Julgeolek

VIDEO!Leo Kunnas: Eesti riigikaitse nõrgad kohad ja nende ületamise võimalused

Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) korraldas kolmapäeval 16.04.2016 Riigikogu konverentsisaalis julgeolekuteemalise arutelu, kus reservkolonelleitnant Leo Kunnas esines ettekandega “Eesti riigikaitse nõrgad kohad ja nende ületamise võimalused”. UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Mart Helme: pelgalt liitlastest Eesti kaitsmiseks ei piisa

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liider Mart Helme leidis kolmapäeval riigikogus toimunud konverentsil “Eesti julgeolekust poliitilise korrektsuseta”, et pelgalt liitlastest Eesti sõjaliseks kaitsmiseks ei  piisa. “Kui vaadata sõjalisi suurjõude maailmas, jääb meie suurim liitlane USA väga kaugele ja suurim oht Venemaa väga lähedale. Euroopa on nõrgestunud ja suur osa sõjalistest võimekustest vahepeal kadunud,” märkis Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Puht logistiliselt jääb Eesti varustamine kaug- ja eelpositsioneerimise meetodil kesiseks, sest enne kui puhkeb konflikt Venemaaga võidakse meid juba okupeerida. Kui me ei tegele kiiresti oma elementaarsete sõjaliste võimekuste arendamisega kohapeal, siis meie liitlased meile lihtsalt appi ei jõua,” leidis Helme. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme keskendus oma ettekandes liitlaste sõjalise võimekuse analüüsile. “Selgus, et USA sõjaline eelarve üksinda on sama suur nagu kogu Euroopa riikide sõjaline eelarve kokku. Pärast perioodi, kui loobuti aktiivsest sõjaliste võimekuste kasvatamisest, et mitte „Vene karu“ ärritada, on Euroopa sõjaline võimekus katastrofaalselt vähenenud. Ainult Poola, Türgi ja Suurbritannia kulutavad veel uute võimekuste loomisele või restruktureerimise, enamik hoiab püsti olemasolevat võimakust, samuti paar riik, sealhulgas Eesti kulutavad kaitsele üle 2 protsenti, ülejäänud 1-1,5 protsenti,” arutles Helme. Ta tõi esile, et armeed on kahanenud oluliselt Saksamaal ja Suurbritannias, kus on püssi all vastavalt 187 000 ja 100 000 inimest. “Belgias on püssi all kõigest 3000 meest, kes ei suuda oma kontrolli alla saada isegi Moelenbecki linna kui vaja peaks olema. Läti sõjavägi on sama suur kui tillukesel Luxemburgil ja nii edasi. Küsimus on, et isegi kui liitlased lähedal Euroopas sooviksid meile appi tulla, siis neil lihtsalt puudub selleks võimekus,” rääkis Helme.

