Julgeolek

Pronksiöö 10: süsteemne terror – mässajaid mahitasid Vene eriväelased

2007. aastal kaitseväe juhatajana teeninud ja pronksiöö sündmuste ajal kriisijuhtimise staabis viibinud Ants Laaneotsa sõnul algasid 2007. aasta aprillirahutused 26. aprillil spontaanselt, kuid läksid kiiresti üle organiseerituks, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal TV3 saadet “Kuuuurija”.

Loe edasi

Pronksiöö 10: organiseerijaid ei mõistetud süüdi, kuna eeluurimises oli puudujääke

2007. aasta aprilli alguses sai siseministriks kauaaegne kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl. Pihl oli saanud paar nädalat minister olla, kui 26. aprilli pärastlõunal puhkes Tõnismäel, pronkssõduri monumendi juures taasiseseisvunud Eestis ainulaadne mürgel. Mitte kunagi varem alates 1991. aastast ei olnud Tallinnas toimunud nii laiahaardelist venelaste ülestõusu.

Loe edasi

Eesti piirivalve eile, täna ja homme

Lugesin professor Jüri Saare memorandumit „Eesti piirikaitse olukord täna ja homme“ tema blogis, milles ta annab väga huvitava ja üsna põhjaliku ülevaate Eesti piirivalve arengust.

Loe edasi

Kapo hinnangul Eestis klassikalist paremäärmuslust pole

Kaitsepolitsei (Kapo) kinnitusel on klassikaline äärmuslus Eestis hääbumas, kujutamata endast riigi julgeolekule märkimisväärset ohtu.

Loe edasi

Kapo: Venemaa sokutas Eestisse “paremäärmuslasi”

Kaitsepolitsei (Kapo) kinnitusel on jätkuvalt aktuaalne Venemaa soov Eestile negatiivseid silte külge kleepida, näiteks Eestis toimuvatele üritustele “paremäärmuslasi” sokutades.

Loe edasi

Uno Kaskpeit: millised jõud pole huvitatud riigi kaitsmisest

Mainekas Briti mõttekoja teadusajakirjas avaldatud artiklis ei soovitata Eestil ainult NATO kohalolekule lootma jääda.

Loe edasi

Stockholmi surmaveoki juht võib olla pärit Usbekistanist

Stockholmis reedel, 7. aprillil toimunud veokirünnaku arvatava sooritajana on kinni peetud 39-aastane Usbekistanist pärit isik, kes on Rootsi luurele teada, ütles Rootsi politsei juht laupäeval. Rootsi politsei on kindel, et rünnaku arvatav sooritaja on kinni peetud, ütles Dan Eliasson. “Saime kinnituse, et ta on 39-aastane mees Usbekistanist.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eliassoni sõnul “pole miskit, mis ütleks meile, et meie käes on vale inimene”. Uurijate hinnangul ei olnud rohkem inimesi rünnakuga seotud, kuid “me ei saa seda välistada”, ütles ta. “Tema (kinnipeetu) on esile kerkinud ka meie varasemas luuretegevuses,” lausus luureameti juht Anders Thornberg. Eliassoni sõnul oli kahtlusalune “pigem marginaalne tegelane”. Politsei juht ütles, et veokist leiti ka ese, mis “võib olla pomm või süüteseade”. “Me leidsime seadme, mis sinna ei kuulu … Tehniline uurimine käib,” lisas ta. AP-AFP-BNS FOTO: AFP/Scanpix

Loe edasi

Terror Stockholmis: džihaad kolib Tallinnale aina lähemale

Islamiterrori aktid kolivad Tallinnale aina lähemale. Alles paar päeva tagasi plahvatas pomm Peterburi metroos tappes 14 inimest, nüüd sõitis veok rahvale otsa Stockholmi südalinnas Drottninggatanil.

Loe edasi

Vastuseis Nord Stream 2 ehitusele kasvab

Euroopa Parlamendi vähemalt 65 liiget saatis Euroopa Ülemkogu esimehele ja Euroopa Komisjoni presidendile pöördumise, milles kutsuvad peatama Venemaa plaanitava gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitust.

