Julgeolek

Iisraeli kaitseminister eelistab Iraanile Islamiriiki

Teisipäeval teatas Iisraeli kaitseminister Moshe Ya’alon, et tema jaoks on Iraan suurem oht kui Islamiriik ja Süüria kodusõjas eelistab ta, et territooriumi kontrollib Islamiriik, mitte Iraaniga tihedalt seotud Süüria valitsus, vahendab Times of Israel. Ya’alon tegi selle avalduse Tel Avivis toimunud konverentsil. “Kui Iisraelis on valida Iraani ja Islamiriigi vahel, siis ma valin Islamiriigi. Neil ei ole seda võimekust, mis on Iraanil.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Meie põhiline vaenlane on Iraan, kuigi ma olen kuulnud teistsuguseid arvamusi,” ütles kaitseminister, viidates ilmselt Iisraeli relvajõudude staabiülemale Gadi Eizenkotile, kes ütles esmaspäeval samal konverentsil, et suurim oht Iisraelile on Hezbollah. Iisrael on peamine Islamiriigi nafta importija, teatas novembris Iisraeli äriväljaanne Globes. Islamiriik toodab iga päev 20 000 kuni 40 000 barrelit naftat, mis toob islamistidele päevas sisse keskmiselt 1–1,5 miljonit dollarit.

Loe edasi

Soome tugevdab Ukraina ja Pariisi sündmuste järel kaitsevõimet

Soome kaitseminister Jussi Niinistö avaldas esmaspäeval lootust, et reservväelasi võib tulevikus kutsuda kordusõppustele lühema etteteatamisajaga, vahendab BNS. Minister on algatanud ka sellekohase seaduseelnõu. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Praeguse seaduse kohaselt peab kutse kordusõppustele saatma vähemalt kolm kuud enne nende algust. “Kui võtta arvesse praegust julgeolekupoliitilist olukorda ja seda, kui kiiresti olukorrad võivad muutuda, näib selline ajavahemik liiga pikk,” märkis Niinistö riigikaitsekursuste avamisel Helsingis. Niinistö eesmärk on kaotada reservistide valmisoleku tõstmiseks nende kutsumisel kordusõppustele tähtajapiirangud. Ta loodab, et vastav eeelnõu jõuab parlamenti kevadel. Tegemist on Niinistö sõnul nii kaitsevägede kui tema enda sooviga. Kiiret kutset kordusõppustele eeldaks kriisi oht. Praegu sellist olukorda ministri hinnangul silmapiiril pole, kuid hoiatavaid näiteid on. “Ukraina kriis on näide kiiresti arenevast kriisist, mida oli raske ennustada. Soome reservistide kolmekuine etteteatamisaeg oleks sarnases olukorras ilmselgelt liiga pikk,” lausus ta. Tavapärased kordusõppuste kutsed püütakse Niinistö sõnul ka edaspidi aegsasti välja saata. Varem esmaspäeval teatas Niinistö, et Soome koostab eriseadust otsese sõjalise abi andmiseks. Välisministeeriumis koostatav seaduseelnõu jõuab parlamenti veel kevadistungjärgul. Niinistö ütles, et seadus mitmekesistab Soome võimalusi anda abi ning parandab võimalusi abi vastu võtta. Seadust on Niinistö sõnul arutatud juba pikka aega ja seda hakati ette valmistama ajendatuna Rootsi omaaegsest allveelaevajahist. “Nüüd on protsessi kiirendanud mullu sügisel aset leidnud Pariisi rünnakud ja minu arusaamist mööda peaks see lähikuudel valmis saama,” lisas ta.

