Julgeolek

Iisraeli kaitseminister andis mõista, et riigil on tuumarelv

Iisraeli kaitseminister Moshe Ya’alon pidas kuu algul Jeruusalemmas kõne, kus ta ähvardas Iraani Nagasaki ja Hiroshima kordamisega. Iraani saadik ÜROs on seepeale toonud välja, et see tähendab sisuliselt tuumarelva olemasolu tunnistamist Iisraeli poolt. Kuu algul peetud kõnes meenutas Ya’alon USA tuumarünnakuid Jaapanile Teise maailmasõja ajal. “Ma mäletan lugu president Trumanist,” rääkis minister. “Talt küsiti, mis tunne oli pärast Nagasaki ja Hiroshima tuumapommitamist ja 200 000 inimese tapmist. Ja ta ütles, et kui alternatiiviks oli pikk sõda, siis see oli moraalne otsus.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Ma räägin konkreetsetest sammudest, kui me tunneme, et kiiretest tavaoperatsioonidest ega millestki sellisest ei piisa,” lisas Ya’alon. Iraani saadik ÜROs Gholam-Ali Khoshru võtab seda avaldust kui ähvardust oma riigi vastu, kirjutab PressTV. Ta on saatnud kirja sel teemal ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile ja Julgeolekunõukogu leedulasest presidendile Raimonda Murmokaitėle. “Need avaldused kujutavad endast Iisraeli režiimilt kogemata lipsanud tunnistust, et neil on tuumarelvad,” teatas Khoshru oma kirjas. Iisrael ei ole kunagi ametlikult tunnistanud tuumarelvade omamist. 1986. aastal teatas tuumainsener Mordechai Vanunu Briti pressile, et töötas mitu aastat tuumarelvade tehases, misjärel ta mõisteti Iisraelis 18 aastaks vangi. Iisraeli ametlik seisukoht on, et nad ei kavatse olla esimene riik, kes toob tuumarelvad Lähis-Idasse.

Loe edasi

Venemaa sulgeb NATO varustusliinid Afganistani

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev on tühistanud määruse, mis lubas Venemaa kaudu toimetada NATO üksustele Afganistani sõjalist varustust, kirjutab The Moscow Times. Esmaspäeval avaldatud Medvedevi allkirjaga dokument tühistab kõik eelnevad Venemaa otsused, mis puudutavad NATO varustamist Afganistanis. Näiteks on tühistatud Venemaa luba toimetada oma õhuruumi, raudteede ja maanteede kaudu Afganistani relvi ja varustust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Venemaa lubas kasutada enda territooriumi NATO varustamiseks pärast 2001. aastal ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud Afganistani-teemalist otsust. Sellega loodi Afganistanis rahvusvahelised julgeolekuabijõud (ISAF) ja kutsuti kõiki riike NATO võitlust toetama. 2008. aastal võttis Venemaa vastu määruse, millega lubas kasutada oma territooriumi ISAFi varustamiseks. Septembris 2014 tegid Riigiduumas kommunistid ettepaneku transpordikoridori sulgemiseks.

Loe edasi

Leedu ostab liikursuurtükke

Viimase aasta jooksul on Leedu Ukraina kriisile adekvaatselt reageerinud ja tõstnud kaitsekulutusi. Osa sellest rahast läheb arvatavasti Saksamaalt kaheteistkümne liikursuurtüki ostuks, kirjutab Deutsche Welle. Aprillis Vilniuses toimunud kohtumisel Saksa kaitseministri Ursula von der Leyeni ja Leedu kaitseministri Juozas Olekase vahel anti teada sõlmitud lepingust, mille järgi Saksamaa Bundeswehr varustab Leedut raskerelvadega. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Leedul on plaanis osta 15 miljoni euro eest Saksamaalt 12 liikursuurtükki Panzerhaubitze 2000 koos vastavate lahingusüsteemidega. Täpsemad detailid on lubatud avalikustada maikuu jooksul. Samuti soovib Saksamaa Leedule müüa soomustransportööre Boxer. Panzerhaubitze 2000 on 155-millimeetrise kaliibriga liikursuurtükk, mida on toodetud alates 1998. aastast. Praegu peetakse seda üheks võimsaimaks konventsionaalseks suurtükiväerelvaks.

