Juhtkiri

JUHTKIRI: Konna keetmine aeglasel tulel ehk kuidas riiklik propaganda meid kätte saab

Kui loete meediast uudist mõne avaliku arvamuse uuringu kohta, tasub alati endalt küsida, kes on uudise tellija ja mida ta soovib tulemuste avalikustamisega saavutada.

Loe edasi

JUHTKIRI: Sotsidele anti rahvusriigi lammutamiseks roheline tuli

Miski pole eales nii halb, et ei võiks enam hullemaks minna, ütleb Murphy seadus. Kui eelmises valitsuses tegeles võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega sotsiaalkaitseminister, kelleks oli Res Publica Liidu (IRL) juht Margus Tsahkna, siis uues valitsuses otsustati, et teemaga hakkab tegelema hoopis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ossinovski on jõudnud meedia vahendusel selgitada, et taotles selle valdkonna juhtimist uues valitsuses endale, sest võrdõiguslikkus ja inimeste võrdne kohtlemine on sotsiaaldemokraatide tuumväärtused. Mida tähendab selline samm Eesti riigile? Pole liialdus öelda, et võrdõiguslikkuse teema andmine sotside kätte on peaminister Jüri Ratase tõenäoliselt üks suuremaid vigu uue valitsuse moodustamisel. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise egiidi all viivad meie sotsid üha agaramalt ellu maailmavaadet, mille otseseks tulemuseks on Euroopat hävitav multikulti-poliitika, piiramatu ränne, sookvoodid, sooneutraalne lastekasvatus, poliitiline korrektsus, homoideoloogia pealetung jne. Veel läinud kümnendi lõpus oli SDE erakond, mis ajas küll vankrit vasakule kraavi suunas, kuid mille liikmete seas leidus ka Eesti asja ajavad inimesi, kes tundsid muret tavainimese heaolu ja regionaalse arengu pärast. Aastaks 2016 on aga sotsid muutunud parteiks, kes viib esmajoones ellu globalismist kantud neoliberaalset poliitikat. Selle hulka kuulub pikem eesmärk hävitada rahvusriigid ja rahvuslus ning muuta inimesed sootuteks, juurteta ja identiteedita tarbijateks. Kõike seda tehakse, mõistagi, õilsa eesmärgi – võrdsuse – nimel. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärkide hulka kuulub ka soov muuta meie riik sisuliselt kakskeelseks. Järk-järgult on sotside eestvedamisel leevendatud keelenõudeid. Eesti inimese heaolu eest võitlemine ei kuulu enam ammu sotside prioriteetide hulka. Tuletame meelde, et sel aastal hääletasid just sotsid Riigikogus koolitoidule lisaraha määramise vastu. Just sotside taha on jäänud Euroopa sotsiaalharta täismahus ratifitseerimine. Veel 90ndatel ei oleks sotside agendal olnud Eestis mingit pinnast (kui Interrinde toetajaid mitte arvestada). Ühiskonnal oli värskelt meeles, milleni viib Nõukogude Liidus viljeletud sotsialism. Praegu on aga märke, et kollektiivne mälu hakkab tuhmuma. Iga aastaga jääb Nõukogude Liidus elamise kogemusega inimesi vähemaks. Meie „progressiivne noorsugu“, kes käib koolitarkust omandamas Lääne kõrgkoolides, naaseb piiri tagant sageli korraliku vasakpoolse ajupesuga. Lääne akadeemilised ringkonnad hoiavad endiselt au sees Karl Marxi teooriatest võrsunud ideoloogiaid ning tegelevad häälekalt maailma parandamisega. Nende ideoloogiate kohaselt on kõigis maailma hädades süüdi valge heteromees ning loogiliseks lahenduseks on tema hävitamine. Lääne humanitaaridel puudub otsene kokkupuude NSVL-i inimvaenuliku sotsialistliku eksperimendiga. Nende kurjuse etaloniks on Hitleri Saksamaa, mitte Stalini Venemaa. Veel 1990. aastatel pilgati Eestis Lääne inimeste poliitilist naiivsust, ent nüüd tuleb nentida, et osa meie inimestest hakkavad muutuma nende sarnaseks. Aga nagu teame füüsikast, igale jõule mõjub alati vastujõud. Usku, et nii Eesti kui ka kogu maailma sotsid oma eesmärkide elluviimisel ebaõnnestuvad, sisendavad maailmas toimuvad poliitilised protsessid: Brexit, Trumpi valimine, rahvuslikud valitsused Ida-Euroopas. Rahvad on tasapisi asunud mässama inimvaenuliku globalistliku agenda vastu. Sellel müütilisel valgel heteromehel hakkab vasakpoolsest sotsialistlikust poliitikast kõrini saama. Rahvad tahavad elada oma maal omamoodi ning otsustada ise oma kommete ja tavade üle, seades esikohale oma rahva huvid. Sotside plaani vastu lagundada võrdõiguslikkuse sildi all meie rahvusriiki tuleb vastu hakata! Foto: KRISTJAN TEEDEMA / SCANPIX