Loe edasi

Trumpi surve NATOle töötab: kõik liikmesriigid tõstavad kaitsekulutusi

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et kõik alliansi liikmesriigid peavad endiselt tähtsaks kahe ja poole aasta eest antud lubadust suurendada kaitsekulutusi. Stoltenberg ütles Brüsselis NATO peakorteris pärast välisministrite kohtumist, et kõik liitlased mõistavad õiglase koormajagamise tähtsust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ühe võimalusena selleks arutasid välisministrid nn riiklikke plaane, mis hõlmaksid kaitse-eelarve suurendamise kõrval ka kaitseinvesteeringuid ning vägede saatmist alliansi operatsioonidele. “Mõned riigid on sätestanud kaitsekulutuste suurendamise kahe protsendini SKP-st seadusega, teised seda ei tee, ent on lubanud kaitse-eelarvet suurendada,” lausus peasekretär pressikonverentsil. “Rumeenia on teatanud, et saavutab eesmärgi sel aastal. Läti ja Leedu on teatanud, et teevad seda järgmisel aastal.” USA välisminister Rex Tillerson kutsus varem liitlasi NATO-s esitama mais peetaval tippkohtumisel kaitsekulutuste suurendamise plaanid. Stoltenbergi sõnul arutelud konkreetsete plaanide üle, kuidas iga liikmesriik kaitsekulutusi tõsta kavatseb, NATO-s käivad. NATO liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumisel kokku peatada kaitsekulutuste vähendamine ja liikuda kaitse-eelarve suurendamise poole kahe protsendini SKP-st. Praegu täidavad 2 protsendi eesmärki viis liitlast: USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola ja Eesti. NATO tippkohtumine peetakse Brüsselis 25. mail. Stoltenbergi sõnul keskendub tippkohtumine transatlantilise sideme tugevdamisele läbi õiglase koormajagamisele ning sellele, mida NATO saab täiendavalt teha terrorismi ja stabiilsuse siirmise vallas. NATO peasekretäri sõnul rõhutas Tillerson USA pühendumust alliansile ning liitlaste kaitsmisele, ent rõhutas õiglase koormajagamise tähtsust. “See ei ole vajalik selleks, et USA-le meeldida. See on tähtis meie liidu jaoks.” Rääkides suhetest Venemaaga, sõnas Stoltenberg, et tõsiseltvõetav heidutus ja kaitse on heaks aluseks dialoogile Venemaaga. “Eilne NATO-Vene nõukogu oli selge näide dialoogist,” ütles ta. Ukraina teemal rääkides rõhutas Stoltenberg, et ainus viis Ukraina-Vene konflikti rahumeelseks lahendamiseks on läbi Minski lepete täitmise. “See peab algama relvarahust kinnipidamisest, mille eeltingimus on täieliku liikumisvabaduse tagamine OSCE vaatlejatele, et nad saaksid kontrollida relvarahu püsimist ja raskerelvade äraviimist.” NATO liikmesriigid lubasid jätkata Ukraina toetamist, sõnas ta. “Kuue toetusfondi kaudu oleme eraldanud 35 miljonit eurot, pakkudes väljaõpet ja nõustamist kuni 2000 tsiviil- ja sõjalisele ametnikule. Harkivis avatakse täna taastusravikeskus Ukraina sõjaväelastele, mida on rahastatud NATO fondist. Mitu NATO liikmesriiki teatas kavatsusest anda Ukrainale laskemoonalaoplahvatuse järel abi.” Peasekretär rõhutas ka Ukraina reformide jätkumise tähtsust, sõnades, et kaasaegne ja hästi toimiv Ukraina muudab riigi vastupidavamaks välisele mõjutamisele. Välisministrid leppisid kokku, et NATO jääb Lääne-Balkanil aktiivselt tegutsema, ütles peasekretär. “Montenegrost saab NATO 29. liige ning ma tervitan liitumislepingu ratifitseerimist USA senatis. Montenegro liitumine tugevdab stabiilsust Euroopas ning ma kutsun ratifitseerimisprotsessi juunis lõpule viima,” lausus Stoltenberg. Peasekretär ütles terrorismivastasel võitlusel peatudes, et NATO aitab tagada naabruses stabiilsust. Ta mainis toetust Liibüa ühtsusvalitsusele, Iraagi julgeolekujõudude koolitamist ning operatsioone Kosovos ja Iraagis. “NATO loob Napoli ühendväejuhatuses stabiilsuse siirmise sõlmkeskuse. Lisaks otsustasid NATO liikmesriigid alustada Iraagi sõjameedikute koolitamist ning Iraagi tankide ja sõjamasinate hooldamist,” ütles ta. Stoltenberg ütles vastuseks ajakirjaniku küsimusele ligi 200 ajakirjaniku kohta, kelle Türgi võimud on vangi saatnud, et NATO liikmesriike seovad ühised väärtused. Türgi on NATO liikmesmaa, keda kaos Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on kõige tõsisemalt puudutanud, sõnas ta. Türgile on saanud osaks Islamiriigi rünnakud ning riigis leidis aset nurjunud riigipööre. “Türgil on õigus ennast kaitsta ning mõista õigust nurjunud riigipöördega seotud inimeste üle,” lausus ta. “Aga see peab toimuma õigusriigi raamides.”

Loe edasi