Loe edasi

Ajakirjanik: Prantsusmaa relvastas Süüria mässulisi

Prantsusmaa president François Hollande on tunnistanud Süüria mässulistele 2012. aastal relvade saatmist, selgub maikuus Prantsusmaal ilmuvast raamatust. Relvade saatmise ajal kehtis Süüriale Euroopa Liidu embargo. Relvatarned toimusid 2012. aastal, kuid embargo kaotati alles 2013. aasta mais. “Me alustasime sellega, kui me olime veendunud, et need [relvad] jõuavad õigetesse kätesse. Relvi toimetasid kohale meie eriteenistused,” ütles Hollande ajakirjanik Xavier Panonile intervjuus aasta tagasi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Panoni raamat ilmub sel kuul ja kannab pealkirja “Prantsuse diplomaatiakoridorides”. Autori sõnul kinnitas Hollande, et Prantsusmaa toimetas Süüria kodusõtta valitsusvastastele mässulistele suurtükke, kuulipildujaid, raketiheitjaid ja tankitõrjerakette. Varem oli Hollande väitnud, et relvade tarnimist alustas Prantsusmaa alles pärast embargo tühistamist. Aprillikuises intervjuus Prantsusmaa 2 TVle süüdistas Süüria president Bashar al-Assad Prantsusmaad nendesamade terroristide toetamises, kes korraldasid ka rünnakud Pariisis. “Kas demokraatia tähendab terroristidele relvade saatmist? Mässuliste toetamist?” küsis Assad. “Kas mul oleks õigus näiteks toetada Charlie Hebdo terroriste?” Xavier Panoni raamat kirjeldab ka Prantsusmaa plaane Süüria ründamiseks. Nende hulka kuulusid õhurünnakud valitsushoonete vastu, mis oleks toimunud pärast Süüria valitsuse väidetavat keemiarelva kasutamist augustis 2013. Üks sihtmärke oli Süüria sõjaväeluure staap, mida prantslased pidasid keemiarelvade eest vastutavaks. USA toetuse puudumise tõttu jäid rünnakuplaanid kõigest paberile.

Loe edasi

Azovi polgu ülem: Ukrainas toimub tsivilisatsioonide võitlus

Ukraina idaosa terrorismivastases operatsioonis silma paistnud vabatahtlike polgu Azov ülem ja Ülemraada liige Andri Biletski kinnitas kõnes uutele võitlejatele, et Ukraina on kistud tsivilisatsioonidevahelisse sõtta. Donbassis on kohtunud Euroopa kaitsel seisvad Ukraina väed ja idasse Euraasia impeeriumi ehitavad Venemaa hordid. Internetis ringleb video Biletski kõnest Kesk-Ukrainas Tšigirini linnas, kus kogunesid Azovi polgu uued vabatahtlikud. Pataljonina alustanud Azov on üle aasta kestnud konflikti käigus kasvanud polguks ja üha rohkem noori mehi nii Ukrainast kui ka väljastpoolt avaldab soovi sellega liituda. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Täna lähete te rindele,” sõnas Biletski oma kõnes. “Pidage meeles, et see ei ole lihtsalt sõda, mis algas aastal 2014. See on tsivilisatsioonide võitlus. See on Euraasia sõda Ukraina vastu, kes me seisame Euroopa kaitsel. See on võitlus, mis algas üle tuhande aasta eest.” Biletski ladus ritta rahvad, kes on ajaloo jooksul ukrainlasi idast rünnanud. “Meie vaenlase nimi on aastate jooksul muutunud, meie nimi aga mitte. Nemad olid kasaarid, petšeneegid, polovetsid, moskoviidid ja nüüd Venemaa Föderatsioon. Aga meie olime, oleme ja jääme ukrainlasteks.” Samuti valmistas polguülem oma võitlejaid ette kõigeks, mis lahingus ette võib tulla. “Nüüd loete te Ukraina rahvuslase palvet. Mingu see teie hinge, teie südameisse. Valmistagu see teid ette selleks, kui peaksite langema. Meenutage seda rasketel aegadel, mis teid rindel ees ootavad. Meenutage, et te olete kümnete, sadade kangelaste põlvkondade järglased.” Ta luges ette kangelased Ukraina ajaloost alates sküütidest kuni kasakateni. “Nad kõik seisid meie Euroopa tsivilisatsiooni kaitsel barbaarse Euraasia eest. Ma usun teisse, ma usun meie võitu. Au Ukrainale!”