Loe edasi

Süüria mässulisi ei saa jagada mõõdukateks ja islamistideks

Süürias on kümneid tuhandeid äärmusislamiste, kes lõikaksid kasu sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) hävitamisest ja oleksid valmis tõusma selle asemele, selgus teisipäeval Suurbritannias baseeruva mõttekoja The Centre on Religion & Geopolitics raportist, mida vahendasid Yle ja BNS. Mõttekoja hinnangul on mässuliste jagamine mõõdukateks ja terroristideks võimatu. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kolmandik Süüria mässuliste rühmitustest toetab sama ideoloogiat, kui IS ja nendesse kuulub kokku pea 100 000 võitlejat. Mõttekoda uuris raportiga seoses lähemalt 48 mässuliste rühmitust. Suurem osa neist järgib salafistide-džihadistide või islamistide ideoloogiat ning 23 protsendil on üldse määratlemata väärtused. Suurem osa neist rühmitustest on seotud Vaba Süüria Armeega (FSA). Ühiseks eesmärgiks on kõigil vaid president Bashar al-Assadi kukutamine. Kõik eelpoolmainitud rühmitused on valmis võitlema kõrvuti kõige hullemate äärmuslastega ja kiidaksid kõige tõenäolisemalt heaks islamistliku lahenduse Süüria kodusõjale. Ülejäänud raportis vaadeldud rühmitused on kas kurdinatsionalistid või erinevad omakaitseväeüksused. Suurimad salafistide-džihadistide rühmitused on praegu Ahrar al-Sham, Jabhat al-Nusra ehk Al-Nusra Rinne, Jaish al-Islam ja Liwa al-Umma. Briti julgeolekukonsultatsioonidega tegelev mõttekoda IHS Jane’s teatas esmaspäeval, et nende hinnangul kaotas sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik (IS) 2015. aastal 14 protsenti hõivatud aladest. Arengud on andnud märkimisväärse mainehoobi islamiliikumisele, mille eesmärgiks on hoida, kindlustada ja laiendada nõndanimetatud kalifaati.

Loe edasi

Konservatiivne Rahvaerakond: Eesti kaitsejõudude osalemine sõjalistel operatsioonidel peab jääma Riigikogu otsustada

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond fraktsioon leiab, et Eesti kaitseväe kasutamist sõjalistel missioonidel ei tohi delegeerida madalamale kui parlamendi täiskogu. Vabariigi valitsus on riigikogule esitatud eelnõu, mis tahab jätta kaitseväelaste saatmise NATO, selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO sõjalisele missioonile valitsuse pädevusse klausliga, et valitsus peab võtma arvesse riigikaitsekomisjoni arvamust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas seaduseelnõule parandusettepaneku, mille kohaselt peaks kaitseväe osalemise sõjalisel operatsioonil otsustama jätkuvalt Riigikogu täiskogu. „Parlamentaarses riigis ei ole lubatav, et kaitseväe kasutamine sõjalistel missioonidel delegeeritakse madalamale kui parlamendi täiskogu,“ selgitas Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme. „Täitevvõimule praeguse otsuse eelnõuga blankoveksli andmine rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel osalemiseks ohustab riigi parlamentaarse mudeli toimimist ning kätkeb endas ohte Eesti riigi välissuhetele ja julgeolekule.“ Helme sõnul võib kriisikolletes osalemine kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi ning intsidente, millel on mõju kogu riigi toimimisele ja rahvusvahelisele mainele. „Seetõttu vajab iga missioon eraldi riigi kõrgeima võimuorgani heakskiitu ning parlamentaarset arutelu, mis võimaldaks kaaluda iga konkreetse missiooni puudusi ning tähendust. Peale selle on iga missioon seotud arvestatavate kuludega, inimeludega riskimisest rääkimata. Kiire otsustamise võimalus on ka parlamendis võimalik ning alati saab kokku kutsuda Riigikogu erakorralise istungjärgu.“ UU