Loe edasi

Leo Kunnas: Eesti riigikaitse suurim nõrkus on selle juhtimine

Eruohvitser Leo Kunnas märkis kolmapäeval riigikogus toimunud konverentsil “Eesti julgeolekust poliitilise korrektsuseta”, et Eesti riigikaitse suurim nõrkus on selle juhtimine. Kunnas tõi välja kaheksa peamist nõrkust, mis on vaja ületada enne, kui riigikaitseliselt on liiga hilja. Kunnas tõi esile rahva tahte ja valmisoleku riiki kaitsta, sest kui selles on lünki nagu praegu, siis ei pruugi see õnnestuda. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Teiseks nõrkuseks on laiapõhjaline riigikaitse ja selle juhtimine. Laiapõhjalise riigikaitse juhtimiseks ei ole muud ratsionaalset võimalust kui peaminister võtaks endale selle rolli ning hakkaks asjaga tõsisemalt tegelema. Selleks vajaks ta tööorganit, mis suudaks ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vastavaid jõupingutusi koordineerida,” märkis Kunnas. Tema hinnangul on aga sõjalise riigikaitse kõige tõsisem nõrkus selle juhtimine. “Praegune juhtimissüsteem on paradoksaalsel kombel ühtaegu ülikontsentreeritud  ehk puudub detsentraliseeritud juhtimine kaitseringkondade näol. Samuti on juhtimine killustunud  – moodustatud on kolm eraldi juhtimisahelat jalaväebrigaadide, Kaitseliidu ja logistika juhtimiseks. Säärane süsteem on ülimalt habras ja haavatav, oleme sellega end ise muutnud suurriigi ideaalvastaseks,” arutles Kunnas. Neljas nõrkus puudutab Kunnase hinnangul sõjaaja kaitseväe kvantitatiivset suurust, kuna sõjaaja kaitsevägi on liiga väike ja selle suurus on operatiivvajadustest täielikult lahti seotud. Kunnase sõnul on probleeme ka sõjaaja kaitseväe kvaliteedi osas. “On selge, et praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil olulisemate võimelünkade ehk miiniveeskamise ja rannakaitse, soomusmanöövrivõime ning keskmaa õhutõrje puudumise likvideerimiseks kümmet või kahtekümmet aastat aega. Need tuleb likvideerida kiiremas korras omal jõul või liitlaste abiga,” leidis Kunnas. Tema hinnangul on ka kaitseväe ja Kaitseliidu valmisolek liialt madal, samuti on Eesti laske- ja lahingumoona varud on liialt vähesed ning neid on vaja kiiremas korras täiendada. “Praeguses julgeolekuolukorras on 2 protsenti SKT-st riigikaitsele kulutamine selgelt ebapiisav. Kaitsekulutusi on vaja suurendada ning riik peaks sõjalise riigikaitse kiiremaks arendamiseks laenu võtma,” rõhutas Kunnas. FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

Martin Helme: me ei tunne end kapo aastaraamatust puudutatuna

Kui kaitsepolitsei (kapo) märgib värskelt ilmunud aastaraamatus, et osad poliitilised jõud kasutavad pagulasvoogu ära hirmu õhutamiseks, siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) end puudutatuna ei tunne, sest neid pole aastaraamatus nimeliselt mainitud. “Me ei tunne end absoluutselt puudutatuna, sest meid aastaraamatus ei mainita,” ütles teisipäeval BNS-ile EKRE aseesimees Martin Helme. “Kui kapo tahaks öelda, et me oleme kahtlane seltskond, siis ma usun, et neil pole häda öelda välja, mida nad tahavad.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Helme lisas, et aastaraamatus mainitakse Risto Teinoneni, Kristiina Ojulandi ja Odini sõdureid. “Väga konkreetseid tegijaid mainitakse, aga meid ei mainita.” Helme sõnas, et tal pole midagi aastaraamatus oleva laiema loogika vastu, mille kohaselt on immigratsioonivastasus ja Euroopa Liidu (EL) nõrgenemine või kritiseerimine Venemaale kasulik. “Meie sõnum on olnud aasta otsa ju, et lahendus ei ole mitte meeleheitlik ja kramplik klammerdumine Brüsseli käsuliinidele, mis ei toimi, vaid lahendus on iseseisva poliitika ajamine ja Eesti võimekuslünkade täitmine nii riigikaitses kui ka näiteks immigratsiooniteemal enda huvidest lähtuvate otsuste langetamine. Sest immigratsioon on selgelt nii sise- kui välisjulgeoleku oht,” rääkis Helme. EKRE aseesimehe sõnul on väga lihtsustatud ettekujutus, et immigratsioonivastane olles tehakse kasu Venemaale. “Samahästi võib öelda, et kui sa pole immigratsiooni vastane, siis sa oled Venemaale kasulik,” sõnas ta. “Ma ei tunne, et kapo öeldu meid puudutaks, sest meid ei mainita ja esile tuuakse teised inimesed ja organisatsioonid. Aga üldiselt – et rändekriis nõrgestab EL-i ja on kasulik Venemaale – see on fakt. Siis tuleb mõelda, kuidas me kaitseme end nende stsenaariumite eest,” rääkis Helme. “EL, millele me oleme 10-15 aastat enda julgeolekut ehitanud, vajub meie silme ees laiali. Ja sellest pole kasu, kui me võimalikult kõvasti kisame, et oleme solidaarsed. Mida me teeme, kui need struktuurid, millele me oleme kõik lootused pannud, ei toimi? Kus on meie endi võimekus piiri valvata, sõjaline võimekus Venemaa agressiooni tõrjuda, kus on meie võimekus tulla toime Eestisse jõudavate illegaalsete immigrantidega? Nende asjadega tuleb tegeleda, mitte halada, et EL on ummikus.”