Loe edasi

Soome valmistab kriisiks ette 900 000 reservisti

Soome kaitsejõud saadavad maikuu algul 900 000 reservteenistujale kirjad, kus igaüht teavitatakse tema ülesannetest kriisiolukorras. Tegevteenistuses on praegu 16 000 soomlast. Soome kaitsevõime põhineb laiapõhjalisel reservarmeel, mille sõjaaja tugevuseks on ette nähtud 230 000 võitlejat. Otsus reserviste kriisiolukorraks ette valmistada tehti teatavaks Soome televisiooni vahendusel, teatavad Yle Uutiset. Kaitsejõud on alates eelmisest esmaspäevast levitanud klippi, mis pöördub reservistide poole ja meenutab, et ajateenistus on Soome riigikaitse nurgakiviks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ühendust võetakse reservistidega vanuses 20 kuni 60. Kõiki teavitatakse sellest, mis on nende ülesanded riiki tabada võivas kriisiolukorras. Samuti oodatakse reservistidelt infot nende elukoha kohta. Kaitsejõudude pressiesindaja Mika Kalliomaa eitas, et selle sammu põhjuseks on pingestatud suhted Venemaaga. “Et saadame oma reservväelastele neid kirju, pole seotud Soomet ümbritseva julgeolekuolukorraga,” ütles ta. “Me lihtsalt hoiame reservväelastega sidet, küsime neilt nende ülesannete kohta sõjaolukorras ja uurime, kas neil on uusi andmeid, millest nad peaksid meid teavitama. Siin ei ole seost mingi Vene ohuga.” Samas on ajakirjaniku ja endise kohtuniku Peter Iiskola sõnul see esimene kord, kui kaitsejõud selliseid kirju laiali saadavad. “See on ebatavaline meede, mille eesmärk on selgelt teha inimestele selgeks, et Venemaa poolt ähvardab meid oht ja tuleb astuda samme mobilisatsiooni ettevalmistamiseks.” Arvatavasti moodustavad pärast viimaseid valimisi Soomes uue koalitsiooni Keskerakond, Põlissoomlased ja Kokoomus. Neist Keskerakond ja Põlissoomlased on riigikaitse tugevdamise kaks põhilist eestkõnelejat.