Loe edasi

Kaitsevägi sai kätte esimesed uue põlvkonna õhutõrjeraketid

Kaitsevägi sai neljapäeval esimese välisriigina kätte esimese saadetise õhutõrjerakette Mistral 3. Koos Mistral rakettidega tarniti Eestisse ka Euroopa ühe juhtiva raketisüsteemide tootja MBDA poolt toodetud tankitõrjesüsteemi Milan laskemoona, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Mistral 3 rakettidel on uue põlvkonna sihitusandur, mis võimaldab lukustada kaugemal lendavatele ja väiksematele sihtmärkidele. Lisaks on parandatud raketi mootorit, et tabada sihtmärki kaugemal ning kiiremini. Uus sihitusandur ja täiendatud raketi aju võimaldab eristada valesihtmärgid õigest, tehes nii raketi lennuvahendi kaitsemehhanismidele immuunseks. “Uute Mistral õhutõrjerakettide hankimine on oluline Eesti kaitsevõime täiendamisel mitmel põhjusel, sest tänapäeva lennuvahendid suudavad lennata erinevates ilmaoludes, madalatel kõrgustel ning sihtmärgid jäävad järjest väiksemaks ja omavad täiendatud enesekaitse võimekust vanemat tüüpi rakettide vastu,” ütles kaitseväe õhutõrjeinspektor major Harles Kosk. “Mistral M3 on selliste sihtmärkide vastu tõhus. Lisaks on uut tüüpi laskemoona säilivusaeg oluliselt pikem, mis tähendab, et saame seda hoiustada pikemalt oma sõjaaja varudes.” Mistrali rakettide uue põlvkonna laskemoon on kasutusõiguse saanud esmalt Prantsusmaa relvajõududes ja esimese välisriigina tarnitakse seda nüüd Eestile. Tänavu märtsis allkirjastatud lepingu kohaselt on laskemoona tarned järgneva viie aasta jooksul. Uuemat tüüpi laskemoon on sisuliselt hooldusvaba ja pikema elueaga võrreldes Eestis juba kasutusel oleva vanemat tüüpi rakettidega. Uus laskemoon ühildub olemasoleva laskeseadeldisega ja ei nõua lisainvesteeringuid. Mistral on infrapuna kiirgusele isesihituv “lase ja unusta” põhimõttel töötav õhutõrje raketisüsteem efektiivse tegevuskaugusega kuue kilomeetri kaugusel lendavate õhuründevahendite vastu. Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. aastal ja relvastusse kuuluvad need alates 2009. aastast. Mistral on kompaktne ja multifunktsionaalne ning seda saab kasutada nii maapinnalt aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel. Õhutõrjeraketisüsteem Mistral on kasutusel 30 riigis üle maailma. UU/BNS FOTO: PM/SCANPIX

Loe edasi

Trump vihjas, et Islamiriik saab Iisraelilt raha

Teisipäeval teatas USA presidendikandidaat Donald Trump telesaates Morning Joe, et on riike, keda USA peab oma liitlaseks ja kelle raha aitab Islamiriiki, vihjates arvatavasti Iisraelile, kes saab 75 protsenti oma naftast suuresti Islamiriigi kontrolli alt olevatelt Kurdistani naftaväljadelt. “On nii-öelda inimesed, kes pidavat olema meie poolel, nad ei anna sellest teada, nad ei räägi sellest, ja mõnel juhul on nad sellega seotud,” rääkis Trump. “Mõned meie nii-öelda liitlased, kellega me teeme koostööd ja keda me sõjaliselt kaitseme, saadavad hiiglaslikke rahasummasid ISISele ja teistele [terrorirühmitustele].” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kui intervjueerija küsis, keda presidendikandidaat silmas peab, sõnas Trump: “Te teate, kellest ma räägin. Miks ma pean selle teile puust ja punaseks selgeks tegema? Te teate, kellest ma räägin.” Trump ütles, et ta ei pea silmas Saudi Araabiat. “Teised riigid annavad samuti suurel hulgal raha. … On teisi riike, aga ma ei ütle seda välja, sest mul on paljude inimestega sidemeid. Aga on [veel riike]. Ja te teate seda. Ja kõik teavad seda. Ja keegi ei ütle seda välja. Keegi ei räägi sellest.” Iga päev toodab Islamiriik 20 000 kuni 40 000 barrelit naftat, mis toob islamistidele päevas sisse keskmiselt 1–1,5 miljonit dollarit. Islamiriigi nafta peamine importija on Iisrael, teatas hiljuti Iisraeli äriväljaanne Globes. Neljapäeval teatas Trump, et jätab ära oma plaanitud külaskäigu Iisraeli.