Loe edasi

Mägi-Karabahhis jätkus sõjategevus

Aserbaidžaani ja tunnustamata Mägi-Karabahhi võitlejate vahel jätkus pühapäeval sõjategevus vaatamata Bakuu teatele ühepoolsest relvarahust. Olukord Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani kontaktjoonel pingestus ööl vastu laupäeva, kui Armeenia teatas Aserbaidžaani relvajõudude pealetungi tagasilöömisest. Aserbaidžaani teatel vastasid riigi väed Armeenia provokatsioonile. Vaenupooled on teatanud kümnete sõdurite hukkumisest. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Bakuu väitel õnnestus Aserbaidžaani vägedel vallutada mõned alad ja sõjavägi kavatseb rajada “vabastatud” Karabahhi aladele kindlustusi ja tugevdada seal oma positsioone. Aserbaidžaan kuulutas pühapäeval välja ühepoolse relvarahu, ent mõlemad pooled süüdistasid teineteist päeva jooksul relvarahu rikkumises. “Armeenlased on jätkanud kogu päeva jooksul katkestusteta suurtükituld,” ütles Aseri kaitseministeeriumi pressiesindaja Vagif Dargahly =&0=&-le. “Sõjategevus tankide ja suurtükkidega jätkub ajal, mil Aserbaidžaan valetab vaenutegevuse peatamise kohta. Aserbaidžaan jätkab nii Karabahhi armee positsioonide kui ka Armeenia külade pommitamist suurtükkidest,” ütles Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja Artsrun Hovhannisjan =&0=&-le. Mägi-Karabahhi võimud teatasid pühapäeval valmisolekust arutada Aserbaidžaaniga relvarahu juhul, kui taastatakse laupäeval puhkenud vaenutegevuse eelsed positsioonid. Karabahhi väed väitsid varem pühapäeval, et vallutasid Aserbaidžaani vägedelt tagasi strateegilise Lala-Tepe kõrgendiku, mille Aseri väed laupäeval hõivasid. Bakuu lükkas teate ümber, väites, et kõrgendik on jätkuvalt Aseri vägede kontrolli alla ja mässulised “kandsid tõsiseid inimkaotusi”. Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles pühapäeval, et Aserbaidžaani relvajõudude sõjaline operatsioon Mägi-Karabahhi rindel on riigi jaoks “suur võit”. Presidendi väitel pooldab Aserbaidžaan konflikti rahumeelset lahendamist. “Nüüd, mil konflikt on eskaleerunud, ei kavatse me osaleda läbirääkimistel üksnes läbirääkimiste endi pärast.”  Nii Venemaa kui ka lääneriigid on kutsunud vaenupooli vaoshoitusele. Türgi on avaldanud konfliktis toetust Aserbaidžaanile. Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla. Püsivat lahendust konfliktile üritab leida USA, Prantsusmaa ja Venemaa esindajatest eesistujatega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp. Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased. Ööl vastu laupäeva puhkenud kokkupõrgete näol on siiski tegemist tõsise eskalatsiooniga. Aserbaidžaan, mille sõjalised kulutused on viimastel aastatel ületanud kogu Armeenia riigieelarve, on korduvalt ähvardanud Karabahhi jõuga tagasi võtta, kui läbirääkimised tulemusi ei anna. Moskva toetusega Armeenia on kuulutanud, et lööb tagasi igasuguse rünnaku. =&0=& – Baltic News Service FOTO: AP/Scanpix Armeenia vabatahtlikud lahingu ootel