Loe edasi

Ühe peenhäälestamise lõpp – aeg antud tulla, aeg antud minna!

Kui Taavi Rõivas paljude eestimaalaste üllatuseks paar aastat tagasi Brüsselisse suundunud parteiveterani Ansipi järel ajutiseks nooreks peaministriks tehti ei ennustanud keegi asjale pikka iga. Kuid ajutistel asjadel on komme jääda pikemaks kui arvatakse ning head see enamasti ei too.

Loe edasi

Kas topeltstandardid migrantide suhtes saavadki normiks?

Seadus on kõigile üks, kuid aina rohkem kipume meiegi Rõivase valitsuse “targal juhtimisel” kordama Lääne migratsioonipoliitika eksimusi ja juurutama häbiväärseid topeltstandardeid. Austrias vabastas kohus karistusest iraaklase, kes vägistas 10-aastase poisikese. Kas me soovime tõepoolest samasse punkti jõuda ja laseme sisserännanud vägivallal ka Eestis võimust võtta?

Loe edasi

JUHTKIRI: Rahvuskonservatiivide vaim presidendivalimiste kohal

Elus juhtub juhuslikke asju. Puu kukub autole, keegi jääb auto alla, keegi võidab loteriiga miljoni, keegi vähetuntud inimene saab üleöö kuulsaks, jne. Elus on ka vääramatuid asju nagu surm või see, et haigusega lähedases kokkupuutes oleval inimesel tekivad sügelised, samuti see, et päevale järgneb õhtu, sellele öö ning me ei saa sinna midagi parata. Need asjad juhtuvad vääramatult ja seepärast neid nimetataksegi paratamatuseks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tegelikult aga käivad asjad enamasti käsikäes ehk toimivad dialektiliselt. Kui nüüd tuua antud teema meie äsjalõppenud presidendivalimiste juurde, siis Kersti Kaljulaidi saamine riigi esimeseks inimeseks haakub sellegi küsimusega. Kas see oli juhus või oli kõiges juba ammu kokku lepitud? Kas oli veel faktoreid, mis protsessile mõju avaldasid? Enamikule, kes pole poliitika telgitagustega kursis, tundus, et tegu võis olla juhusega. Valimised Riigikogus ei õnnestunud, sest seal oli väga võrdne seis ning sama asi kordus ka valimiskogus. Mis siis muud üle jäi, kui tuli leida kiiresti sobiv kandidaat, viimane kähku vanematekogus kooskõlastada ja presidendiks teha. Elik „meie Kersti“ kui puhas juhus. Siiski oleksime naiivsed kui peaksime seda vaid juhuseks… Juba kevadel oli Kaljulaidiga juttu võimalikust kandideerimisest, mis toona sinnapaika jäeti, ent „musta hobuse“ kaalumisvariandina siiski tallel oli. Keegi sellele erilist tähelepanu ei pööranud, sest meedias köitsid enam kirgi suured pealkirjad Kaljuranna “enneolematust edust” ning Kallase, Jõksi ja Repsi “võimsast esilekerkimisest”. Ükski analüütik ega poliitikaasjatundja pole tegelikult mõistnud rahvuskonservatiivide rolli ja mõtet seekordses presidendirallis. See pole kaugeltki “16 häälega läbikukk” nagu paljudele pealiskaudsetele peavoolu usku inimestele tunduda võib. Rahvuskonservatiivide ja Mart Helme roll seekordsetel presidendivalimistel oli tegelikult oluliselt suurem kui pildilt paistis ning see väljendus igas valimisetapis. Esmalt suutis just EKRE oma oskusliku tegutsemisega Riigikogus viia valimised edasi valimiskogusse. Edasi üllatas aasta otsa meediapeksu taluma pidanud Konservatiivne Rahvaerakond võimuklikki ja õukonnameediat võimega seada Mart Helme kandidatuur valimiskogus üles. Hea saavutus uue parlamendierakonna jaoks! Näiteks Vabaerakonna taoline moodustis poleks seda ilmselgelt suutnud. Kuid ka valimiskogus hõljus rahvuskonservatiivne vaim edasi ja seda suuremal määral, kui osati arvata. Just see vaim, mis imbus peavoolu kõrval inimeste teadvusse juba suvisel Arvamusfestivalil, toosama kurikuulus rahvuskonservatiivne vaim, mis tegelikult paikneb iga eestlase vereringes, hinges ja südames, kuid vahepeal millegipärast kuskile ära kaob, andis võimaluse Helmel saada toetust, mis muidu kellegi teise taha oleks läinud. Edasi nurjas rahvuskonservatiivne vaim juba Kallas-Savisaare ebaeetilise sobingu valimiskogu teises voorus ning viis valimised tagasi Riigikokku. Kolmas kord sekkusid rahvuskonservatiivid protsessi, kui vetostasid kahest variandist Eestile kahjulikuma ehk reformistide käepikenduse Jüri Luige kandidatuuri vanematekogus. Alles peale seda sai võidutsema kuulus kuningas Juhus ja Kersti Kaljulaidist saigi Eesti esimene naispresident. Kuna rahvuskonservatiividel oma kandidaati esitada ei lastud ja mõned Kaljulaidi seisukohad neile ei sobinud, ei antud ka oma seitset häält, kuid rohkem teha polnud võimalik. Nüüd astus mängu kuninganna Paratamatus. Paratamatus juhtub ja juhus on paratamatu!  Tegelikult oleks presidendi otsevalimised märksa selgem protsess, mis niipalju segadust ei külvaks.  