Loe edasi

Putin asub Venemaa tuumajõude uute relvadega varustama

President Vladimir Putini sõnul on Vene tuumatriaadi kõik elemendid vaja varustada uute relvadega, vahendas BNS. “Nagu näevad ette meie plaanid, on vaja kõik tuumatriaadi osised varustada uute relvadega,” ütles Putin reedel kaitseministeeriumi kolleegiumi laiendatud istungil. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Lisaks pidas riigipea vajalikuks tõsta raketirünnaku eest hoiatavate süsteemide ning õhu- ja kosmosekaitse efektiivsust. “Tähtis on arendada strateegiliste tuumajõudude taristut. Ma pean silmas strateegiliste raketivägede positsioneerimispiirkondi, rakettidega varustatud allveelaevade baase, kauglennuväe lennuvälju,” lisas Putin.

Loe edasi

Lõviosa Islamiriigi naftaekspordist läheb Iisraeli

Islamiriigile tagavad rahalise sissetuleku eelkõige Iraagis vallutatud naftaväljad ja sealse nafta müük mustale turule. Islamiriigi nafta peamine importija on Iisrael, annab teada Iisraeli äriväljaanne Globes. Iga päev toodab Islamiriik 20 000 kuni 40 000 barrelit naftat. See toob islamistidele päevas sisse keskmiselt 1–1,5 miljonit dollarit. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Naftat ammutatakse Süürias Dir A-Zurist ja kahelt Iraagi naftaväljalt. Sealt veetakse see Zakhu linna, mis asub Süüria, Iraagi ja Türgi piiride kokkupuutepunkti lähedal ja kus enamik elanikke on kurdid. Zakhusse saabuvad samal ajal Türgi ja Iisraeli vahendajad. Kui nad on hinna osas kokkuleppele jõudnud, smugeldatakse nafta üle Türgi piiri Silopisse, märkides selle allikaks Iraagi Kurdistani. Silopis müüakse nafta Iisraeli vahendajale 15–18 dollari eest barreli kohta (WTI ja Brent Crude maksavad praegu 41 ja 45 dollarit barrelist). Iisraeli vahendaja on viiekümnendates aastates mees, kellel on Kreeka ja Iisraeli topeltkodakondsus. Ta on tuntud kui onu Farid. Onu Farid transpordib nafta Türgi sadamatesse, kus see laaditakse laevadele ja veetakse Iisraeli ning teistesse sihtpunktidesse. Augustis teatas Financial Times, et Iisrael saab 75 protsenti oma naftast Iraagi Kurdistanist. Üle kolmandiku sellest liigub läbi Türgis asuva Ceyhani sadama, mida Financial Times peab võimalikuks väravaks Islamiriigi naftale. Al-Araby on avaldanud detailse analüüsi, kuidas Islamiriigi nafta Iisraeli jõuab.

Loe edasi

Merel on orkaanihoiatus, Pärnus algab Kaitseliidu õppus “Orkaan”