Loe edasi

Hirmunud Brüssel keelustab immigrantidevastase meeleavalduse Molenbeekis

Molenbeeki meer teatas kolmapäeval paremäärmuslaste islamivastase meeleavalduse keelustamisest Brüsseli linnaosas. Prantsuse paremäärmusliku noorteühenduse Génération Identitaire oli eelnevalt riputanud oma veebilehele sõnumi, kutsudes toetajaid laupäeval Molenbeeki rongkäigule loosungi all “Saadame islamistid välja”.  (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Vaesunud ning valdavalt immigrantidega asustatud Molenbeek on olnud kaua islamiäärmuslaste kasvulava ning linnajaos vahistati 18. märtsil novembrikuiste Pariisi terrorirünnakute peakahtlusalune Salah Abdeslam. Linnapea Françoise Schepmans ütles, et otsus meeleavaldus keelata tehti pärast kõnelusi politsei ja teiste linnaosade meeridega. “Kui me laseksime sel toimuda, puhkeksid kokkupõrked,” ütles Schepmans =&0=&-le. Paremäärmuslaste demonstratsioon võinuks valdavalt islamiusulistega asustatud Molenbeekis vallandada vihased vastuprotestid. Brüsseli regionaalvalitsus annab välja käsu keelata “iga demonstratsioon või vastudemonstratsioon seoses selle üleskutsega protestile”, lisas Schepmansi abi Mustafa Er. Keeld kehtib ühtviisi kõigi Belgia pealinna 19 linnaosa suhtes. Märgina pingetest 22. märtsi terrorirünnakute järel endiselt leinas olevas Brüsselis lasi märulipolitsei nädalavahetusel käiku veekahuri immigrantide vastaseid hüüdlauseid karjunud ja rünnakuohvrite mälestuspaigas leinajaid seganud paremradikaalidest jalgpallihuligaanide vastu. Brüsselis sai eelmisel teisipäeval kolmes enesetapuplahvatuses surma 32 inimest. KOMMENTAAR: EKRE Riigikogu fraktsiooni nõuniku Urmas Espenbergi arvates saavad islamistid sellisest hirmunud allaheitlikusest vaid enesekindlust ja jõudu juurde: “Riigid nagu Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia ja Rootsi elavad hetkel üle väga kriitilisi aegu. Kas nad langevad islamismi lõpliku mõju alla sõltub sellest, kuidas suudetakse end koguda ja kas Euroopas tervikuna lõpeb vasakliberaalse multikulti ülistamine, mis loob soodsa pinnase peagi saabuva moslemite ülemvõimu kujunemiseks olmetasandil ja hiljem riigis tervikuna. Häid lahendusi neis riikides kahjuks enam pole, sest liiga vabalt on sisse lastud liiga suured migrantide massid. Kui vastu ei hakata on tulemuseks Euroopa kadu, kui hakatakse, on teatud ohvrid võimalikud, ent kontinendi päästmise lootused kasvavad oluliselt” Aastaid islamimaades töötanud Espenbergi sõnul tunnistavad moslemid vaid tugevat kätt ja otsutavat poliitikat, kuid praegune euroeliidi pehmostumine on vesi nende veskile. UU (allikas AFP/BNS) FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi

Millise riigilipu värvides on Eiffeli torn järgmisena?