Loe edasi

Et ei korduks sini-must-valge needus

Rikkal, ilusal ja kaunil maal nimega Eesti on neli vahelduvat aastaaega, on puhast õhku ja vett mitte nagu mõnel suvalisel, igavalt soojal palmisaarel, mille randu plastjäätmed nilpsavad. Valged heledate silmadega inimesed on elanud siin juba tuhandeid aastaid – me pole kedagi anastanud ega alistanud, me pole milleski süüdi – eestlase rahvuskarma on uhke ja väärikas, ei kanna võõraid võlgu ja pisaraid ega vaja kahetsust. Kas tõesti ei oska me täna, ei taha, ega suuda enam rõõmu tunda elu nautides? Mis hirm see on, mis kardab valida eestlast presidendiks? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pelgame võõramaiseid kupjaid, endisi komissare ja libekeelseid liberaale,  kes mingit „siimkaljuranda“ võimuplangu taga zombistavad  ja sepitsevad?  Keegi ahjualune ajab mäe otsas ussi – kahtlused ja kõhklused ei jätnud  seltsimees Baskinit, ega jäta meidki. Elujanuse optimisti õhetavail palgeil õitsevad sirelid 50 nädalat aastas, tema elutunneli lõpus on kõik klaasid kihisevat valget jooki pooleldi täis – ehe maatöö ja kõikeõnnestav mitmenaisepidamine? Ent jälle on Valge Laev kreenis ning päästepaadis istuvad ainult esimese klassi hübriidtüürimehed e „siimkaljurandne“ isehakanud eliit. Rahvusringhäälingu kapten Kuusk peab loengut, et tekireisijate uppumine on tegelikult Sorose liberaalse demokraatia hüve, Aafrika ja Aasia kõrbetest pommirahe alt pagenud pole üldse ohtlikud – olge vaid kuvarite ees tublid, Vaos vagurad ja avatud, ärge langege populismi, äärmustesse ega pimedasse natsionalismi, tuleb sallida ja tolereerida ning totakas kleepnaeratus huulil aitab alati. Las maailm teeb meist kasvõi enda pooltallad, meie oleme ikka tolerantsed nii nagu Brüssel seda tahab ja käseb. Kuid meie, Jakob Hurda lapsed, ajame vastu: „Oleme arvult väiksed, aga vaimult suured“ –  meie ajukratid ja rehepapid nõuavad pidevalt tööd. Kui ei saa saaki  rebida, siis  närivad kaelasooned läbi  – uusi ideid, paremaid mõtteid, vara ja raha  peremehele koju tassida tahaks. Kalev läheb kasvõi põtrademaale tööorjaks, jättes armastuse kodumail kanepisse.   Eestikeelses meediaruumis jauravad kõrgid analüütilised tüübid, panevad kõhklematut diipi ja lamedat tarka kuni pulsikaotuseni – seda presidendijauramit on sedavõrd paksult saanud, et aitab!    Septembris 2016 on sinimustvalgel valimiskogul viimane võimalus vaadata endasse, et meie maad ei lämmataks valedevabriku korstnate neetud aur. Nägijad, nähkem ometi! Udu hajudes paistab, on alati olnud, ja jääb paigale Pärnu rokkar, ajaloolane ja luuletaja, Suur-Lähtru mõisaomanik Mart Helme – rahvuskonservatiivne  eesti mees. Meil, eestlastel, on täna  au, kohustus, võimalus  ja õigus valida endale eestlasest president.  