Loe edasi

Maarja Vaino: Kultuur ja julgeolek

Julgeolek on viimase pooleteise aasta terav teema, mis niipea kuhugi ei kao. Hiljuti ilmusid Postimehes omavahel seostamatult kaks lugu: Sirje Kiini „Keel kui julgeolek“ (11. aprill) ning Toomas Kiho „Suured nimed Tartu linnas“ (Tartu PM 11. aprill), mis tegelesid kaudselt teemaga, millele ei ole otseselt tähelepanu pööratud. Selleks on kultuur kui julgeolekugarantii, mis sõltub rahvusliku identiteedi tugevusest. See teema vajaks tõstatamist laiemas plaanis. Humanitaaria roll ühiskonnas ei ole kunagi ülearu kindel olnud, kuid viimasel ajal võib tajuda üha selgemalt hoiakut, nagu oleks kultuurialasse jääv midagi suhteliselt kõrvalist, millega reaalses elus on vähe peale hakata. Ennekõike kajastub see avalikus sfääris (näiteks meediamaastikul, kus kultuurirubriigid esindavad ennekõike meelelahutust), kuid ka üldhariduses ning isegi ülikoolides. Mulle tundub, et Eesti julgeolekust rääkimisel on (mõistagi vajaliku) sõjalise kaitse kõrval oluline fookusesse võtta ka niivõrd tähtis garantii nagu seda on tugev rahvuskultuur. Olgem ausad – inimesed on nõus võitlema niisuguse riigi eest, millega nad on sisuliselt ja hingepõhjani lõimunud. Ning ma ei räägi siinkohal tingimata venelastest. Ka eestlased, eriti noored eestlased, võivad jääda ripakile, n.-ö. kodutundeta, kui tajuvad, et Eestil ei ole sisulist, tähendusega täidetud väärtust. Olulisel kohal on kooliõpetus. Kui koolides asendatakse kirjandustunnid näiteks äpi programmeerimise kursusega, siis murendab see kahtlemata noorte suutlikkust oma kultuuriga suhestuda. Sest ei jää aega rääkida olulistest kirjanikest, ideedest, vaimsest pärandist ja eelkäijate elutarkusest. Napi õppeaja sees tuleb õpetajatel teha valik, kas mitu kirjanikku kiirelt või mõned põhjalikumalt läbi käia. Nii ehk teisiti jääb käsitlemata oluline osa ühest kultuurivaldkonnast. Kui nii juhtub juba mitmetes ainetes (ajalugu, kunstiajalugu, muusikaajalugu jne), hakkab see otseselt nõrgestama rahvuskultuuri, sest seda tuntakse üha vähem. Mida ei tunta, selle vastu on ka huvi väiksem, rääkimata kultuuri tähenduse ja sümbolväärtuse tunnetamisest. Niisugust kodumaad, millel puudub sümbolväärtus, ei ole kuigi raske maha jätta. Just seetõttu jäi mulle silma Toomas Kiho artikkel. Tema arutelu tagant kumab läbi küsimus suurkujude pärandi väärtustamisest. See teema ei ole tänini riigi kultuuripoliitikas läbi mõeldud. Puudub strateegia, mida teha paljude ammu või hiljuti surnud oluliste isikutega. Kuid just isiksuste kaudu manifesteerub kultuur ja tema väärtused kõige nähtavamal kujul. Usun, et iga eestlane on uhke, kui välismaal olles tajub, et Eestit teatakse tänu Arvo Pärdile või Barutole. Midagi nende ausärast langeks nagu ka meile. Peaksime aga olema uhked selle üle, et meil on olnud ka kõik need teised, kelle nimekiri läheks siinkohal loetlemiseks liiga pikaks. Kuidagi tuleks neid rohkem väärtustada. Kuigi nad pole tingimata tuntud väljapoole, on nad olulised meie oma natsiooni kujunemises ja identiteedis. Ma ei arva, et igaühele tuleks muuseum püstitada, kaugel sellest. Olen küllalt skeptiline ka Pärnu muuseumi mõtte suhtes rajada Pätsi muuseum. Idee iseenesest on hea ja õige. Kui aga vaadata seda, millises seisus on Pärnu muuseumi alla kuuluv Koidula muuseum, tundub mulle, et enne uue muuseumi rajamist tuleks olemasolevad paigad korda teha. Muidu on pärast uhket avamispidu peagi alles vaid kiratsev koht. Alustada tuleks sisulisest väärtustamisest. Kui tahame olla uhked Pärdi üle, peame seda olema ka Koidula üle ning see peaks olema näha. Niisugune väärtustamine tähendab kultuurilist järjepidevust, see on protsess, mille lülid me oleme. Kaasaegne kultuur saab tähendust omada mineviku võrdluses, olgu siis jätkamise või vastandumise kaudu. Midagi uut ei saa teha, kui ei teata, mille suhtes uuenetakse. Kaasaegne, reflekteeriv kultuur ei tähenda seda, et rahvuskultuuri põhialustes tuleks midagi ümber defineerida. Kui kõik kaanonid, milles kultuuriline järjepidevus valdavalt väljendub, segi paisata, jääb rahvast ühendavaid tegureid vähemaks. Kui enam ei teata, kes on Wiiralt, Tammsaare, Palusalu ja Tõnisson ja mis on nende põhiline tähendus, siis mureneb oluline ühisosa. Siis on rahvaliikmete rahvuskultuuriline taust nõrk ning kodumaastki lastakse kergemini lahti. Rahva ühendajaks ei ole suurem palk, uus auto või puldiga külmkapp. Rahvast ühendab sümboolne kapital. Siit koorub välja ka Eestis elavate venelaste probleem. Minu meelest on siiani üritatud neile pakkuda peamiselt puldiga külmkappi. Aga tegelik lõimumine saab toimuda ikkagi ainult kultuuri kaudu. Olen nõus Sirje Kiiniga, et venekeelne telekanal probleeme ei lahenda. Noored inimesed ei vaatagi telekat. Pealegi, ETV2 tuli ja ei täitnud oma eesmärki venekeelse publikuni jõudmisel. (On selgusetu, kuidas on nüüd lahendatud riigikeele küsimus, mis ETV2-l ei võimaldanud täisvenekeelne olla, samuti see, kuidas jääb teiste Eesti rahvusvähemustega, kellel pole emakeelset telekanalit.) Mulle tundub, et aitaks hoopis see, kui panustataks konkreetselt laste kultuurilisse lõimimisse – võimaldataks rohkelt teatrireise, ringsõite mööda Eestit, muuseumikülastusi, raamatute kinkimist jne. (Jah, ka praegu sõidavad teatrid ja teisedki kultuuriasutused ringi ja viivad etendusi/filme jm. „linnast“ välja, aga üldpildis on see siiski marginaalne.) Valdav osa maakoolide – ja väiksemate linnade – õpilasi (olgu nende kodune keel milline tahes) ei saa kultuurist lihtsalt osa, sest ei ole raha tellida busse, osta pileteid jne. Kui Pärandiaastal oli lühikest aega käimas koostööprojekt „Pärandini rööbastel“, mis võimaldas tasuta rongisõitu, olid muuseumid õpilasi täis. Samuti tuleks töös hoida ja normaalselt rahastada noortekeskusi, eriti väiksemates kohtades. Mööda Eestit ringi sõites ja loodusmatku korraldades saab Eestimaa hoopis teise tähenduse. Selle tähenduse, mida me armastame ja millest me loobuda ei taha. Kui need miljonid, mis praegu lähevad Kultuuriministeeriumi eelarvest (kokkuvõttes ikkagi alarahastatud) telekanalile, investeerida reaalse kultuurikogemuse (ja siin mõistan kultuuri väga laialt, justnimelt teatrietendusest loodusmatkani) saamiseks, oleks meil aastate pärast hulk rõõmsaid ning oma maa ja kultuuriga suhestuvaid noori, kes jagavad midagi ühist ning kelle jaoks Eesti on tugeva sisulise väärtusega koht. Sest kultuurikogemus annab kas või alateadliku elu mõtestatuse tunde, seda on uuringud ammugi kinnitanud. Ning see muudab inimesi õnnelikumaks ja pakub turvatunnet. Kindlasti rohkem, kui protsendikese võrra alandatav tulumaks. Tunnet, et üks kultuur on tugev ja elujõuline, ei saa selgeks teha, seda saab ainult kogeda. Me kõik tunneme näiteks Inglismaale minnes, milline tugeva ajaloo ja kultuuriga see riik on. Me tunneme ennast seal kindlalt, sest meie ümber on ennast väärtustav, traditsioone austav kultuur, mis on kõikjal – alates arhitektuurist, lõpetades viisaka teenindusega. Rääkimata tasuta muuseumidest ning võimsatest teatrietendustest. Eestis teeb elamise eriliseks eesti kultuur, mis on riigi peamisi alustalasid. Kui rahvuskultuuri enda alustalad hajuvad ning lülide vahele tekivad katkestused, siis on see julgeolekuoht. Ei saa loobuda kiusatusest tsiteerida Tammsaare sõnu 1939. aastast: „Sellepärast, kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis.“ Teiste sõnadega aastal 2015 öeldes: ega NATO ei aita, kui meil endil puudub sisemine veendumus, et oleme rahvas, kes on seda abi väärt. MAARJA VAINO  (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Avaldatud autori loal http://huikajad.blogspot.com/2015/04/maarja-vaino-kultuur-ja-julgeolek.html POSTIMEES 17.04 2015

