeb minna vastuolu erakonna otsustele. Tegelikkus on oluliselt räpasem. Pole kahtlust, et Kaljuranna tegevust juhitakse Reformierakonna tagatoast. Tema ja Siim Kallase vahel etendatakse oskuslikult näilist vastasseisu, et avalikkusel, kaasa arvatud valijameestel on valida imagoloogiliselt vastandlike kandidaatide vahel. See samm peab elimineerima tõelised vastaskandidaadid: Allar Jõksi, Mart Helme, Mailis Repsi. Avalikkusele püütakse jätta muljet, et kui Kallas on neile, kellele meeldib Reformierakonna ametlik liin, siis Kaljurand on neile, kes on nomeklantuuri suhtes verisemad.  (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tulemus? Ükskõik kumb võidab või kaotab, Reformierakonna tagatuba on saanud oma tahtmise – Kadriorgu jõuab NENDE kandidaat. Selle kandidaadi rolliks on tegutseda reformierakondliku võimuvertikaali pikendusena ja viia ellu parteikontorist ette kirjutatud poliitikat. Marina Kaljurand on oma senise poliitilise tegevusega tõestanud, et temas ei ole presidendiainest. Ta on ruupor, kes viib ellu talle ette kirjutatud ülesandeid ja räägib talle ette kirjutatud jutupunkte. Pole mingit kahtlust, et Kaljurand jätkaks seda praktikat ka Kadriorus. Aga tüli Reformierakonnas on ju ehtne, võidakse seepeale öelda. Tüli on tõepoolest ehtne, aga seegi käib mängu juurde. Kõik tüliosalised ei pruugi oma rolli selles mängus teadagi, sest on selge, et erakonna tagatuppa ei kuulu kunagi kogu juhtkond. Ja mis veelgi olulisem – tüli läheb mööda. Avalikkus on poliitikute kisklemisega harjunud, erakonna maine saab ajutiselt natuke kannatada, aga rahva poliitiline mälu on lühike. Reformierakonda huvitab suurem plaan, pikem perspektiiv. Kadriorus on taaskord mugav ja ideoloogiliselt sobiv president, kes laseb riigi peremeestel kartmatult tegutseda. On ülioluline, et avalikkus, eelkõige valijamehed ei laseks sellel Reformierakonna plaanil sündida.

Loe edasi