Loe edasi

Ärge uskuge Reformierakonna silmamoondustrikke, Marina Kaljuranda juhitakse partei tagatoast!

Marina Kaljuranna tänane teade, et ta loobub välisministri rollist ja kandideerib presidendiks vastu Reformierakonna tahtmist, on poliitiline teater kõige kõrgemal tasemel. Kaljuranna PR-nõunikest koosnev valimismeeskond püüab jätta avalikkusele muljet, et ta on julge ja iseseisev naine, kes julgeb minna vastuolu erakonna otsustele. Tegelikkus on oluliselt räpasem. Pole kahtlust, et Kaljuranna tegevust juhitakse Reformierakonna tagatoast. Tema ja Siim Kallase vahel etendatakse oskuslikult näilist vastasseisu, et avalikkusel, kaasa arvatud valijameestel on valida imagoloogiliselt vastandlike kandidaatide vahel. See samm peab elimineerima tõelised vastaskandidaadid: Allar Jõksi, Mart Helme, Mailis Repsi. Avalikkusele püütakse jätta muljet, et kui Kallas on neile, kellele meeldib Reformierakonna ametlik liin, siis Kaljurand on neile, kes on nomeklantuuri suhtes verisemad.  (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tulemus? Ükskõik kumb võidab või kaotab, Reformierakonna tagatuba on saanud oma tahtmise – Kadriorgu jõuab NENDE kandidaat. Selle kandidaadi rolliks on tegutseda reformierakondliku võimuvertikaali pikendusena ja viia ellu parteikontorist ette kirjutatud poliitikat. Marina Kaljurand on oma senise poliitilise tegevusega tõestanud, et temas ei ole presidendiainest. Ta on ruupor, kes viib ellu talle ette kirjutatud ülesandeid ja räägib talle ette kirjutatud jutupunkte. Pole mingit kahtlust, et Kaljurand jätkaks seda praktikat ka Kadriorus. Aga tüli Reformierakonnas on ju ehtne, võidakse seepeale öelda. Tüli on tõepoolest ehtne, aga seegi käib mängu juurde. Kõik tüliosalised ei pruugi oma rolli selles mängus teadagi, sest on selge, et erakonna tagatuppa ei kuulu kunagi kogu juhtkond. Ja mis veelgi olulisem – tüli läheb mööda. Avalikkus on poliitikute kisklemisega harjunud, erakonna maine saab ajutiselt natuke kannatada, aga rahva poliitiline mälu on lühike. Reformierakonda huvitab suurem plaan, pikem perspektiiv. Kadriorus on taaskord mugav ja ideoloogiliselt sobiv president, kes laseb riigi peremeestel kartmatult tegutseda. On ülioluline, et avalikkus, eelkõige valijamehed ei laseks sellel Reformierakonna plaanil sündida.

Loe edasi

Urmas Espenberg: Traditsioonilise perekonna kaitse ei ole mõnede arvates inimõigus?!