Loe edasi

Poola plaanib relvamüüki Baltimaadele

Vastusena Venemaa sõjajõudude tegevusele Ukrainas kavatseb Poola aidata ümberkaudseid riike relvade hankimisel, teatab portaal DefenseNews. Poola ametnike kinnitusel sisaldab plaan nii laenude andmist kui ka võimalikku relvamüüki. Poola on juba varem avaldanud huvi miljardite zlottide väärtuses Airbusi helikopterite ja Raytheoni toodetavate Patriot-tüüpi rakettide hankimiseks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Poola tahab mängida piirkondliku liidri rolli ja lähendada endale teisi riike, hoogustades regionaalset koostööd kaitse- ja julgeolekuvallas,” selgitas politoloogiaprofessor Marek Jablonowski Varssavi ülikoolist. Jacek Sonta, Poola kaitseministeeriumi ametniku kinnitusel hõlmab plaan Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit, Eestit, Lätit ja Leedut, kuid ka Rumeeniat ja Bulgaariat. Ühtlasi näeb Poola võimalust levitada oma kaitsetööstuse toodangut ümberkaudsetes riikides. “Siiamaani oleme me otsinud potentsiaalseid eksporditehinguid kaugetest riikidest. Rahaline toetus valitsuselt teeb relvaekspordi Poola firmadele lihtsamaks,” teatas kaitsetööstuse esindaja Slawomir Kulakowski. Septembris sõlmis Poola relvatootja Mesko lepingu Leedu kaitseministeeriumiga, mille kohaselt Leedu ostab Gromi õhutõrjekomplekse. Leedu teatel on lähimaa õhutõrje üks sealsetest riigikaitse prioriteetidest.

Loe edasi