Ilmateenistuse teatel toob reede hommik toob endaga kaasa tugeva tuule kogu Eestis, saartel ja rannikualadel on oodata suurt tormi. Tuul puhub Hiiu- ja Saaremaal kuni 25 m/s, õhtul puhanguti 30 m/s. Läänemere põhjaosas võib tuul olla puhanguti suisa 33 m/s.b Samal ajal algab Pärnus algab reedel Kaitseliidu suurõppus “Orkaan”, mis toob eeloleval nädalavahetusel kokku ligi 1300 kaitseliitlast, kaitseväelast ja Läti vabatahtlikku, vahendab BNS. “Kui varasemalt oleme me “Orkaane” korraldanud valdavalt mitte hoonestatud aladel, siis tänavu otsustasime õppuse linna tuua,” ütles Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil Kaitseliidu teatel. “Võttes arvesse tänasel päeval maailmas toimuvat, on väga oluline, et kaitseliitlased oskaksid tegutseda ka linnatingimustes ning inimesed harjuksid sellega ka ära,” lisas Miil. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kolme päeva jooksul harjutavad kaitseliitlased Pärnus põhiliselt tegutsemist hoonestatud alal, mis hõlmab endas kontrollpunktide rajamist, patrullimist linnatänavatel ning ka mõningaid linnalahingu elemente. Maleva pealiku sõnade kohaselt õppus pärnakatele erilisi ebamugavusi põhjustada ei tohiks. Kaitseliitlased tegutsevad põhiliselt kaubasadama ümbruses Vana-Pärnus, vanade kasarmute juures Tammsaare puiesteel ning Pärnu lennuväljal. Õppekohtadel kasutatakse päevasel ajal ka imitatsioonivahendeid. Lisaks võib Eesti ja Läti vabatahtlikke sõjamehi harjutamas näha ka Häädemeeste ja Kabli lähistel, Eeametsas ning Vaskrääma kandis. Liiklus otseselt väljaõppega seotud alade vahetus läheduses piiratud ei ole, välja arvatud juhtudel, kui toimuvad suuremad üksuste liikumised. Transpordivahenditele jääb avatuks ka teatri esine väljak, kus pühapäeval kell 14 toimub õppuse “Orkaan” lõpurivistus ning pakutakse nii riigikaitsjatele kui linnakodanikele sõdurisuppi. “Kindlasti pakub “Orkaan” harukordset võimalust heita pilk Kaitseliidu väljaõppele, mistõttu on kõik huvilised igati oodatud sellest osa saama,” lausus kolonelleitnant Miil. Samas pani ta inimestele südamele, et nad seda tehes jälgiksid julgestajate juhiseid ning püsiksid väljaspool lintidega tähistatud õppuseala. “Samuti on kõik linnakodanikud kutsutud ka õppuse lõpurivistusele,” lisas maleva pealik. Reedest pühapäevani toimuv kümnes Kaitseliidu suurõppus “Orkaan” toob tänavu Pärnu linna ja maakonda üle tuhande kolmesaja võitleja põhiliselt Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne malevast, keda toetavad väiksemate üksustega ka teised Kaitseliidu malevad. Lisaks on õppusele kaasatud ka Scoutspataljoni ja Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze kompaniid ning Eesti Õhuväe lennuvahendid.

Loe edasi

Türgi tulistas Süüria piiril alla Vene sõjalennuki

NATO liige Türgi tulistas teisipäeval Süüria piiril alla Vene sõjalennuki, intsident ähvardab järsult pingestada suhteid viiendat aastat kestva Süüria kodusõja kahe peamise osaleja vahel, vahendab BNS. Türgi sõjaväe andmeil tulistasid kaks Türgi hävitajat F-16 lennuki alla pärast seda, kui see oli viie minuti jooksul rikkunud kümme korda Türgi õhuruumi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Türgi presidendi kantselei teatel “tulistati Vene sõjalennuk Su-24 alla vastavalt sekkumisreeglitele, kuna see rikkus hoiatustest hoolimata Türgi õhuruumi”. Venemaa väitel viibis lennuk kogu aeg Süüria õhuruumis ja on mõistnud selle allatulistamise hukka kui “väga tõsise intsidendi”. Vahejuhtum ähvardab põhjustada suure diplomaatilise kriisi kahe riigi vahel, mis toetavad Süüria konflikti vastaspooli. Türgi ajakirjanduse teatel langes üks Vene piloot Süürias mässuliste kätte. Mõlemad piloodid katapulteerusid, Süüria opositsiooni allikate teatel hukkus üks lendur maandumisel ülestõusnute tules. Vene hävitaja plahvatas õhus ja kukkus alla piiri Süüria poolel asuval mäel. Vene, USA, Prantsuse, Türgi ja Pärsia riikide lennukite viibimine Süüria õhuruumis on põhjustanud juba pikka aega kartusi, et mõni intsident võib eskaleeruda suuremaks diplomaatiliseks ja sõjaliseks kriisiks. Vene president Vladimir Putin on juba hoiatanud Türgit tõsiste tagajärgede eest Vene-Türgi suhetele. “Me kahtlemata analüüsime põhjalikult kõike juhtunut. Ja tänasel traagilisel sündmusel saavad olema tõsised tagajärjed Venemaa ja Türgi suhetele,” ütles Putin Sotšis Jordaania kuninga Abdullah II kohtudes. Putin nimetas toimunut kuriteoks, öeldes, et Vene sõjalennuk ei ohustanud Türgit.

Loe edasi