Mõnede välismaalt rahastatud organisatsioonide meelest ei ole traditsioonilise perekonna kaitse ja selle igakülgne väärtustamine inimõigus, küll aga kvalifitseerub inimõiguste rikkumisena see kui homoseksuaalsetele kooselupaaridele tehakse õigustatult (puuduvad seaduse rakendusaktid) takistusi ajaloolisi traditsioone muuta ning ebaloomulikke ja vildakaid peremudeleid juurutada. Midagi on maailmas ikka väga viltu läinud, kui vältimatute inimõigustena käsitletakse ainult selliseid asju. Vastavad organisatsioonid aga teevad ennast naerualusteks, kuna ei hooli ei puudust kannatavatest lastest, keda Eestis on küllaga, või muudest tõsistest probleemidest ühiskonnas (narkomaania, joomarlus, jne). Homoseksuaalsed suhted on nii meil kui paljudes teistes riikides tolereeritud ja ühiskonnad on sellega leppinud, kuni see jääb inimeste eraeluliseks asjaks. Kuid kui küsimuse alla tulevad homoabielud ja lapsed, siis pole selline kõikelubatavuse kultiveerimine enam vastuvõetav. Kultiveerides ebaloomulikke peremudeleid lõhutakse ära ühiskonna moraalne ja institutsionaalne vundament, mis võimaldab liberaaldemokraatlikul turuglobalismil levitada oma hävituslikke tarbimismudeleid kõikides elusfäärides. Eriti ohustatud on laste ja noorte vaimne kujunemine, kes ei suuda tulevikus enam teha vahet normaalse pere ja ebaloomulike erandite vahel.  Kusjuures ebaloomulikkusel on oht muutuda uueks normaalsuseks. Seda ei saa aksepteerida. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Täna tuli uudis , et Eesti Inimõiguste Keskus kutsub riiki üles lõpetama kooseluperede inimõiguste rikkumine ja kandma nende lapsendamised rahvastikuregistrisse. Inimõiguste Keskuse kirjelduse kohaselt on sündmuste käik kooseluperede jaoks selline, kus inimene sõlmib oma armastatuga kooselu, taotleb tema lapse lapsendamist, saab sellele kohtust heakskiidu, kuid avastab seejärel, et perekonnaseisuamet keeldub kandmast lapsendamisfakti rahvastikuregistrisse. Keeldumise põhjenduseks tuuakse kooseluseaduse rakendusaktide puudumist, lisaks on praktikas vaja uuendada registrit, et saaks märkida sinna lapsele kaks ema või kaks isa. Seega pole Eesti Inimõiguste Keskuse andmetel ühtegi kooseluseaduse alusel tehtud peresisest lapsendamist veel rahvastikuregistrisse kantud, isegi kui lapsendamine toimus juba enam kui pool aastat tagasi. Keskus viitab tänases 7.09 Eesti Ekspressis ilmunud artiklile, kus kirjeldatakse ühe sarnasesse olukorda sattunud perekonna lugu, kes otsustas minna oma laste kaitseks kohtusse, et kohustada siseministeeriumit kui registripidajat tegema ära neid puudutava sissekande. Ka kõnealust peret kohtus esindav advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper leidis, et registrikandest keeldumine ei ole põhjendatud. „Tänapäeva Eesti e-riigis aetakse asju tavaliselt kiiresti, registrite, ID-kaardi ja paari hiireklikiga, kuid lapsendatud kooselulaste vanemad seda teha ei saa,“ selgitas Sepper. Kui lapsendamisandmeid ei ole registris, peab inimene kandma Sepperi sõnul kogu aeg kaasas paberil mitmeleheküljelist kohtumäärust, et usutaks, et ta on oma lapse ema või isa. “Inimõiguslane” Kelly Grossthal rõhutas, et tegu on vaid ühe näitega kooselupaare tabanud segadusteajast. „Kooseluperede probleemid lahendab tervikuna ikka alles kooseluseaduse rakendusaktide võimalikult kiire vastuvõtmine,“ lisas ta. Vastuseks nn inimõiguslastele võib kinnitada, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon riigikogus teeb kõik endast oleneva, et neid rakendusakte vastu ei võetaks ja veelgi enam, et kooseluseadus, millest sai alguse Eesti riigi ja rahva lõhestumine hoopis tühistataks.  