Pärast 22. märtsi rünnakuid Brüsselis juubeldasid ISIS-e toetajad ja islamistid ning avasid internetis küsitluse, millega uurisid, missugune linn võiks olla järgmisena rünnakute sihtmärgiks. Küsimus kõlas: „Mis värvides on Eiffeli torn peale järgmisi rünnakuid?“ Küsimus oli ajendatud solidaarsest žestist, millega Prantsusmaa mälestas Brüsseli rünnakute ohvreid, valgustades Eiffeli torni Belgia lipu värvidega. Küsimustiku eesotsas troonis Suurbritannia, kelle ründamist toetasid enam kui pooled vastanuist. Enesetaputerroristide järgmise sihtmärgina mainiti väga sageli ka USA-d ning Venemaad. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Üks ISIS-e toetaja avaldas Twitteris säutsu: „Islamiriik ründab Londonit, Washingtoni, Roomat ja kõiki uskmatute pealinnu.“ Veel üks kommentaar sotsiaalmeedias kõlas: „Ristisõdijad on saamatud ja segaduses. Eile Pariis, täna Brüssel, ja neil ei ole aimugi, kus võivad toimuda järgmised rünnakud.“ Džihadistide toetajad on ka varem kasutanud sotsiaalmeediat küsitlusteks oma järgmiste sihtmärkide ja vägivallategude kohta. Näiteks 2014. aastal, kui ISIS-e territoorium kohal lasti alla ja võeti kinni Jordaania piloot Muath al-Kaseasbeh, tekitati Twitterisse hashtag #SuggestAWayToKillTheJordanianPilotPig (Soovita, kuidas tappa Jordaania piloodist siga). Samal ajal tegeleb Euroopa politsei nn vihakõne pidajate tagaajamisega. Suurbritannias, Croydonis esitati süüdistus mehele, kes postitas Twitteris säutsu selle kohta, kuidas ta palus ühel mosleminaisel selgitada Brüsselis toimunut. Matthew Doyle postitas möödunud kolmapäeval, peale Brüsseli terrororirünnakuid säutsu: „Astusin eile Croydonis silmitsi ühe mosleminaisega ja palusin tal selgitada Brüsselis toimunut. Ta vastas, et sellel polnud midagi pistmist minuga. Üsna ülbe vastus.“ Selle säutsu peale Doyle arreteeriti. Tema postitusest loeti välja, justkui oleks ta käitunud naise suhtes vägivaldselt. Ka Hollandi politseil on aega tegeleda Twitteri säutsujate jahtimisega. Peale Brüsseli rünnakuid postitas Bredas elav joogainstruktor Ivar Mol säutsu, milles küsis, kuidas jätkata tunni andmist, kui moslemilapsed klassis aplodeerivad. Selle peale ilmusid tema ukse taha politseinikud ja soovitasid tal niisuguste postituste tegemise lõpetada. Ivar Molil tekkis niisuguse reaktsiooni peale üsna õigustatult küsimus sõnavabaduse piiramise kohta. Ka Eestis tegeletakse usinalt nn vihakõne seaduse ettevalmistamisega, mis võib viia samasuguste jaburate arreteerimiste ning ilmselge sõnavabaduse piiramiseni. Allikas: MailOnline, The Telegraph, Omroep Brabant FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi

Belgia on Euroopa mädanenud süda

Neli kuud pärast Pariisis toimunud terrorirünnakuid on Eiffeli torn leina märgiks Belgia lipuvärvides. Korratakse samu rituaale, samu jutupunkte. Solidaarsus üle kogu maailma on kahtlemata olnud suur. Kuid märgata on ka teatud tuimust, šokist on kiiremini üle saadud. Brüsselis ei toimunud suuri rahvakogunemisi leina ja kaastunde avaldamiseks. Inimesed on loomulikult šokeeritud, kuid näha on esimesi märke sellest, et taolisi rünnakuid on hakatud pidama paratamatuseks. Üle kogu maailma on läinud liikvele uudised, mis nimetavad Belgiat läbikukkunud riigiks. Küllap on selles omajagu tõtt. Sest kuigi terrorismioht on kahtlemata suurenenud ka tohutu kontrollimatu põgenikevoolu tõttu, on Belgias ja Prantsusmaal terrorirünnakutega seotud isikud olnud siiani hoopis teise põlve immigrandid, moslemid, kes on nendes riikides sündinud ja koolis käinud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ka Belgias käib praegu arutelu peamiselt selle üle, kus on tehtud vigu, miks on just Belgias nii palju teise põlve radikaliseerunud moslemeid ja miks ei ole Belgia politsei ning turvateenistused teinud oma tööd piisava põhjalikkusega. Molenbeek ja Schaarbeek ja kes teab veel kui mitmed kohad, kus kasvatatakse uusi radikaliseerunud moslemeid, kust juhitakse kaugeleulatuvaid terroristide võrgustikke, aga Belgia politsei ja salateenistus on alles nüüd vaevaliselt tegutsema asunud. Pariisi terrorirünnakutega seotud Salah Abdeslam võeti kinni Molenbeekis, kohas kus oli tema sünnikodu. Sisuliselt oli ta suutnud end varjata neli kuud otse Belgia salateenistuse nina all. Brüsseli terrorirünnakute üks korraldaja, enesetaputerrorist Ibrahim El Bakraoui, oli tagaotsitav ja väidetavalt Türgi poolt Belgiale välja antud, kuid Belgia võimud ei vahistanud meest. Belgia justiitsminister Koen Geensi sõnul ei olevat siiski olnud tegemist Türgi poolse välja andmisega ja tookord Türgile esitatud järelepärimistele ei saadud konkreetseid vastuseid. El Bakraoui saabus lennukiga Hollandisse, Schipoli lennujaama, ja ehkki sellest oldi informeeritud, ei arreteerinud Belgia salateenistus El Bakraoui’d mingil põhjusel. Turvaekspert Mark Singleton leiab, et Belgias puudub hästi toimiv kommunikatsioon ja koordineerimine kõrgemal tasemel. Ta on skeptiline ega usu, et taolisi rünnakuid on võimalik edaspidi ära hoida. Ta toob näiteks Ben Gurion’i lennujaama Iisraelis, Tel Avivis. Seal on turvanõuded maksimaalsel tasemel, relvastatud turvameestega kontrollpunktid, väga ranged turvameetmed. Kui muuta ka Euroopa lennujaamad selliseks, on rünnakute korraldamine lennujaamadele kindlasti palju keerulisem. Kuid sel juhul korraldatakse rünnakuid mujal, otsitakse teisi kohti ja võimalusi, nagu näiteks Pariisis, kus rünnati kohvikutes istuvaid inimesi. Singletoni sõnul võivad kõrgendatud turvameetmed terroristidele isegi magnetina mõjuda, sest enesetaputerroristi eesmärk on hirmuõhkkonna tekitamine ja Lääne ühiskonnakorralduse destabiliseerimine. Belgias räägitakse palju erinevate kultuuride ja uskude kooseksisteerimisest. Termin samenleving on praegu kõige populaarsem termin, mida korrutavad kõik eksperdid ja ajakirjanikud. Kuidas jätkata kooseksisteerimist pärast 22. märtsi? Belgia moslemite esindaja Salah Echallaoui kinnitab, et terrorismil ei ole moslemiusuga mingit pistmist. Ta ütleb, et tahab teha kõik selleks, et Belgias võiks tekkida moodne ja avatud islam, mis sobib kokku samenleving’u kontseptsiooniga. Kuid fakt on see, et Euroopa on täis radikaliseerunud moslemeid. Veel üks turvaekspert, Brice De Ruyver, hoiatab Belgiat ja Euroopat pea liiva alla peitmise eest. Tema sõnul töötavad turvateenistused nii hästi kui suudavad, on olemas andmebaasid ja väidetavalt on rünnakuid ka ära hoitud. Kuid väga raske on saada jälile inimestele, kes ei ole tagaotsitavad, kellel puudub kuritööregister, kelle kohta puuduvad sõrmejäljed või muu võimalus neid identifitseerida. Ja ehkki samenleving on Belgias oluline kontseptsioon, siis elatakse kooseksisteerimise asemel tegelikult hoopis paralleelühiskondades.  Allikas: De Standaard  (tõlkinud Triin van Doorslaer – Antwerpen) FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi

ERISAADE: Martin Helme kommenteerib terrorirünnakuid Brüsselis

Erisaade on ajendatud Brüsselis aset leidnud terrorist ning pühendatud Eesti julgeolekule. Küsimustele vastab Martin Helme. UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Iisrael manitseb: belglased ei saa süüa šokolaadi ja võidelda terroriga

Iisraeli luureminister süüdistas kolmapäeval Belgia liidreid lodevuses, samal ajal kui riigis tõstavad pead kodumaist päritolu islamiradikaalid. “Kui nad Belgias edasi šokolaadi söövad, elu naudivad ja end suurte liberaalide ja demokraatidena esitavad, ega arvesta asjaoluga, et mõned seal elavad moslemid korraldavad terroriakte, ei suuda nad nende vastu võidelda,” ütles minister Yisrael Katz (pildil vasakul) riigiraadiole. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Katzi sõnul on nii Euroopa liidrid kui USA president Barack Obama kahjustanud võitlust džihadistide vägivalla vastu, kuna nad ei ole soostunud määratlema seda “islamiterrorismina”. “Oma vaenlast määratlemata ei saa juhtida ülemaailmset kampaaniat,” rõhutas minister. Katz on ka Iisraeli transpordiminister, kuulub peaminister Benjamin Netanyahu parempoolsesse Likudi parteisse ja teda peetakse peamiseks võistlejaks erakonna sees. =&0=& FOTO: AFP/Scanpix 

Loe edasi