Loe edasi

Et Eesti ja eestlased jääksid kestma…

25 aastat tagasi olin ma 3 kuud ja 28 päeva vana, seega ei suuda ma meenutada tolleaegseid sündmusi, kuid kindlasti saan ma olla uhke tegude üle, mis päädisid kell 23:02 iseseisvuse taastamisega. Aastast aastasse on küsitud, kas sellist Eestit me tahtsime? Sõltub, kes on see “meie”. Ma olen kindel, et enamik tahtsid iseseisvat vabariiki, kus peremeheks ning otsustajaks on eestlane ning oma tegudes lähtume me eelkõige oma huvidest ning eesmärkidest. Meil on oma riik, rahvas ning püüdlused, seega on iseseisvumine täitnud selle põhilise eesmärgi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kuid oma riiki luues oli kindlasti eesmärk ka iseseisvuse säilitamine ning rahva elujõulisuse ning kestvuse tagamine. 1. maist 2004 ehk viimase 12 aastaga oleme me andnud ära väga palju iseseisvust. Valdav enamus meie igapäevasest seadusandlusest ehk elukorraldusest ei lähtu mitte meie oma huvidest, vaid Euroopa Liidu aluslepingutest või direktiividest ning määrustest. Samuti on iseseisvus päädinud ligi 100 000 inimese lahkumisega oma kodumaalt, seda eelkõige majanduslikel põhjustel. Kui oleme kaotanud suure osa poliitlisest iseseisvusest ja väljaränne on viinud eestlaste arvu alla miljoni ning elatustase on Euroopa viimaste seas, on see ohusignaal meile kõigile. Kui pole rahvast, kes tahab kaitsta ja ehitada oma riiki, pole ka iseseisvust. Kui pole poliitilist iseseisvust ning peaotsustajateks on välised institutsioonid, viib see alla ka rahva eneseusu ning valmiduse oma riigi eest surra. Kui viimase 25 aasta sisse on mahtunud iseseisvuse taastamine, oma riigi nullist rajamine ning samal ajal ka selle sama iseseisvuse suures osas vabatahtlikult loovutamine, siis mida toob järgnev veerandsada? Kui tahame taasiseseisvuspäeva tähistada sinimustvalge all ka aastal 2041, siis tuleb meil tegutseda lähtudes põhimõttest, et tähtsaim meie otsuste langetamisel on Eesti ja eestlaste kestmajäämine, heaolu ning võimalus tunda uhkust oma riigi üle. Ilusat taasiseseisvumispäeva! Elagu Eesti! Jaak Madison

Loe edasi

Taas ise 25

Inimesed elavad maal, rahvad moodustavad riike – need  tekivad, kuulutavad end igavesteks, õitsevad mõnda aega, et siis taas kuhtuda. Eesti ei saa seda endale lubada, kui läheme, siis paraku enam ei tõuse. Nii lihtne see ongi! „Ükski puu ei kasva taeva,“ rahustas Mart Helme rahvast kui õhinas kuulajad nõudsid vihaselt „riigis toimuva jama“ otsekohest lõpetamist.  (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Haldusreformiga omavalitsuste hävitamine, arvutusmasinaga abiga võltsvalimiste korraldamine, upsakate riigiametite (maksu-, keskkonna- , veterianaar-, maantee-, jms.) vohav ülbus, parteipesas aretatud broilerite ametitesse sokutamine, riigifirmade priiskamine, jm., on rahva õiglustunnet solvanud viisil, et alanud on ülestõusud ja vastuhakud: Raplas protestivad autoomanikud ja sõidueksamite andjad, valdadest minnakse riigi vastu kohtusse, aktsiisiahnusest johtuv viinaralli Lätti viis Saku õlletehase direktori lahkumiseni (Läti on hõivanud 11% Eesti õlleturust nagu muuseas), jõetammide lõhkumine vallandab mitu kohalikku kodusõda, sigade holokausti ja piimalehmade golodomoori vastu lukustasid karjatalitajad end koos loomadega lauta…     Oma maad armastavate eestlaste porritallamine meie oma riigi poolt on võõrandanud rahva riigist ja maalt pagulusse ajanud vähemalt sada tuhat töökat noort inimest. Põhiseaduse rikkumist õigustavad moraalitud juristid, kõlblusetust külvavad ja uusliberaalsest vasakpoolsest ajupesust läbiimbunud ajakirjanikud. Näiliselt vaikiv ja vagur „tavainimeste“ mass kaeb „tavatute“ pidu. Kunagi pole meie rahvas nii lõhestunud olnud kui nüüd. Sedavõrd pihustunud, lausa tuhandeks killuks. Kõikjal küsitakse: Aga mis me ikka teha saame kui võimuvertikaali põlistamise haudejaam on kummist, rahvusmõte roostes ning rahvas uimerdab kallerdi sees? Kuid pole viga, me saame seegi kord hakkama. Usku peab olema! Ei paista ehk välja, aga meie ise oleme endiselt terasest, me pole veel kaugeltki roostes. Kanged Vargamäe mehed ja naised. Me peame mõtlema omi mõtteid, tegutsema ühtselt nagu parimatel päevadel täna, 25 aastat tagasi. Esmalt  peame  puhastuma vaimult ja välja ütlema, kes olid need isikud, keda putšistid tahtsid Eesti kubernerideks? Kas Kallase nimi oli paberil, mille okupatsioonivägede kindral Kadriorgu viis? Kas „Estonial“ veeti Skrunda radarisalvestusi, mis viisid märga hauda 800 inimest? Kas Kranich oli Peterburist siia veetud 20 miljoni VEBi raha kohaletassijate hulgas? Miks Mart Laarist sai äkki Swedbanki nõukogu liige? Miks ennast üliliberaalse turumajandusega riigiks kuulutanud Eesti saatis oma energiafirma kõrbesse seiklema, hakkas parvlaevaühendust pidama, lennundust ja raudteid jõuliselt riigistama? Liiga palju vastuseta küsimusi…. Mida me peaksime tegema, et taas järje peale saada, et üldse jätkata? Peaksime valimistele kohale kutsuma rahvusvahelised vaatlejad ning vältima igasuguseid elektroonilisi püüniseid- valimised olgu ühetaolised ja salajased nagu ütleb põhiseadus ning toimugu märtsi esimese nädala pühapäeval valimisjaoskondades! Üks valija, üks hääl ja ongi selgus majas – mitte lõputu muutmine, kantimine ja vusserdamine. Lõpetame selle omavalitsuste sundlammutamise – kes soovib see liitugu, kes ei taha olgu omaette. Pealesunnitud abielu ei toimi. Aga anname valdadele ja linnadele riigieelarvest oluliselt rohkem raha kohaliku elu edendamiseks. Vähendame poole võrra ministeeriumide ja eriti mõttetute ametide arvu ning personali. Teeme kõigi eurodirektiivide Eesti-kõlbulikkuse auditi – meil pole kõrbeid ega vihmametsi, meil on puhas loodus, me pole ekskolonistid ega kanna rahvuskarmat kolmanda maailma päästmise pärast. Milleks kõik need normatiivid? Oleme ju vaba riik… või ehk juba siiski mitte? Eesti peab jääma heledanahaliste eurooplaste rahvusriigiks – meie rahvuskultuur ja haridus olgu jäädvalt eestikeelsed. Kui me ise seda ei usu, ei usu ka keegi teine. Käivitagem Tagasirännu Agentuur eesmärgiga tuua tagasi sada tuhat eestlast või nende järeltulijat. Riik võiks anda noorperedele ja tagasipöördujatele maad, omavalitsused aidaku alustada väikeettevõtlust. Riik pangu õlg alla turundusega, üle maailma, mitte ainult Euroopas. Perekondadele, kus sünnivad lapsed, peab tegema tagurpidise maksuseaduse- mida suurem pere ja kulud, seda vähem makse. Võtkem ennast käsile. Rahvas, kes ei oska hoida oma vabadust, kummardab võõraid ja ei hooli omadest, pole oma riiki väärt. Hüvasti orjameelsus! Me armastame kõiki, kes armastavad ja austavad Eestit! Head 25 taas iset! FOTO: PM/Scanpix 20.augusti klubi UU 

Loe edasi